Esimene vasuvõtuperiood (01.02. - 01.03.2020) | Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond

TÜ üksuste kontaktandmed

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409, Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4809

Faculty email:
eik [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009, Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Raekoja plats 9, 51004 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Arvutiteaduse instituut, J. Liivi 2, 50409, Tartu, Eesti
Telefon: (+372) 737 5445, e-post: ics [ät] ut.ee, veeb: www.cs.ut.ee

Informaatika: Äriprotsesside parendamise võimaluste andmetepõhine tuvastamine ja visualiseerimine

Juhendajad: Fredrik Milani and Marlon Dumas

Kaasaegsed organisatsioonid tuginevad tõhusalt toimivatele äriprotsessidele. Ettevõtte eesmärkide saavutamisel on selliste protsesside pidev täiustamine möödapääsmatu, olgu siis eesmärgiks ettevõtte tegevuse tõhustamine, kvaliteedi parandamine või nõuetele vastavuse tagamine. Sellest tulenevalt on protsessianalüütikute igapäevaseks ülesandeks leida ja hinnata äriprotsesside täiustamise võimalusi.
Praegu otsitakse äriprotsesside täiustamise võimalusi ekspertide algatusel ehk äriprotsesside tõhustamise võimaluste otsimisega tegelevad ettevõtluseksperdid, kes lähtuvad neile kehtestatud põhimõtetest ja suunistest. Kõnealuse uurimistöö tulemusena luuakse meetodid, mis leiavad äriprotsesside tõhustamise võimalusi analüüsides organisatsioonis kasutatavate tarkvarde kasutuslogisid.
Doktoriprojekt algab äriprotsesside parendamise ja protsesside kaevandamise meetodite kirjanduse ülevaatega. Seda kirjanduse ülevaadet võetakse aluseks esialgse meetodi väljatöötamiseks, et tuvastada parendusvõimalused äriprotsesside täitmise andmetest. Esialgne meetod valideeritakse ja täpsustatakse juhtumiuuringute ja intervjuude kaudu ekspertidega läbiviidud. Doktoriprojektiga luuakse ka meetod äriprotsesside parendamise võimaluste visualiseerimiseks.

Informaatika: Õppijate käitumismustrid programmeerimisülesannete lahendamisel: logifailide analüüs

Juhendajad: Eno Tõnisson, Marina Lepp

Programmeerimise õppimisel on väga oluline roll ülesannete lahendamisel. Õpetajad reeglina ei näe, kuidas õppijad tulemuseni jõuavad. Lahenduste logide kasutamine võib anda õpetajale väärtuslikku informatsiooni programmeerimisülesannete lahendamise protsessi kohta. Seni on õppijate käitumismustreid lahendamisel küllaltki vähe uuritud ning nende põhjal pole ka välja pakutud soovitusi õppijatele ja õpetajatele.
Doktoritöö eesmärk on välja töötada soovitused nii programmeerimise õppijatele kui ka õpetajatele, võttes aluseks õppijate erinevad käitumismustrid programmeerimisülesannete lahendamisel. Soovituste väljatöötamine põhineb Thonny logide analüüsimisel. Pythoni programmeerimiskeskkond Thonny, mis on mõeldud õppimiseks ja õpetamiseks, salvestab lahendamisprotsessi kohta logifaili, mis võimaldab hiljem vaadata programmi loomise ja muutmise protsessi.
Doktoriprojektis analüüsitakse lahendamisprotsessi käigus toimuvaid koodimuutusi ja kuidas on need seotud käitumismustritega ning kuivõrd õppijate käitumismustrid programmeerimisülesande lahendamisel sõltuvad ülesande tüübist. Samuti on eesmärk leida logidest mustreid, mis kirjeldavad erinevaid ülesannete lahendamise viise. Plaanis on ka analüüsida, millised käitumismustrite erinevused sõltuvad õppijate taustast ja varasemast programmeerimiskogemusest. Kavas on töötada välja viise, kuidas võrrelda õppijate lahenduskäike muuhulgas selleks, et tuvastada plagiaate. Oluline on analüüsida, kuidas õppijad lahendavad erinevaid ülesandeid ja kuivõrd ratsionaalselt seda tehakse ning samuti leida, milliseid lahendajatüüpe võib eristada ülesannete lahendamise käitumismustrite alusel. Kavas on töötada välja soovitused õpetajatele ning leida viise, kuidas tõhustada õppemetoodikat ja täiustada õppematerjale.

Informaatika: OMOP-vormingus elektroonilistel terviseandmetel epidemioloogiliste uuringute teostamine ja selleks meetodite arendamine

Juhendaja: Raivo Kolde

Elektrooniliste tervise andmete standardiseerimine lubab lahendada palju praktilisi probleeme, mis takistavad nende taaskasutamist erinevate rahvatervise eesmärkide edendamisel. Standardimise praktiline rakendamine võib siiski olla kulukas ja pole selge, kas kasu ületab kulud. Selle projekti eesmärk on uurida ühe kindla formaadi - OMOP - kasulikkust Eesti elektrooniliste terviseandmete andmete uurimisel. See saavutatakse läbi reaalse ravimikasutus uuringu läbi viimise, kus uuritakse selliseid küsimusi nagu ravi levimus, sagedased ravimustrid, ravimisoostumus ja ravisuuniste järgimine. Sellise uuringu läbiviimisel koos rahvusvaheliste partneritega on võimalik kinnitada OMOP-i andmemudeli potentsiaalseid eeliseid: kasutada ühiseid analüüsi koodi mitmele andmeallikale ja viia läbi analüüs födereeritult, nii et töötlemata andmeid ei jagata uurijatega. Uuring ise annab võimaluse meetodite ja tarkvara arendamiseks ning sisendvormingu standardimine tagab tarkvara kasutatavuse tulevastes uurimisprojektides. Lisaks tehnilistele eesmärkidele on taolise esindusliku rahvusvahelise uuringu tulemused huvitavad iseeneses.

Informaatika: Õppimise ja õppe tulemuslikkuse analüüs programmeerimise e-kursuste baasil

Juhendaja: Piret Luik

Doktoritöö projekti eesmärgiks on selgitada, kuidas õpitakse programmeerimist MOOCidel ja millised faktorid mõjutavad väljalangevust programmeerimise MOOCidelt Eestis. Faktoritena käsitletakse osalejate tausta tunnuseid, motivatsiooni, arusaama IT-st, õppimistegevusi, aktiivsust õpikeskkonnas, toetussüsteemide (murelahendajad, abiliin, foorumid) kasutamist, õpianalüütika andmeid. Neljal erineval MOOCil osalejate õpipäevikute ning instruktorite ja osalejate intervjuude kvalitatiivne analüüs võimaldab sügavamalt analüüsida lõpetajate ja väljalangejate õppimismustrite erinevusi. Doktoritöö oodatavateks tulemusteks on teaduspõhine ülevaade erinevatest faktoritest, mis mõjutavad väljalangevust Eesti programmeerimise MOOCidelt ja arusaam, kuidas MOOCid uusi õpetamis- ja õppimisvorme kaasa toovad. Samuti leitakse, mis perioodidel on väljalangevus kõige suurem Projekt annab vastused küsimustele, millistel perioodidel vajavad õppijad enam toetust või motivatsiooni; kuidas saab parendada olemasolevaid MOOCe, et nende lõpetamisprotsent oleks suurem ka abiliinita. Projekti tulemusi saab rakendada lisaks MOOCidele ka programmeerimise kursuste arendamisel ja kvaliteedi parandamisel.

Informaatika: Tehisintellekti kasutamine tarkvara testimise tõhususe suurendamiseks

Juhendaja: Dietmar Pfahl

Süsteemi tasemel testimine on tarkvaratööstuses muutunud kõrgelt automatiseerituks. Tarkvara projektide üha kasvav suurus ja konfigureeritavus ja samas vajadus testida üha lühemate tsüklite kaupa on tekitanud kõrge nõudluse testkogumite optimeerimise võimaluse järele testitavuse ja efektiivsuse alusel. Käesolevas projektis arendatakse kolme masinõpet kasutavat lähenemist koos prototüübi loomisega testkogumi optimeerimiseks. Planeeritavad masinõpet kasutavad lähenemised on: i) masinõppe mudeli loomine mutatsioonitestide kontekstis, mille abil saab ennustada, millised mutatsioonid ei ebaõnnestu, andes seega infot testkogumist puuduvate testide kohta, (ii) poolautomaatse testimise oraakli genereerimine, täiendades seeläbi automaatselt genereeritud testandmeid ja (iii) kasutajaprofiilide erinevuste tuvastamine testimise logide ja lõppkasutaja tegevuse logide vahel, andes seeläbi infot puudujääkidest testkogumis. Kõiki kolme lähenemist arendatakse ja hinnatakse läbi juhtumianalüüside koostöös tarkvaratööstusega.

Informaatika: Energia jalajälje hindamine kasutades temperatuuriandureid

Juhendaja: Huber Flores

Mobiilsete ja kantavate süsteemide enerigaefektiivus on endiselt üks kriitilisi disainprobleeme, eriti erinevate pidevtuvastusega süsteemide puhul. Selliste süsteemide energeetilist jalajälge mõõdetakse tavaliselt riistvara võimusmonitoridega nagu Monsoon, mis tagab kõige täpsema ja terviklikuma ülevaate seadme võimsustarbest. Kahjuks on selliste võimsusmonitoride kasutamisvõimalused piiratud, sest uuematel seadmetel ei kasutata eemaldatavadi akusid. Käesolevas projektis pakume välja uue ja innovaatilise lähenemise mobiilsete ja kantavate süsteemide energeetilise jalajälje hindamiseks kasutades soojuskaamera pilte. Oma lähenemises kasutame müügilolevat soojuskaamerat, et monitoorida seadmest eralduvat soojuskiirkust, kui seadmes käib rakendus. Seeläbi soovime jõuda meetodini seadmes käiva rakenduse energeetilise jalajälje hindamiseks ilma süsteemi lisaseadmetega ühendamata või seadet lahti võtmata.

Informaatika: Lühiajaliste tõrketaluvuste kvantarvutite kvantalgoritmid

Juhendaja: Dirk Oliver Theis

Umbes 1000 loogilise vibratsiooniga kvantarvutid tõrketaluvuseks kvantarvutiteks võiksid olla saadaval 4 aasta jooksul. Kuigi kvantarvutid on väikesed, võivad nad krüptimist ohustada ja pakuvad arvutusvõimalusi. Viimase 5-10 aasta jooksul on kvantalgoritmide uurimine märkimisväärselt kiirenenud. Avastatud on uued algoritmilised tehnikad ja kiiresti kasvab probleemide loetelu, mille puhul kvantarvutid edestavad asümptootiliselt klassikalisi arvuteid tööaja osas. Siiski on suhteliselt vähe vaeva nähtud, et vastata küsimusele, milliseid probleeme saab lahendada väikeses kvantarvutis, mille suurus on umbes 1000 loogilist kbitti. Kavandatud doktoriprojekt pühendatakse sellele küsimusele.

Informaatika: Sotsiaalmajandusliku heaolu kaevandamine sotsiaalmeedia suurandmetest

Juhendaja: Rajesh Sharma

Antud doktoriprojekti eesmärgiks on suuremahuliste sotsiaalmeedia andmete automaatne eraldamine, eeltöötlemine ja analüüs, leidmaks struktuurseid ning käitumuslikke mustreid, mis võiksid vastata küsimustele sotsiaalmajandusliku heaolu kohta. Lisaks plaanime uurida kõneandmete kirjeid, et paremini mõista mõningaid Eesti ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Olemasolevad uuringud on püüdnud leida vastuseid niisugustele küsimustele kasutades kas ainult teoreetilist või empiirilist lähenemist, kuid mitte mõlemat korraga. Erinevalt sellest, käesolev projekt kombineerib sotsiaalmajandusliku heaolu uurimiseks mänguteoreetilised lähenemised empiiriliste tulemustega, mis põhinevad sotsiaalvõrgustike analüüsil, loomuliku keele töötlemisel ja masinõppe meetoditel. Piiritlemaks projekti ulatust, analüüsime vähemalt viit eriomast sotsiaalmajandusliku heaolu küsimust, mida on varem uuritud kasutades vaid teoreetilist või empiirilist lähenemist eraldi, ent mitte mõlemat korraga, ning rakendame nende küsimuste taasuurimiseks teoreetilise ja empiirilise meetodi hübriidlahendust. Saadud kogemuste põhjal tuletame üldistatava meetodi sotsiaalmajandusliku heaolu analüüsimiseks, mis ühendab range mänguteoreetilise lähenemise ranguse masinõppe meetodite ja sotsiaalvõrgustike analüüsi laia rakendatavusega.

Informaatika: Programmianalüüsiga tõestusobjektide loomine tarkvara turvalisuse ja närvivõrkude korrektsuse tagamiseks

Juhendaja: Vesal Vojdani

Korrektne staatiline analüüs tõestab automaatselt arvutiprogrammide omadusi. Erinevalt testimisest ja heuristilistest veatuvastusvahenditest tagavad korrektsed analüsaatorid turvanõrkuste puudumise. Teoorias see küll kehtib, kuid praktikas teeb pärismaailma tarkvarasüsteemide juhtimisvoogu analüüsiv korrektne analüsaator samamoodi vigu kui mistahes teine tarkvarasüsteem. Väide, et analüüsitav programm on turvanõrkustest vaba, kehtib ainult siis, kui analüsaator suudab oma otsuse korrektsuse tõendamiseks “tunnistajaid” toota.
Mõistlike tunnistajate ehk tõestusobjektide loomise probleem on selle doktoritöö keskseks teemaks. Tõestusobjekt sisaldab eelduseid ja vihjeid, mis võimaldavad teistel verifitseerimistööriistadel kontrollida, kas analüüsitulemus on õige. Selle doktoritöö käigus uuritakse tõestusobjektide loomist mitmes erinevas rakenduses. Me alustame tõestusobjektide loomisega mitmelõimelistele programmidele ja rakendame seda interaktiivsele turvaanalüüsile Androidi jaoks. Sealt edasi liigume tõestusobjektide loomisega arenevas rakendusalas, neurovõrkude staatilises analüüsis.

Informaatika: Nõuete genereerimine sotsiotehnilise süsteemi eesmärkidest

Juhendaja: Dr Kuldar Taveter

Iga uue tarkvaratoote edu määravad lõppkokkuvõttes ära emotsionaalsed faktorid, mida nõuete analüüs on siiani suuresti ignoreerinud. Emotsionaalseid aspekte võimaldab analüüsida motivatsioonilise modelleerimise uudne lähememisviis. Mainitud meetod võimaldab nõuete analüütikutel sotsiotehnilise süsteemi jaoks välja selgitada ja esitada emotsionaalseid nõudeid, mis on seotud süsteemi poolt saavutatavate eesmärkidega. Motivatsiooniline mudel luuakse kahes etapis. Esimeses etapis viiakse läbi nn do/be/feel nõuete väljaselgitamise sessioon, kus projekti olulised huvigrupid loovad funktsionaalsete-, kvaliteedi- ja emotsionaalsete eesmärkide ning nende saavutamiseks vajalike rollide nimekirjad. Meetodi teises etapis teisendatakse loodud neli nimekirja üheleheküljeliseks diagammiks, mis esitab funktsionaalsete eesmärkide hierarhia koos nende juurde kuuluvate rollidega ning kvaliteedi- ja emotsionaalsete eesmärkidega. Paneme ette lisada motivatsioonilise modelleerimise kahe etapi vahele uus etapp, kus sotsiotehnilise süsteemi poolt saavutatavad funktsionaalsed eesmärgid viiakse vastavusse valdkonna olemasolevate rakenduste funktsionaalsustega. Selleks, et aru saada, miks kasutajatele meeldisid või ei meeldinud need funktsionaalsused, “kaevandatakse” projekti käigus loodava rakenduse abil rakenduste poodides ja sotsiaalsete võrgustike teenuste foorumites kasutajate emotsionaalseid reaktsioone ühele või teisele funktsionaalsusele, võttes aluseks do/be/feel sessiooni tulemusena leitud emotsionaalsed eesmärgid. Kasutajate emotsionaalsete reaktsioonide “kaevandamist” toetatakse masinõppe meetoditega. Tulemused aitavad aru saada, mis on olemasolevates rakendustes puudu või valesti ning lõppkokkuvõttes genereerivad uue kavandatava rakenduse nõuded.

Füüsika instituut, W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu, Eesti. Veeb: www.fi.ut.ee

Materjaliteadus: Aatomkihtsadestamisega valmistatud materjalide ning nanostruktuuride mehaanilised omadused ja mikroskoopiline analüüs

Juhendajad: Taivo Jõgiaas, Aile Tamm, Kaupo Kukli

Antud doktoritöös uuritakse aatomkihtsadestatud üksik- ja komposiitsete struktuuride mehaanilisi omadusi. Mõõdetavad omadused on eeskätt kõvadus ja Young’i moodul, elastsus. Erinevatest materjalidest koosnevate struktuuride korral püütakse määrata erinevate kihtide koostisest ja/või temperatuuri mõjudest tingitud mehaanilisi sisepingeid. Viimane nähtus on tähtis näiteks elektroonikaseadmetes, aga ka mikroelektromehhanilistel detailidel, mis peavad suutma töötada pidevalt muutuvatel temperatuuridel. Muutlikud keskkonnatingimused võivad tekitada mehaanilisi sisepingeid lisaks juba aatomkihtsadestamisel algselt tekkida võivatele. Pingete kuhjumise tagajärg võib olla töötava elektroonilise struktuuri lagunemine ning kasutuskõlbmatuks muutumine. Töö eesmärgiks on erineva keemilise koostisega ning struktuurse korrastatuse astmega materjalidest sadestatud nanokihtide süstemaatiline kombineerimine ja korrusstruktuuride ehitamine materjalide struktuurse ja mehhaanilise vastupidavuse kasulikuks modifitseerimiseks.

Matemaatika ja statistika instituut, J. Liivi 2 - 513, 50409, Tartu, Eesti, Telefon: 737 5863, 737 5453, e-post: ltms [ät] ut.ee, veeb: math.ut.ee

Matemaatika: Välkmälude matemaatilised alused

Juhendajad: Ago-Erik Riet

Doktorant uurib välkmälude veaparanduskoodide matemaatilisi ja arvutuslikke aspekte. Ta uurib võimalikke veatüüpe, mis võivad juhtuda välkmälus ja disainib koode nende vigade parandamiseks. Ta uurib küsimusi andmete kodeerimisest ja dekodeerimisest välkmälusse salvestamiseks ja sealt lugemiseks. Muuhulgas uurib ta permutatsioonikoode, mis on üks meetod laengu lekkimisest ja ülelaadimisest tekkivate vigade parandamiseks NAND-tüüpi välkmälus. Ta uurib ka koode mälupesadevahelise interferentsi jaoks. Ta konstrueerib koode ja uurib nende omadusi teoreeriliselt ja arvutuslikult. Ta kasutab Tartu Ülikooli arvutuslikke ressursse, näiteks arvutusklastrit, ja spetsialiseeritud matemaatilist, algebralist ja optimiseerimistarkvara. Edukal kandidaadil on head teadmised ja huvi kodeerimisteooria, algebra ja kombinatoorika vastu ning ta oskab programmeerida.

Matemaatika: Suurte viilude fenomen Lipschitzi(-vabades) ruumides ja Banachi ruumide tensorkorrutistes

Juhendajad: R. Haller, M. Põldvere

Meetriliste ruumide vahel tegutsevad Lipschitzi funktsioonid on kõige loomulikum mitte-lineaarne analoog normeeritud ruumide vahel tegutsevatele pidevatele lineaarsetele operaatoritele. Iga Lipschitzi funktsioon meetriliste ruumide vahel on jätkatav pidevaks lineaarseks operaatoriks vastavate Lipschitzi-vabade ruumide vahel Lipschitzi konstandi säilides. Seeläbi saab Lipschitzi funktsiooni asendada eeldatavalt lihtsama pideva lineaarse kujutusega, mis küll tegutseb keerukamate ruumide vahel. Lipschitzi-vabade Banachi ruumide omaduste selgitamisega tegeleb matemaatikute lai ringkond väga aktiivselt.
Käesoleva doktoritöö raames on kavas uurida Lipschitzi ruumide ja nende eelruumide ehk Lipschitzi-vabade ruumide suurte viilude omaduste terminites. Muuhulgas selgitada, millised meetrilise ruumi omadused garanteerivad omadused CWO, CWO-S, and CWO-B vastava Lipschitzi ruumi või Lipschitzi-vaba ruumi jaoks, kas need omadused kanduvad projektiivsele tensorkorrutisele teguritelt, ning millised on neile omadustele vastavad duaalsed oktaeedrilisus-omadused.

Matemaatika: Banachi ruumi ühikkera ekstreemne geomeetriline struktuur

Supervisor(s): J. Langemets (Tartu Ülikool), A. Lissitsin (Tartu Ülikool)

Banachi ruumide geomeetrias mängib olulist rolli tema ühikkera struktuur. Mis tahes ühikkera alamhulga diameeter on ülimalt kaks. Ilmselt on üheks enim uuritud geomeetriliseks omaduseks Banachi ruumi Radon–Nikodými omadus, mis tagab kui tahes väikese diameetriga viilude leidumise. Samas omavad aga paljud klassikalised Banachi ruumid täiesti vastandlikku omadust – iga viil on suurima võimaliku diameetriga ehk diameetriga kaks. Doktoritöö eesmärgiks on oluliselt edasi arendada teadmisi selle ekstreemse omaduse esinemise kohta järgnevas kolmes suunas:
1. Uurida peaaegu ruudu omadusega Banachi ruume
2. Selgitada ühikkera katete vahekorda oktaeedriliste normide ja diameter-2 omaduste vahel
3. Kirjeldada diameter-2 omadusi ja oktaeedrilisi norme operaatorite kaudu

Tartu Observatoorium, Observatooriumi 1, Tõravere, tel (+372) 737 4510, info [ät] to.ee

Füüsika: Siniste ülihiidude pulsatsioonid ja massikadu

Juhendajad: Anna Aret (TÜ Tartu observatoorium)

Tähed on Universumi põhilised ehituskivid ja elu allikad. Nende ehituse ja evolutsiooni mõistmine on teadusliku maailmapildi üheks tähtsaimatest alustaladest. Hiidtähtede panus nende emagalaktikate arengusse on määrava tähtsusega, paraku on täheevolutsiooni teooria just nende puhul kõige puudulikum. Suurimad probleemid tekivad massiivsete tähtede hiliste evolutsioonietappide modelleerimisel, enne nende surma võimsas supernoova plahvatuses. Sinised ülihiiud on ühed sellistest tähtedest, mille puhul puudulikud teadmised nende siseehitusest ning massikadu käivitavatest protsessidest pärsivad teooria arengut. Käesoleva projekti eesmärgiks on vaatluslike piirangute seadmine täheevolutsiooni teooriatele uurides siniste ülihiidude pulsatsioone ja nende seoseid aine väljavooluga. Selleks tuleb analüüsida ulatuslikku mitmekesist vaatlusandmete kogumit, mis tuleb koostada nii Tartu observatooriumis kui ka koostööpartnerite poolt tehtud vaatlustest, täiendades neid avalikest arhiividest hangitud maapealsete ja kosmosevaatluste andmetega. Vaatlusandmete täiendamiseks tuleb doktorantuuri jooksul vaadelda ülihiide nii spektroskoopiliselt kui ka fotomeetriliselt.

Ökoloogia ja maateaduste instituut, Vanemuise 46, 51014, Tartu, Eesti. Telefon: (+372) 737 5835, e-post: om [ät] ut.ee, faks: 737 5822, veeb: www.omi.ut.ee

Zooloogia ja hüdrobioloogia: Liblikaliste mitmekesisust mõjutavad tegurid Maroko mäestikes

Juhendajad: Toomas Tammaru, Mohamed Ghamizi

Putukate, eriti liblikaliste seire on muutumas levinud meetodiks looduskaitselise suunitlusega uurimistöödes. Taotletava projekti eesmärgiks on luua vajalikud eeldused laiaulatuslikuks ööliblikate seireks Põhja-Aafrika mäestikupiirkondades. Kasutades liblikate söödapüüniseid Maroko mägialadel, on kavas uurida 1) ööliblikate mitmekesisust erinevates taimekooslustes looduskaitselises kontekstis, 2) inimtegevuse mõju liblikakooslustele ja 3) valgussaaste mõju liblikatele ning 4) välja selgitada kõrgmäestikutingimustele spetsialiseerunud liigid, mis on sellistena eriti ohustatud kliimamuutuste poolt. Lisaks uuritakse potentsiaalselt ohustatud liblikaliikide röövikute toidutaimekasutust.

Zooloogia ja hüdrobioloogia: Keskkonna mõju pikaealisusele ja onkogeensetele protsessidele looduslikes merelindude ja merereostuse uurimissüsteemides

Juhendajad: Tuul Sepp, Mathieu Giraudeau, Jerome Fort, Orsolya Vincze

Kokkupuude reostusega lühendab eluiga nii inimestel kui laboriloomadel, kuid reostuse mõju vabalt elavatele loomadele on vähe uuritud. Eriti vähe on teada reostuse mõjust vananemise kiirusele ja elukäigutunnustele vabalt elavates populatsioonides. Loomad, kes puutuvad kokku merereostusega, on eriti haavatavad, kuna reostus bioakumuleerub mere toiduahelates. Vananemist on uuritud peamiselt lühiealistel laboriloomadel, kuid pikaealised loomad erinevad lühiealistest oluliselt vananemismustri poolest. Vananemise mõju loomade elukäigule saab usaldusväärselt hinnata vaid looduslikes tingimustes. Käesolev project uurib reostuse mõju vananemisele ja elukäigule, kasutades kahte lähenemist. Esiteks, me kasutame andmeid, mis on kogutud looduslikust pikaealiste merelindude populatsioonist, hinnates reostuse ja kliimamuutuste mõju elukäigutunnuste muutustele ja telomeeride pikkusele. Teiseks kasutame võrdlevat meetodit, lähtudes suurimast olemasolevast andmebaasist telomeeride lühenemiskiiruse ja vähi esinemissageduse kohta lindudel ja imetajatel, et testida, kas vananemise kiirus ennustab ette vähi teket. Projekt võetakse ette koostöös Eesti ja Prantsuse teadlaste vahel, kes juhendavad Tartu Ülikooli värvatud doktoranti laborianalüüside, välitööde ja võrdlevate analüüside läbiviimisel.

Otsinguvorm

Esimene vasuvõtuperiood (01.02. - 01.03.2020)