Foto:
Henry Narits

JÄRELVAADATAV: Bioinformaatika professor Hedi Peterson räägib inauguratsiooniloengul bioinformaatika rollist bioloogilistes avastustes

22. novembril kell 16.15 peab bioinformaatika professor Hedi Peterson ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Arvutiga bioloogia kallal“.

Bioinformaatikal on keskne roll seni vastamata bioloogiliste küsimuste lahendamisel. Tänapäevased uurimismeetodid võimaldavad bioloogilisi toimemehhanisme uurida väga detailselt, tuues kaasa nii mahukad andmed, et neid käsitsi analüüsida ja omavahel seostada ei ole kaugeltki otstarbekas ega enamasti ka võimalik. Nii tuleb bioloogiale appi võtta arvuti. Kuid arvuti omapäi ei oska ükskõik kui suurte või väikeste andmetega midagi kasulikku teha. Siit tulebki bioinformaatika kui eriala peamine väljakutse – panna arvutid tööle nii, et nad mõistaksid bioloogiat.

Bioinformaatika on eriala, kus kokku saavad arvutiteaduse, bioloogia, tarkvaratehnika ja statistika teadmised. Näiteks aitab bioinformaatika genoome järjestada ja analüüsida, ravimikandidaate sõeluda ning koroonapandeemia ulatust visualiseerida. Seni, kuni on piisavalt andmeid ja selgeid küsimusi, on võimalik bioinformaatika vahenditega terasid sõkaldest eraldada ning nõela heinakuhjast leida.

Professor Hedi Petersoni sõnul saab ta bioinformaatikuna aidata kaasa paremale tervishoiule, ilma et peaks ise olema patsienti raviv arst. „Iga uus avastus tekitab minus vaimustust, kui keeruliselt ja samas kavalalt bioloogilised organismid, sealhulgas inimesed, on üles ehitatud ja toimivad. Nii esitab mu töö pidevalt uusi väljakutseid, kuidas looduslikku geniaalsust arvuti abiga kirjeldada ja mõista, ütles Peterson. 

Oma loengus annab professor Peterson ülevaate bioinformaatiliste meetodite arengust. Käsitlemist leiavad näited bioinformaatika rollist bioloogilistes avastustes ning arutluse alla tuleb bioinformaatika kui teaduse ja taristu koht ühiskonnas.

Hedi Peterson on lõpetanud 2004. aastal Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioinformaatika õppekava. 2015. aastal kaitses ta samas doktoriväitekirja bioinformaatikas suure läbilaskevõimega andmete kasutamisest geenidevaheliste suhete tuvastamiseks. Aastatel 2011–2013 töötas Hedi Peterson Genfi Ülikoolis järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Aastatel 2014–2020 oli ta osalise koormusega juhtivteadur firmas Quretec.

Alates 2022. aastast on Hedi Peterson arvutiteaduse instituudis bioinformaatika professor. Teadustöös keskendub ta oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele. Suure osa tema igapäevatööst moodustab eluteaduste taristu ELIXIR raames bioinformaatikateenuste loomine ning edasiarendus, et kogu maailma, sealhulgas Eesti eluteaduste üliõpilastel ja teadlastel oleksid parimad võimalikud tööriistad oma uurimistöö elluviimiseks. Hedi Peterson on LUMI superarvuti, Euroopa Nukleotiidiarhiivi ja Belgia ELIXIR-i teaduslike nõukogude liige.

Huvilised on oodatud!

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

#teadus
Loodusfoto (T.Müürsepp)

Kliimateadlane Velle Toll: Eesti võib magada maha viimasegi šansi, kuidas kuumeneval maakeral ellu jääda

#teadus #ühiskonnale

Kaarin Hein kaitseb doktoritööd „The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population“

13.12.2022 kell 10.15 kaitseb Kaarin Hein doktoritööd "The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population"
#teadus
Arbuskulaarne mükoriisa mikroskoobist vaadatuna

Tartu Ülikooli loodusteadlased on maailmas endiselt mõjukad