Doktorantide atesteerimise kord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

Doktorantide atesteerimise kord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas alates 2018/2019 õppeaastast sisseastunutele

Doktorandi edasijõudmist teadustöös väljendatakse ainepunktides.
Teadustöö osa doktoriõppes on 180 EAP, mida hinnatakse järgmiselt:

1. Esimese semestri lõpuks esitatakse doktoritöö läbitöötatud plaan ja selle teostatavuse hinnang kuni 12 EAP.

2. Avaldamiseks vastu võetud või juba ilmunud artiklite või monograafia osade (edaspidi artiklite) eest kuni 123 EAP. Üks doktoritöö osana arvesse minev artikkel annab kuni 41 EAP-d. Artiklite eest on soovitatav punkte anda järgmiselt: 18 EAP – kui sisuline töö on tehtud (tulemus olemas), 15 EAP – kui on olemas artikli trükivalmis tekst ja viimased 8 EAP – kui artikkel on ilmumiseks aktsepteeritud.

3. Muu teadusliku tegevuse eest kuni 37 EAP. Sealhulgas hinnatakse näiteks metoodika omandamist, osalemist ettekandega rahvusvahelistel või kohalikel konverentsidel ja seminaridel (juhul, kui selle eest ei anta punkte vastavas õppeaines), muude teadusartiklite publitseerimist, kogumike toimetamist, populaarteaduslikku tegevust jm.

4. Dissertatsiooni vormistamine 8 EAP.

Juhendaja teeb atesteerimiskomisjonile ettepaneku doktorandile punktide andmise osas. Atesteerimiskomisjon kinnitab või muudab antavate punktide hulka ning juhendaja kannab punktid õppeinfosüsteemi.

Kinnitatud loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 13.09.2018

Instituutide atesteerimiskuupäevad on leitavad siit.

Kevadsemestri atesteerimised toimuvad instituutides mais, juunis ja augustis. Sügissemestri atesteerimised toimuvad detsembris, jaanuaris ja veebruaris.

Atesteerimisaruanne tuleb esitada vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva.

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi/eksterni edasijõudmist õppekavas ettenähtud õppe- ja teadustöös ning tema individuaalplaani täitmist (DÕE p 41).

Kõik atesteerimisel arvesse minevad tegevused peavad olema doktorandi doktoritööga seotud. Atesteerimise peamine eesmärk on hinnata doktoritööga edasijõudmist.

Atesteerimisaruande koostamine ja esitamine

Atesteerimisaruande täidab doktorant ning kinnitab tema juhendaja. Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal toetada doktoranti atesteerimiste ettevalmistamisel (DHT p. 9.18).
Doktorant/ekstern esitab vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva atesteerimiskomisjonile järgmised dokumendid
1. atesteerimisaruanne enda ja juhendaja(te) allkirja(de)ga
A. Doktorandi atesteerimisaruanne
B. Eksterni atesteerimisaruanne
2. valminud artikli(te) pealkirjad,
3. kogu õppeaja individuaalplaanist lähtuv järgmise õppeaasta tegevuskava (DÕE p 50, AK p 7.1).

Dokumentide vormistamisel jälgi, et:

• kõik failid on korrektselt pealkirjastatud. Atesteerimisaruanne_[perekonnanimi]_[kuu]_[aasta];
• kõik failid on pdf-formaadis;
• kui dokumendid on paberkandjal, siis enne ÕISi üles laadimist skaneeri atesteerimisaruanne pdf-dokumendiks. Üleslaaditav fail on pealkirjastatud vormis [eesnimi]_[perekonnanimi]_[kuu]_[aasta].

Dokumentide esitamiseks tuleb atesteerimisaruanne sisestada õppeinfosüsteemi.

Artiklid (pealkirjad) tuleb edastada eraldi, vastavalt õppekava kontaktisiku saadetud juhistele.

Atesteerimisaruande struktuur

Aruanne käsitleb individuaalplaani täitmist eelneval õppeperioodil ning kokkuvõtlikult kogu eelnenud doktoriõppe ajal.
Kui võrreldes individuaalplaaniga on tehtud muudatusi, siis tuleb neid läbivalt selgitada.

I. Õpingud: õppeained  ja EAPd. Kui sooritatud väljaspool TÜd, nimetada ülikool, kus sooritatud.

• Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

II. Uurimistöö: uurimistöö sisu ja maht ja tulemus EAPdes, sh konverentsid, publikatsioonid, jm.

• Doktoriõppes on keskne teadustöö kirjutamine ja teadustulemuste publitseerimine.
• Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi - vt Atesteerimine ".
• Doktorandi teadustööd hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides. Ühe õppeaasta optimaalne (soovituslik) teadustöö ainepunktide maht on 40 EAPd (kui tööd on tehtud suuremas mahus, siis saab komisjon anda rohkem ainepunkte), kahe õpitud semestri nominaalmaht kokku (õppe- ja teadustöö eest) on 60 EAPd.

III. Muud doktoritööga seotud ülesanded: grandiprojektide, teadusteemade, koostöö- jm projektide täitmine.

• Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Lisada tuleb projektiga seotud ülesanded ja nende seos doktoritööga.

IV. Muu: õppetöö läbiviimine, juhendamine, ülikoolisisestes ja -välistes erialaga seotud komisjonides ja projektides osalemine, jm.

• Selles punktis tuleb kirja panna kõik need tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga (ega kuulu esimeses punktis arvesse läinud õppetöö alla), näiteks:

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2) juhendamine ja oponeerimine;
3) ürituste (kaas)korraldamine;
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

Millal atesteerimine toimub?

Kinnitatud atesteerimiste kuupäevad loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.

Atesteerimisaruanne tuleb esitada vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva.

Millal mind atesteeritakse?

• 1. aasta doktoranti atesteeritakse kaks korda:

1) kui immatrikuleerimisest on möödunud üks õpitud semester,
2) ning kui immatrikuleerimisest on möödunud kaks õpitud semestrit.

• Alates 2. aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui on möödunud kaks õpitud semestrit viimasest atesteerimisest.
• Eksterni atesteeritakse siis, kui on möödunud kaks õpitud semestrit.
• Akadeemilise puhkuse ajal doktoranti ei atesteerita. (DÕE p 44)

Atesteerimised toimuvad õppekaval vähemalt kaks korda õppeaastas. Atesteerimiste kuupäevad kinnitatakse 1. novembriks (sügissemestri atesteerimine) ja 1. märtsiks (kevadsemestri atesteerimine) (DÕE p 42). See tähendab, et doktorandi atesteerimine ei toimu tingimata kohe pärast seda, kui ta akadeemiliselt puhkuselt naaseb, vaid kindlaksmääratud kuupäevadel. Stipendiumi maksmine toimub seni eelmise atesteerimise otsuse põhjal.

Atesteerimiskomisjon

• On vähemalt kolmeliikmeline, sh üks liige on väljastpoolt õppekava haldavat instituuti (DÕE p 46).
• Komisjoni liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (DÕE p 46).
• Kui komisjoni liige on atesteeritava doktorandi juhendaja, siis taandab ta ennast selle doktorandi atesteerimisotsuse langetamisest (DÕE p 48).
• Kui õppekava programmijuht ei ole komisjoni liige, siis osaleb ta atesteerimisel sõnaõigusega (DÕE p 48).

Atesteerimiskoosoleku läbiviimine

Atesteerimisel osalevad doktorandid ja nende juhendajad.

• Kui juhendaja ei saa osaleda, tuleb tal esitada oma kirjalik hinnang doktorandi edenemisele teadustöös atesteerimiskomisjoni esimehele ja doktorandile hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks.
• Doktorant võib atesteerimiskoosolekult puududa vaid mõjuvatel põhjustel - selleks tuleb esitada taotlus atesteerimiskomisjonile, kes seejärel otsustab, kas anda doktorandile luba osaleda Interneti teel või koosolekul üldse mitte osaleda. (DÕE p 52)

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides, kuidas doktorant on oma doktoriõppekava täitnud:

• komisjon arvestab õppeainete läbimisel saadud ainepunkte,
• komisjon annab doktorandi teadustöö eest ainepunkte (DÕE p 54),
• komisjon hindab doktorandi osalemist ettekandega rahvusvahelistel või kohalikel konverentsidel ja seminaridel, mida arvestatakse kas õppe- või teadustöö osana (AK p. 3).

Atesteerimiskoosoleku ülesehitus võib õppekavati veidi erineda. Komisjoni juht määrab konkreetse komisjoni töökorra.

Koosoleku peamised osad:

• Doktorant teeb ülevaate oma atesteerimisaruandest, võrdleb seda oma individuaalplaaniga ning selgitab tehtud muudatusi,
• Juhendaja annab oma hinnangu doktorandi edenemisele teadustöös või loeb atesteerimiskomisjoni liige juhendaja kirjalikult esitatud hinnangu ette,
• Doktoranti küsitletakse ning talle antakse komisjoni poolt soovitusi,
• Komisjon arutab doktoriõppekava täitmise eest antavaid ainepunkte.

Kuidas edasijõudmist teadustöös arvestatakse?

Doktoriõpingute jooksul võib doktorandile teadustöö eest anda kokku maksimaalselt 180 EAPd.

Selleks, et doktorant jõuaks õigel ajal lõpetamiseni, tuleb pöörata suurt tähelepanu uurimisteemaga seotud kirjutamise edendamisele ning kirjutamise ja publitseerimise realistlikule planeerimisele.

Üldised kriteeriumid doktorandi teadustöö hindamisel:

• prioriteet (1): doktoritöö valmimisaste,
• prioriteet (2): doktoritööga seotud teemal avaldatud publikatsioonid,
  -  oluline on jälgida, millised teaduspublikatsioonid sobivad doktoritöö kaitsmisel. ETISe klassifikatsioonide järgi vastavad tingimustele 1.1., 1.2., 3.1. ning atesteerimiskomisjoni kinnitusel ja doktorikraadi andva nõukogu otsusel ka 3.2 väljaanded (vt Doktorikraadi andmise kord p. 16).

• lisategevus (1): osalemine doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel. Siin hinnatakse ürituste taset ja doktorandi panust.
• lisategevus (2): muu doktoritööga seotud teadustegevus, nt lõputööde juhendamine, osalemine teadusprojektides, ülikooliväline praktika. (DÕE p 41, AK p 3)

Atesteerimisotsus

Ametlik atesteerimisotsus:

• Atesteerimiskomisjon teeb otsuse doktorandi poolt esitatud materjalide ja atesteerimiskoosoleku tulemuste (doktorandi ja juhendaja tagasiside) põhjal.
• Andmekaitsealane regulatsioon ei luba atesteerimisotsuste avalikku teatamist ilma doktorandi kirjaliku nõusolekuta.
• Teadustöö ainepunktid sisestatakse õppeinfosüsteemi nelja tööpäeva jooksul. (DÕE p 54, vt ka DÕ hea tava p. III.3)
• Atesteerimiskomisjon annab doktoriõppes õppijale individuaalplaani täitmise ja täiendamise soovitusi (DÕE p 55).
• Doktorandi tulemusstipendium määratakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul (vt tulemusstipendiumi täpsemaid nõudeid siit).

Positiivne ja negatiivne atesteerimisotsus

Doktoriõppekava nominaalkestus on neli aastat ning maht 240 EAPd (Õppekava statuut p. 40).
Doktoranditoetuse saamiseks peab doktorant olema positiivselt atesteeritud (õppekava täitmine vähemalt 75%). Vt täpsemaid nõudeid siit.
Doktorandi tulemusstipendium määratakse doktorandile, kes on täitnud atesteerimise tulemusena õppekava kumuleeruvalt 100% (õppekava täitmine kõigi õppeaastate kohta kokku). Vt täpsemaid nõudeid siit.

Doktorandi positiivne atesteerimisotsus:

• õppe nõuded on täidetud vähemalt osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50%),
• doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoritöö andmise korras kehtestatud nõuetele,
• 1. aasta doktorant on esimesel semestril täitnud vähemalt 50% esimese semestri individuaalplaanist.

Doktorandi negatiivne atesteerimisotsus:

• õppe nõudeid ei ole täidetud osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 50%),
• võrreldes individuaalplaaniga, jääb õppe- ja teadustöö maht atesteeritaval perioodil alla 50%.

Eksterni positiivne atesteerimisotsus:

• individuaalplaani on täidetud vähemalt 50% ulatuses,
• doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoritöö andmise korras kehtestatud nõuetele.

Eksterni negatiivne atesteerimisotsus:

• individuaalplaani on täidetud alla 50%.

Doktorant ja ekstern jäetakse atesteerimata, kui:

• nõutud dokumente ei ole atesteerimiskomisjonile tähtajaks esitatud,
• atesteerimiselt puudutakse ilma atesteerimiskomisjoni loata.  (DÕE p 52)

Atesteerimiskomisjoni hinnangud ja soovitused

Individuaalplaaniga seotud hinnangud ja soovitused:

1. aasta doktorandi esimene atesteerimine:

• Atesteerimiskomisjonil on siin peamiselt toetav ja nõustav funktsioon: hinnatakse doktorandi esimese semestri tegevust, edasist tegevuskava, ajakava, koostööd juhendajaga ning kaasjuhendaja vajalikkust.
• Doktorandi esimese atesteerimise peamine eesmärk on jälgida, kas doktoriõpingud on edukalt alanud, kas doktorandil on võimalik oma õpingutele piisavalt ja vastavalt algselt planeeritule keskenduda ning hinnata, kuidas edeneb doktoritöö projekt.

Alates 1. aasta doktorandi teisest atesteerimisest:

• Atesteerimiskomisjon annab doktorandile vajadusel individuaalplaani täitmise ja täiendamise soovitusi (DÕE p 55). Muuhulgas aitab komisjon hinnata uurimistöö fookust ning tegevus- ja ajakava omavahelist vastavust ning "annab doktorandile ja juhendaja(te)le soovitusi doktoritöö eduka kaitsmiseni jõudmiseks" (DHT p. III.3.11.4).

Publikatsioonide ja monograafiaga seotud hinnangud ja soovitused:

• Atesteerimiskomisjonil on õigus anda doktorandile vastavalt eriala publitseerimispraktikatele ja -võimalustele soovitusi tegevuse planeerimiseks.
• Atesteerimiskomisjonil on õigus hinnata doktorandi publikatsioonide kvaliteeti ning nende kvalifitseerumist kaitsmisel. Sh hindab komisjon, kas doktorandi 3.2 (ETISe järgi) publikatsioon kvalifitseerub doktoritöö kaitsmisel.
• Atesteerimiskomisjon hindab doktorandi panust kaasautorluses artikli puhul. Selleks tuleb doktorandil atesteerimisaruandes kirjeldada eri autorite panust artikli kirjutamisse (vt ka Doktorikraadi andmise kord, p. 15.1).

Doktoriõppe leppega seotud hinnangud ja soovitused:

• Atesteerimiskomisjon jälgib, kas doktorant ja juhendaja täidavad doktoriõppe lepet ehk kas nende koostöö toimib.
• Atesteerimiskomisjon annab doktorandile võimaluse anda tagasisidet koostööle juhendajaga ilma juhendaja juuresolekuta.
• Atesteerimiskomisjon annab juhendajale võimaluse anda tagasisidet koostööle doktorandiga ilma doktorandi juuresolekuta.

*ÕKE - Õppekorralduseeskiri
**DHT - Doktoriõppe hea tava
***AK - Atesteerimiskord

Doktorantide atesteerimise kord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

Doktorandi edasijõudmist teadustöös väljendatakse ainepunktides.
Teadustöö osa doktoriõppes on 180 EAP, mida hinnatakse järgmiselt:
1. Avaldamiseks vastu võetud või juba ilmunud artiklite või monograafia osade (edaspidi artiklite) eest kuni 135 EAP. Üks doktoritöö osana arvesse minev artikkel annab kuni 45 EAP-d. Artiklite eest on soovitatav punkte anda järgmiselt: 22 EAP – kui sisuline töö on tehtud (tulemus olemas), 15 EAP – kui on olemas artikli trükivalmis tekst ja viimased 8 EAP kui artikkel on ilmumiseks aktsepteeritud.
2. Muu teadusliku tegevuse eest kuni 37 EAP. Sealhulgas hinnatakse näiteks metoodika omandamist, osalemist ettekandega rahvusvahelistel või kohalikel konverentsidel ja seminaridel (juhul, kui selle eest ei anta punkte vastavas õppeaines), muude teadusartiklite publitseerimist, kogumike toimetamist, populaarteaduslikku tegevust jm.
3. Dissertatsiooni vormistamine 8 EAP.
Juhendaja teeb atesteerimiskomisjonile ettepaneku doktorandile punktide andmise osas. Atesteerimiskomisjon kinnitab või muudab antavate punktide hulka ning juhendaja kannab punktid õppeinfosüsteemi.

Kinnitatud loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 28.01.2016