19. augustil kell 14.15 kaitseb Harleen Kaur mikrobioloogia erialal doktoritööd „Performance of antimicrobial surfaces under application-relevant conditions“ („Antimikroobsete pindade toimimine kasutusrelevantsetes tingimustes“).
Veebiülekanne Zoomis Kohtumise ID: 971 3443 5901 Pääsukood: 315451
Juhendajad:
professor Angela Ivask, Tartu Ülikool
professor Vambola Kisand, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Tomas Kačergius, Vilniuse Ülikool (Leedu)
Kokkuvõte
Antimikroobsed pinnad ja pinnakatted leiavad üha laialdasemat kasutust tervishoius, hoolekandeasutustes ning teistes üldkasutatavates ruumides, et aidata vähendada mikroobset saastet puutepindadel. Antimikroobsete pindade tõhusust hinnatakse enamasti standarditud laboritestidega, kuid sageli ei arvestata selliste testide puhul sellega, et puutepindu kasutatakse tegelikult enamasti kuivades tingimustes, et pindadele kogunevad orgaanilised (mustuse) jäägid, et pindu puhastatakse ja et need kuluvad. Samuti ei arvestata standardtestide puhul sellega, et pindadel ei ole vaid ühte liiki bakterid, vaid mitmekesised bakterikooslused.
Käesoleva töö autor keskendus antimikroobsete pindade ja pinnakatete tõhususe hindamisele tingimustes, mis jäljendaksid võimalikult täpselt nende pindade tegelikku kasutamist. Autor keskendus kolmele põhiaspektile: pindade bakteritevastane aktiivsus realistlikes keskkonna- ja saasteoludes, pindade kulumiskindlus ning antimikroobsete pindade mõju puutepindade mikroobikooslustele. Uuritud pindade hulka kuulusid vase- ja hõbedapõhised pinnad, kvaternaarse ammooniumiühendi SiQAC põhised kattekihid, ZnO- ja TiO₂- põhised fotokatalüütilised kattekihid ning nähtava valgusega aktiveeritavad AgSbSe₂ õhukesed kiled.
Töö tulemused näitasid, et pindade antibakteriaalne aktiivsus sõltus märkimisväärselt testis kasutatud suhtelisest õhuniiskusest, bakteriinokulaadi vormist ja orgaanilisest saastusest. Pindade vastupidavustestid näitasid, et abrasiivne töötlemine parandas ZnO-l põhinevate pindade aktiivsust, paljastades tõenäoliselt lisaks antimikroobset materjali, samas kui kuiv ja märg pühkimine vabastasid pinnakattematerjali ja täitsid osaliselt aktiivsed pinnaalad. AgSbSe₂ antimikroobne mõju avaldus pärast nähtava valgusega aktiveerimist, andes tunnistust nende pindade kasutatavusest toavalguse käes. Tegelikus kasutuses avaldus kõige selgemini vasepõhiste pindade mõju nii bakterite arvukusele kui ka nende pinnakooslustele. TiO₂-, hõbeda- ja SiQAC-põhistel pinnakatetel selget antimikroobset mõju päriselus ei tuvastatud. Kokkuvõttes näitab töö autor pindade antimikroobse aktiivsuse tugevat sõltuvust testitingimustest ja rõhutab vajadust hinnata mikroobivastast mõju tegelikes tingimustes.
