9. oktoobril kell 10.15 kaitseb Jānis Zālīte geograafia erialal doktoritööd "Residential restructuring in the age of digital transition: understanding intra-urban, metropolitan and counter-urban change" („Elukohavalikud digiajastul: muutused linna, linnaregiooni ja asustussüsteemi kui terviku tasandil“).
Juhendajad:
Dr Kadi Kalm, Tartu Ülikool
Dr Kadri Leetmaa, Tartu Ülikool
Prof. Tiit Tammaru, Tartu Ülikool
Oponent:
Prof. Kostyantyn Mezentsev, Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool, Ukraina
Kokkuvõte
Tänapäeva ühiskonda iseloomustab digipööre ehk ühiskonna üha laiem digitaliseerumine. Samal ajal muutub ka tööturg, kus kasvab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, eriti tehnoloogiasektori spetsialistide ja juhtide osakaal. Tehnoloogiatöötajad saavad sageli kasu kõrgetest sissetulekutest ja kaugtöövõimalustest, mis annab neile elukoha valikul suurema paindlikkuse. See võib kaasa tuua muutusi elukohavalikutes ning mõjutada seda, kus erinevad rahvastikurühmad elavad. Doktoritöö analüüsib digipöörde, tööturu muutuste ja elukohavalikute vahelisi seoseid, keskendudes tehnoloogiatöötajatele. Uuring põhineb Eesti, Läti ja Leedu rahvaloenduste andmetel ning võrdleb tulemusi ka teiste Euroopa pealinnadega. Tulemused näitavad, et tehnoloogiasektor on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Tallinnas on vene rahvusest tehnoloogiatöötajate elukohad liikunud üha enam paneelelamurajoonidest kesklinna piirkondadesse. Selle tulemusena on vähenenud etniline segregatsioon ehk eestlaste ja vähemusrahvuste ruumiline eraldatus. Samal ajal on suurenenud sotsiaalmajanduslik segregatsioon, kuna keskmise ja madala kvalifikatsiooniga etniliste vähemuste esindajad elavad jätkuvalt sagedamini paneelelamurajoonides. Pealinnad on jätkuvalt tehnoloogiatöötajate peamised sihtkohad, kuigi üha enam elatakse ka suurlinnapiirkondade lähistel paiknevates asulates. Vastulinnastumine ehk linnadest väiksematesse asulatesse ja maapiirkondadesse kolimine on kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas küll levinum kui varem, kuid selle mõju jääb linnastumise mõjust väiksemaks. Mõned piirkonnad on sellest arengust siiski eriti võitnud. Näiteks on Tartu ja Kaunas kujunenud olulisteks keskusteks, kus ülikoolid, mitmekesine tööturg ja taskukohasemad eluasemed pakuvad pealinnale atraktiivset alternatiivi. Vastulinnastumise sihtkohtadena paistavad silma ka rannikualad ja saared. Uuring näitab samuti, et nooremad tehnoloogiatöötajad elavad keskmisest sagedamini väljaspool pealinna linnaregiooni. See viitab muutustele tavapärastes elukäigumustrites ning võib avada uusi võimalusi regionaalse arengu toetamiseks. Doktoritöö tulemused pakuvad olulist teadmist nii teadlastele kui ka linna- ja regionaalpoliitika kujundajatele.
