10. novembril kell 14.15 kaitseb Peeter Vassiljev maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal doktoritööd "Recreational area preferences in virtual and physical landscapes" („Puhkealade eelistused virtuaalsetel ja füüsilistel maastikel“).
Juhendajad:
Prof. Ülo Mander, Tartu Ülikool
Prof. Mart Külvik, Eesti Maaülikool
Oponent:
Prof. Veerle Van Eetvelde, Genti Ülikool, Belgia
Kokkuvõte
Linnade rohelised ja veekogudega seotud puhkealad toetavad inimeste heaolu, kuid nende olemasolust üksi ei piisa – oluline on, milliseid maastikke inimesed eelistavad ja kuidas nad neid tegelikult kasutavad. Doktoritöö eesmärk oli selgitada, kuidas neid kahte vaatenurka ühendada puhkealade paremaks planeerimiseks, kujundamiseks ja haldamiseks. Selleks kasutati eelistusuuringuid virtuaalreaalsuses ning ruumiliselt spetsiifilisi käitumisvaatlusi Tallinna ranna- ja metsamaastikes. Virtuaalsel rannikumaastikul sõltus kujunduslahenduste eelistamine eriti nende pakutavast mugavusest, lõõgastumisvõimalusest ning sobivusest pere ja sõpradega aja veetmiseks. Olulised olid ka ohutus, ligipääsetavus ning kontakt looduse ja veega. Virtuaalses metsas mõjusid avatud männikud rekreatiivsemalt kui tihedad segametsad, lageraielangid aga vähendasid tajutud rekreatiivsust. Veelgi olulisemaks osutus maastiku vaheldumine liikumise ajal: puhkemarsruudi kogemust kujundab mitte ainult see, milline maastik on, vaid ka see, kuidas see teekonna jooksul muutub ja vaheldust pakub. Käitumisvaatlused näitasid, et puhkealade tegelik kasutus erineb märgatavalt nii ruumis kui ka ajas. Külastajate paiknemise, tegevuste ja kasutajarühmade mitmekesisusega olid seotud ligipääsetavus, rajad ja rajatised, läheduses elavate inimeste hulk, aastaaeg ja ilm. Seetõttu ei piisa puhkeala kasutuse mõistmiseks üksnes külastajate koguarvu teadmisest. Doktoritöö näitab, et eelistusuuringud virtuaalreaalsuses ja käitumisvaatlused täiendavad teineteist. Esimesed võimaldavad võimalikke kujunduslahendusi kontrollitud tingimustes võrrelda, teised näitavad, kuidas inimesed puhkeala tegelikult kasutavad. Neid ühendades saab olemasolevaid probleeme täpsemalt tuvastada, võimalikke lahendusi enne rajamist katsetada ning hiljem hinnata nende tegelikku mõju. Nii saab puhkealade planeerimist paremini siduda inimeste kogemuse ja käitumisega.