Maarjavälja karjääripäev tõi kokku tööandjad ja üliõpilased

Karjääripäeval osales kokku üle 400 tudengi Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekavadelt. Bakalaureuse õppekavadelt oli 280 tudengit, magistrante oli üle 100. Samuti oli kohale tulnud doktorante ja huvilisi teistest ülikoolidest.

Järjepidevus loob vabaduse

Karjääripäeva raames toimus rahatarkuse töötuba, mida viis läbi SEB panga noortepanga juht ja meedia kõneisik Victoria Tkatš. Üle kaheksa aasta noortega töötanud Tkatš rõhutas, et raha võib inimese jaoks tähendada nii stressi, vabadust kui ka valikuvõimalusi – sageli kõike seda korraga.

Töötoas kutsuti osalejaid esmalt mõtlema oma rahalistele eesmärkidele: näiteks, milline on sinu eesmärk järgmiseks aastaks? Tkatši sõnul peaksid eesmärgid olema realistlikud ning nendeni liikumine järjepidev. „Ära koorma end üle. Tee väikseid samme, kuid ole järjekindel,“ rõhutas ta.

Image

Olulise teemana käsitleti eelarvestamist ja säästmist. Soovitusena toodi välja 50/30/20 reegel: 50% sissetulekust võiks kuluda esmavajadustele, 30% muudele soovidele ning 20% säästmiseks ja investeerimiseks. Ebaregulaarse sissetuleku korral tasub otsustada kindel protsent – näiteks 5% –, mis iga laekumise järel kõrvale panna. Samuti soovitas lektor koguda „mustadeks päevadeks“ 3–6 kuu netosissetuleku suurune puhver, enne kui mõelda investeerimisele.

Tähelepanu pöörati ka kulude kontrollimisele. Näiteks kolm korda nädalas ostetud neljaeurone kohv tähendab aastas ligi 600 euro suurust väljaminekut. Samuti tasub regulaarselt üle vaadata tellimused ja muud püsikulud ning vältida impulssoste. Ühe põhimõttena toodi esile, et enne muude kulude tegemist pane laekuvast tulust kohe kõrvale summa enda säästude jaoks (ingl k „pay yourself first“).

Lisaks kulude vähendamisele räägiti tulude kasvatamisest ja lisasissetuleku võimalustest. Lisatulu allikas võib kujuneda hobist – olgu selleks fotograafia, kirjutamine või mõni muu oskus.

„Elu on maraton, mitte sprint“

Karjääripäeval toimus ka läbipõlemise teemaline paneeldiskussioon, kus arutleti vaimse heaolu, ootuste ja enesehoiu üle akadeemilises keskkonnas. Arutelu modereeris Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilasesindaja Markus Kõiv.

Paneelis osalesid Tartu Ülikooli karjäärinõustaja Mare Aru, füüsika-keemia-materjaliteaduse õppekava füüsika suuna bakalaureuseõppe 3. kursuse tudeng Märten Kala, keemia instituudi doktorant Karl-Ander Kasuk, geograafia eriala üliõpilane Liisa Tulvik ning Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi kommunikatsioonijuht ja peagi meditsiiniõena lõpetav Hanna Liis Tepper.

Image

Arutelu keskmes oli küsimus: mis on läbipõlemine? Osalejad kirjeldasid seda kui kroonilist stressiseisundit, millega kaasneb lootusetuse tunne, kurnatus ja rõõmutunde kadumine. „See on justkui mootor, mis töötab täistuuridel, kuid kütus on otsas,“ võeti seisund kokku. Läbipõlemise üheks märgiks on olukord, kus ka pärast puhkust hea enesetunne ei taastu ning asjad, mis varem rõõmu pakkusid, ei tee seda enam.

Mare Aru suunas kuulajaid endalt küsima kolm küsimust: kas oled ka pärast und väsinud, kas elu nõuab sinult liiga kõrgeid standardeid ning kas suudad elust veel rõõmu tunda? Kui mitmele küsimusele vastata jaatavalt, võib tegu olla kroonilise kurnatusega.

Arutelus rõhutati, et pelgalt suur töömaht ei põhjusta läbipõlemist – määrav on see, kas tegevusega kaasneb rahulolu ja saavutustunne. Oluline on õppida märkama ja tähistama ka väikeseid õnnestumisi. „Saavutus omaette on juba see, et ma kodunt väljusin,“ kõlas paneelis. Liigne perfektsionism ja pidev maksimumi nõudmine iseendalt suurendavad aga riski läbi põleda.

Image

Eraldi peatuti võrdlemisel ja sotsiaalmeedia mõjul. Inimesed jagavad endast vaid valitud hetki ning nähtav pilt ei pruugi peegeldada tegelikkust. „Kõik, mis on üle nulltaseme, on boonus,“ julgustati osalejaid keskenduma enda teekonnale, mitte teiste näilisele edule.

Mitmel korral kõlas mõte, et läbipõlemine on „nähtamatu vigastus“, mis vajab tähelepanu ja aega paranemiseks. „Võta maru rahulikult,“ soovitas Hanna Liis Tepper kuulajatele. Elu ei ole sprint, vaid maraton – ning kõike korraga teha ei ole võimalik.

Abi otsimise teemal rõhutati, et probleemidest rääkimine ei ole häbiasi. Olgu selleks vestlus pere, sõbra, õppejõu või perearstiga – esimene samm on endale olukorra tunnistamine. Aru sõnul tasub üle vaadata ka oma koormus ja vähendada kohustusi, kui võimalik. Kvaliteetsed inimsuhted ja tunnustuse kogemine on põhivajadused, mis aitavad kurnatusest taastuda.

Arutelu lõppes julgustava sõnumiga: igaüks meist väärib head enesetunnet ja tasakaalu. Seega on oluline märgata positiivset, tunnustada ennast ning teha teadlikult ruumi tegevustele, mis teevad sind päriselt õnnelikuks.

Messimäng 2026

Image

Üliõpilased said osaleda messimängus, kus tuli vastata ettevõtete ja organisatsioonide kohta käivatele küsimustele. Näiteks uuriti, kus asub KuupKulguril nupp toite väljalülitamiseks või millises linnas paikneb Ravimiameti peakontor.

Lisaks võimalusele võita Tartu Ülikoolilt auhindu, oli mäng hea viis võimaliku tööandjaga pikemalt rääkima jääda. Messimängu auhinnad loositi välja karjääripäeva lõpus ning auhinnad toimetatakse nende saajateni instituutide abiga.

Maarjavälja karjääripäeva korraldas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat koos füüsika instituudi, keemia instituudi, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi, tehnoloogiainstituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudiga. Täname kõiki karjääripäevale tulnud üliõpilasi, ettevõtteid, organisatsioone ja asutusi ning loodame teid kõiki näha ka 2027. aasta veebruaris toimuval karjääripäeval!