Edukas Euroopa raha hankimine ei lahenda üldist teaduse alarahastatust

Eesti ülikoolides on viimastel aastatel asutatud märkimisväärsel hulgal uusi Euroopa teadusruumi õppetoole (ingl ERA Chair) ja meelitatud neisse tööle teiste Euroopa riikide tippteadlasi. Uurisime, kuidas Euroopast tulev raha Eesti teadust tagant tõukab ja kas sellega võivad kaasneda ka probleemid.

TÜ on Euroopa teadusruumi õppetoolide jaoks mõeldud raha sissetoojana Euroopa edukaim. Äsja allkirjastatud 2,5 miljoni euro suurune ERA õppetooli leping hõlmab üht paljudest välisrahastusprojektidest, mis on viimastel aastatel Eesti ülikoolidesse tulnud. Ühest küljest on see meie teaduse kvaliteedi näitaja, teisest küljest ei maksa lasta end peibutada pressiteadetes kõlavatest välisrahastuse miljonitest.

Mis on Euroopa teadusruumi õppetool?

Mida tähendavad need Euroopa teadusruumi õppetoolid (ingl European Research Area Chairehk ERA Chair), mis on lühikese ajaga Eestisse toonud juba pea 30 miljonit eurot teadusraha? Üheks näiteks sobib Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ERA õppetool, kus hakatakse järgmise viie aasta jooksul uurima ja arendama e-valitsemise ja digitaalseid avalikke teenuseid.

Tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvaki sõnul on projekti sisu e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste uurimis- ja õppetööpädevuse suurendamine Tartu Ülikoolis.

«Eesti riik tekitab suurel hulgal andmeid, mille alusel saab omakorda luua uusi ja innovaatilisi andmepõhiseid teenuseid. Laiendatava uurimisrühma tööks saab neid ideid katsetada ja teenuste ehitamisele kaasa aidata. Teenuste aluseks olevate käitumist ennustavate andmemudelite ja algoritmide ehitamine on e-riigi digitaalses arengus järgmine suur samm. Akadeemiline maailm saab oma teadmistega aidata riigil seda sammu veel hoogsamalt ette võtta,» kirjeldab Solvak keerulise akronüümi EcePS (ERA Chair in E-Governance and Digital Public Services) taga peituvaid tegevussuundi.

Euroopa teadusruumi õppetooli eesmärk on tuua välismaiseid tippteadlasi just nendesse ülikoolidesse, millel on potentsiaali saavutada tipptase. Sellega soovitakse arendada vähem edukate liikmesriikide eesrindlikku teadustegevust – seega saavad osaleda vaid riigid, kelle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus on kuni 70% Euroopa Liidu keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Esmalt esitab ülikool taotluse, et saada mõnes edumeelses valdkonnas rahastust ERA õppetooli ametikoha loomiseks. Positiivse rahastusotsuse korral peab ülikool kuulutama välja rahvusvahelise konkursi tippteadlase värbamiseks. Konkursiga leitud tippteadlane asub ülikoolis tööle, moodustab oma uurimisrühma ja aitab kaasa asutuse teadusliku taseme tõusule. Ülikool peab tagama talle hea töökeskkonna ja igakülgse toe edukaks teadustööks.

Tähtis on see, et teadussuunda arendataks edasi just rahvusvaheliste teadlaste nn maaletoomise kaudu, ning ülikooli ja riigi maine on talentide meelitamisel ülimalt kaalukas. Kindlasti mõjutab see näiteks Cambridge’i Ülikooli teadlase otsust, kas tulla viieks aastaks Tartusse geenitehnoloogiat arendama. Õnneks on seni huvi TÜ ERA õppetoolide tööpakkumiste vastu olnud suur.

39-st ERA õppetooli grandist seitse on Tartu Ülikoolis

Euroopa teadusasutused on ERA õppetoolide rahastusele kandideerinud kolmes taotlusvoorus. Eesti on üks edukamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes on 39-st välja antud rahastustoetusest omale saanud tervelt 12.

Eesliiniteadusele lisatõuke andmiseks ja uute uurimissuundade arendamiseks mõeldud rahastusmehhanismi kaudu on Tartu Ülikool saanud viie aasta jooksul üle 20 miljoni euro lisaraha. Kui vaadata laiemalt, siis kokku on Tartu Ülikool raamprogrammist «Horisont 2020» teadustoetusi saanud üle 46 miljoni euro (sh ka ERA Chair toetused), mis on uute Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolide seas üks parimaid tulemusi.

ERA õppetooli projektid on töös ka teistes Eesti teadusasutustes: näiteks Tallinna Ülikooli kahes projektis tegeldakse haridusinnovatsiooni ja digitaalsete kultuuriandmetega, Tallinna Tehnikaülikooli projektides rohelise keemia ja tarkade elektroonikavõrkude lahendustega, Eesti Maaülikooli projektis aga toidutehnoloogiaga.

Ainult ühes Euroopa teadusorganisatsioonis on õnnestunud rahuldav vastus saada rohkem kui kahele taotlusele – see on Tartu Ülikool.

TÜ seitsmes ERA õppetooli projektis tegeldakse geeniuuringute ja personaalmeditsiini lahendustega, sünteetilise bioloogia ning gaasfermentatsiooni tehnoloogiaga, kõrgresolutsioonis optiliste protsessidega ning e-valitsemise ja avaliku sektori e-teenuste väljatöötamisega.

Loe edasi UT ajakirjast.