Eesti riigipeaks sai TÜ nõukogu esimees Kersti Kaljulaid

3. oktoobril 2016 valis Riigikogu Eesti Vabariigi esimeseks naispresidendiks Kersti Kaljulaidi. Kersti Kaljulaidi poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Kersti Kaljulaid on alates 2011. aastast kuni ametisse astumiseni Tartu ülikooli nõukogu esimees. Rektor Volli Kalm ütles 2. oktoobril intervjuus „Aktuaalsele kaamerale“, et Kersti Kaljulaidil on head kogemused inimeste juhtimisel ja oluliste arutelude fookuste hoidmisel. "Ta suudab jääda rahulikuks ja kontrollida olukorda ka siis kui mõnel teisel on pulss 120 juures. See on omaette oskus, jääda rahulikuks ka kohati kuumenenud vaidluste olukordades," ütles Kalm.

Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvile 84 lõpevad ametisse astumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seega lõpeb Kersti Kaljulaidi töö ka Tartu ülikooli nõukogu praeguse koosseisu esimehena. Loodetavasti selgub lähipäevadel, kuidas korraldatakse nõukogu töö kuni selle aasta lõpuni – veel pole haridus- ja teadusministriga läbi räägitud, kas nõukogusse saadetakse viimaseks kaheks istungiks asendusliige või korraldatakse tööd muul moel. Ülikooli uus nõukogu asub ametisse 2017. aasta alguses.

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks Riigikogu esimesse hääletusvooru Kersti Kaljulaidi 2. oktoobril toimunud koosolekul. Loe 2016. aasta presidendi valimistest valimiskomisjoni kodulehelt.

1992. aastal lõpetas Kersti Kaljulaid Tartu ülikoolis bioloogia eriala ning 2001. aastal kaitses kutsemagistrikraadi ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud Hansapangas, peaministri büroos majandusnõunikuna ja Eesti Energias Iru elektrijaama juhina. Aastatel 2004–2016 oli ta Euroopa kontrollikoja liige. Enne ülikooli nõukogu liikmeks saamist kuulus Kaljulaid ka TÜ kuratooriumi kooseisu.