Tartu Ülikooli teadlased kaevasid tänapäeva inimese genoomist väja muistseid signaale

Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome. Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole.

"Arvestades, kui vähe on meil Lõuna-Aasias kunagi elanud inimeste kohta vana DNA-alast teavet, on need iidsed komponendid, mis meil tänapäeva genoomidest avastada õnnestus, hindamatu väärtusega," ütles uuringu üks põhiautoritest, Burak Yelmen, kes on Tartu Ülikooli genoomika instituudi moodsa populatsioonigeneetika nooremteadur.  

"Meie leitud komponendid aitavad välja selgitada seda piirkonda asustanud iidsete populatsioonide geneetilist struktuuri," lisas Yelmen.  

Teadusajakirjas Molecular Biology and Evolution avaldatud teadustöös uuris ta segunemisi, mille tulemusena muistsed inimpopulatsioonid tänapäevasteks lõuna-aasialasteks kujunesid. Tema ja kaasautorid leidsid, et teatud osa genoomidest ei segunenud ootuspärasel viisil. Nende tulemused viitavad, nagu oleksid need Lõuna-Aasias välja kujunenud või Lääne-Euraasiast saabunud geneetilised variandid olnud olulised kohaliku eluviisiga kohanemiseks.

"Leidsime nende variantide hulgast geene, mis on tähtsad immuunsuse seisukohast või siis seotud muutustega inimeste toitumistavades. Uute patogeenide või uue toiduga kohanevate inimpopulatsioonide puhul on see ootuspärane," selgitas teine põhiautor, Tartu Ülikooli genoomika instituudi moodsa populatsioonigeneetika teadur Mayukh Mondal.

Loe edasi ERR Novaatorist.