Foto:
Joel Vedru

Physicumi kunstigalerii

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 17 avatakse Physicumi (W. Ostwaldi 1) galeriis
Joel Vedru joonistuste näitus “Illusioonide maailm”. Näitus jääb avatuks 6. märtsini ja on vaadatav tööpäeviti kl 9-19.

Joel Vedru (sündinud 1977) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas 2022. aasta lennus. Lõputööks tehtud näitus "Illusioonide maailm" (2022) on olnud üleval Kondase keskuses Viljandis.

JV: "Need tööd siin on tehtud pastapliiatsitega. Kes poleks kunagi sirgeldanud mõne loengu ajal või mõtteid kogudes või telefoniga rääkides midagi pastakaga paberile? Kuid mina olen sellest püüdnud luua omaette kunsti. Tänapäeval on pastakatega joonistamine juba üsna levinud. Ent mina olen õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas hästi "hullu panema". Võib-olla see ongi nende piltide põhiline väärtus. Minna hetkeks üle piiri, teha seda, mida hästi oskad. Teha ennast haavatavaks, nagu üks mu kooliõde ütles. Luua mingit väärtust. Näidata pastapliiatsi võimekust. Loodetavasti rõõmustada sellega kedagi, sest kunst on ju ka suhtlus.

Näituse nimi "Illusioonide maailm" tuleb ühe pildi pealkirjast. Need pildid, nii nagu nad just on, on minu hinge peegel. Siinsed tööd on tehtud 2021. ja 2022. aasta sügisel-talvel-kevadel.

Olen rakendanud neid joonistusi tehes sürrealistlikku maailmapilti, poolabstraktseid vorme, automatistlikku tehnikat ja joonistanud oma kujutlusega. Olen siin kujutanud mulle olulisi märke, näiteks silmi, südant, pinget, väsimust, sõprust, kodu, kõike omas võtmes. Enamasti ma ei mõtle selle peale, mis või kuidas just välja tuleb, vaid lasen joonistustel läbi värviliste pastapliiatsite sündida. Kuid ise eelistan seda vaadata enese üllatamisena, jumalikkusena. "

Kontakt: jirvekass@gmail.com

Lisateave:
Jaak Kikas
+372 5116 462
jaak.kikas@ut.ee

JUBA LÕPPENUD NÄITUSED

Maalinäitus „Ilmar Malin 99“ oli avatud 11. jaanuarist kuni 31. jaanuarini

16. jaanuaril täitus 99 aastat Eesti sürrealistliku kunsti suurkuju Ilmar Malini sünnist. Selle tähtpäeva tähistamiseks eksponeerisime nelja Ilmar Malini maali: „Kosmoloogiline“ (1967), „Näkk“ (1969), „Kariok“ (1970) ja „Detail“ (1968).

Janek Lassi mikrofotode näitus „Peidetud maailm“. Näitus oli avatud 30. novembrist kuni 30. detsembrini.

Näitusel nähtavate värvirõõmsate ja põnevate fotode autor Janek Lass (s. 1986) pole professionaalne fotograaf ega teadlane. Kuidas ta oma piltideni jõudis?

JL: „Kui arvate, et selleks peab olema kindlasti vastav taust (töö, haridus vm), siis võin kinnitada, et see arvamus on ekslik. Minu taust ei toeta kuidagi selliste fotodeni jõudmist, igapäiselt töötan hoopiski metallitöötluse sektoris. Fotode taga on aga üsna tavaline arengutee: ostad oma esimese kaamera, hakkad katsetama, muudkui katsetad kuni jõuad žanrini, mis sind eriliselt köidab ja sinna sa jääd (enamasti).

Mina ostsin oma esimese kaamera 2011. aastal. Ajendiks esimese tütre sünd, et ta sirgumist jäädvustada. Pildistada sai esialgu palju ja kõike. Üsna algusest peale hakkas mind aga köitma pisut erinev foto - millegi sellise jäädvustamine, mida palja silmaga lihtne näha pole. Mikroskoop tuli minu ellu mõned aastad tagasi üsna juhuslikult. Aga sellega vaatamine hakkas niivõrd meeldima, et ma millegi muuga enam ei pildistagi. Minust on saanud inimene, kellel on kodus suures koguses erinevaid kemikaale ja kes kasvatab vesikirpe kusagil kausi sees.“

Võib veel lisada, et tehniliselt on Janek Lassi fotod erinevate kristallstruktuuride (mõelge jäälilledele!) jt mikroobjektide polarisatsioonmikroskoopia.

Ilmar Kruusamäe joonistuste näitus  „JOON ISTUS“. Näitus oli avatud 2. novembrist kuni 29. novembrini.

Ilmar Kruusamäe (s. 1957) on Eesti maalikunstnik, Kursi koolkonna asutajaliige. Ta on kunsti alal iseõppija. Maalimisega hakkas ta aktiivsemalt tegelema üliõpilasaastail. Alates 1976. aastast osales Tartu Ülikooli Kunstikabineti tegevuses, olles 90-ndatel aastatel selle juhataja. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Kruusamäe on tuntud eelkõige fotorealismi harrastajana. Tema teoseid on omandanud kõik suuremad Eesti kunstimuuseumid ning ka mitu akadeemilist kultuuriasutust, samuti leidub ta maale mitme välismaise muuseumi kogudes. Ta on Ado Vabbe stipendiumi (2007) ja Kristjan Raua preemia (2008) laureaat.

IK: „Sootud usjad-madujad tegelased, tiivulised draakonid, krokodillid, kalalaadsed olevused, kilpkonnad, aga ka jääkarud jne. Need tegelased on ilmutanud viimastel aastatel endid mu vanadel kirjaümbrikel mustvalgete ja koloreeritud joonistustena. Joonistanud olen ikka ja jälle, nii maalimisperioodide vahel ja ka paralleelselt vahelduseks muule. Formaat ajas vähenenud kuni õllealustel joonistuste perioodini. Väikeformaat on võimaldanud joonistada kohe ja kõikjal.

Õllealuse ja A4/A5 kirjaümbriku võib välja võtta väga vähenõudlikes tingimustes, näiteks lennukis, kohvikus, aga ka pargipingil. Samuti on alati taskust võtta mõned pastapliiatsid, mis ongi mu parimad kohe käepärased sõbrad.“

 

Timo Kähara joonistuste näitus „Joonistatud“. Näitus oli avatud 5. oktoobrist kuni 1. novembrini.

Timo Kähara on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (nüüd Kõrgem Kunstikool Pallas) meedia- ja reklaamidisaini eriala 2012. aastal. Loometööga seotud sellest ajast alates, osalenud mitmel isiku- ja ühisnäitusel, aastast 2019 Tartu Kunstnike Liidu liige.

TK: Võiks ju arvata, et joonistada on lihtne. Mõnevõrra ehk ongi, sest kui just värviliste pliiatsitega ei joonista, siis ei pea vähemalt värvide õigsuse pärast pead vaevama, saad keskenduda figuurile, vormile, heledusele-tumedusele. Joonistamist kui protsessi on suhteliselt lihtne alustada-lõpetada ja jälle alustada jne, sest lõpetamiseks piisab pliiatsi käest panemisest ja alustamiseks pliiatsi kätte võtmisest. Õlivärvidega maalimise lõpetamisel pead puhastama pintslid ja muud töövahendid. Tüütu. Nii et joonistamine on kiiretel aegadel parim viis ennast kunstiliselt välja elada. Mõnikord on lihtsalt tunne, et tahaks joonistada. Kujutada ette, et valge paber on marmorplokk ja mina olen skulptor, kes sellest figuuri nähtavale toob.

Näitusel olevad teosed - figuurijoonistused ja portreed - on loodud väga erinevate vahenditega joonistades: grafiit, süsi, pastellid, tintelpennid, markerid, digitaalne pliiats, kuid alati ikka joon joone haaval. Mõni joonistus on pärit rohkem kui kümne aasta tagusest ajast, minu kunstikooli ajast, kuid enamik on viimaste aastate looming.

instagram.com/timokaharaart

facebook.com/TimoKaharaArt

timokahara.com

 

Jaak Kikase fotonäitus „Studia Botanica“Näitus oli avatud 31. augustist kuni 30. septembrini.

TÜ emeriitprofessor Jaak Kikase avalik fotoalane tegevus algas 2015. aastal näitusega „40 pilti Tartu galeriis Noorus (praegu Pallas), millele hiljem on lisandunud veel 6 autorikollektsiooni.

Kollektsiooni Studia Botanica esmaesitlus oli 2019. aastal Tallinnas galeriis Positiiv, pärast mitmeid vahepeatusi jõuab see nüüd autori koduinstituuti. Kui tavafotograafia tegeleb (tervik)esemete pindade projekteerimisega foto tasapinnale, siis antud näituse aineks on taimset päritolu objektide lõiked. Piltide tehniliseks eripäraks on ka see, et nende saamiseks on fotokaamera asemel kasutatud skannerit. Lõikamine lõhub objekti terviklikkuse, teeb aga nähtavaks selle varjatud seesmise struktuuri. Eks ole näitus seega ka väikeseks kummarduseks küllap meid kõiki lapsepõlves paelunud küsimusele: „Aga mis seal sees on?“

Physicumi fuajees jookseb ka slaidiprogramm Jaak Kikase fotoloomingust.

Rohkem infot: https://www.instagram.com/kikasjaak/

 

Merike Limbergi ja Elo Lutsepa maalinäitus „Üle vee“. Näitus oli avatud 26. augustini.

Merike Limberg elab Nõmmel ja osaleb aastaid Nõmme Kultuurikeskuse Illu Erma kunstistuudios. Oma hariduselt on ta keemik ja igapäevaselt töötab laboris. 2019. aastal oli tal Nõmme Majas esimene isiknäitus „Meie kaaskondsed“. Armastus akvarelli vastu on jätkunud ka selle näituse valikus. Akvarell on tema jaoks jätkuvalt seiklus ja põnev väljakutse. 

Elo Lutsepp on aastaid rännanud kahe kodu vahet – üks neist Jõgevamaal, teine Nõmmel. Elo on arhitektuuriloolane ja töötab igapäevaselt meie kultuuripärandi säilitamise nimel Eesti Vabaõhumuuseumis, mis asub maalilises paigas mere kaldal. 2017. aastal osales Elo esmakordselt Läänemaal maalilaagris Anne Parmasto juhendamisel, alates 2019. aastast on Elo osalenud Nõmme Kultuurikeskuse Illu Erma kunstistuudios ja Liisi Tani akvarellistuudio töötubades.

Mõlemat harrastuskunstnikku ühendab ka asjaolu, et nad on lõpetanud Tartu Ülikooli.

Kunstnike ühisnäitus „Üle vee“ kasvas välja Nõmme Kultuurikeskuse Illu Erma kunstistuudio 2021. aasta kevadnäitusest. Kunstnike loomingus on tunda lähedust ja mitmeid kokkupuuteid nii motiivide kui materjali valikus. Mõlemaid paelub loodus – meri ja meremaastikud, ka muud loodusmaastikud.

 

Kreeta Kanketeri maalinäitus „Midagi, mis oli koledalt ilus“. Näitus oli avatud 1. juunini.

Kreeta Kanketer (16) on kunsti- ja kirjandushuviline noor maalija, kes õpib Herbert Masingu Kooli 9. klassis. Talle meeldib kunst, mis tekitab küsimusi ning milles on mingi lugu. Pakub huvi ka teoste autor ja tema taust. Kirjanduses paelub Kreetat sümbolism, varjatud tähenduste mõistatamine. Samuti on ta suur anime- koomiksiraamatute austaja, millest isegi joonistamiseks inspiratsiooni ammutab. Kreeta akrüülmaalid on samuti sümbolistlikud. Kaunitesse volangidesse ehitud kaunitarid tunduvad mõistatuslikud, neis on isegi teatavat süngust. Kes nad on? Maalides peab Kreeta oluliseks kontrasti loomise põhimõtet. Näiteks püüab ta ühendada ilu häirivaga. Ta soovib vaatajat mõtlema panna, süüvima detailidesse ning tegema avastusi, mis esmapilgul ei pruugi olla märgatavad. Oma loominguga püüab Kreeta näidata killukest oma mõttemaailmast ning anda teine perspektiiv sellele, mis algul võib tunduda lihtsalt ilus. Seada küsimärgi alla vaataja tunnetus reaalsusest.

Lisainfo: Jaak Kikas, jaak.kikas@ut.ee, +372 5116 462

 

Johanna Nurme fotonäitus „Matter of matter“. Näitus oli avatud 19. aprillini.

Näituse külastamisel on kohustuslik meditsiinilise maski kandmine.

Seni moedisainerina tuntust kogunud Johanna Nurme fotonäitus Matter of Matter tõi vaatajani võnkumiste-lainete maailma, mis on püütud fotograafia abil inimesele nähtavasse ja jäävasse vormi - tulemuseks filigraansed ja detailsed tasapinnalised fotosalvestised.
JN: „Kümaatika ehk heli nähtavaks tegemine on viis, kus salvestise loomisel on vajalikud vedelik, valgus ja helilained. Fotograafia ja videokunst annavad võimalikkuse vaatajal visuaalselt kogeda erinevate võnkesageduste käitumist vedelike sees ja pinnal. Kui helilained on harmoonilised ja jagunevad matemaatiliselt selgete rütmidena, siis on need ka visuaalselt sümmeetrilised ja korrapärased ning loovad peale vaadates rahustavaid ja loogilisi vorme. Mida kõrgemad helisagedused, seda keerulisema ja täpsemana kuvavad ennast ka meile nähtavad struktuurid. Teote taga on tegelikult õige mitmed võnkumised - esmalt elektrivõnkumised, siis helilained, siis raskuslained (vedeliku pinna "loksumine") ja lõpuks valguslained pildistamiseks. Aga kõiki neid väga erinevaid võnkumisi-lained iseloomustab asjaolu, et mingis ulatuslikus süsteemis tekkib uus kvaliteet, ühistööline liikumine, mis haarab endaga kogu süsteemi. Vaatajani toon valiku töid, mis oma olemuselt on enim köitvad ja tekitavad peale vaadates mõtete vaigistamise efekti. Muutub aegruum, ununevad minevik ja tulevik ning mõtteis ja kehas tekib kohalolu tunne. Puhas (ideaalne) (tasa)laine täidabki kogu lõputu ruumi.“
 

Rohkem infot: https://jo-nurm.com/

Näitusel olevad tööd on müügiks. Soovi korral võta ühendust autoriga.

Lisainfo:Jaak Kikas, jaak.kikas@ut.ee, +372 5116 462

 

Tuulike Kivestu fotonäitus „Otsides vaikust“. Näitus oli avatud 9. veebruarist 4. märtsini.

Tuulike Kivestu (s. 1976) on oma loomingut varasemalt esitlenud Galeriis Noorus, Vana Anatoomikumi KUKE galeriis, Tallinna Keskraamatukogus, Ag47 galeriis, Eesti Lastekirjanduse keskuses jm. Enim tuntust on ta viimastel aegadel kogunud raamatuillustraatorina, lastele suunatud soojade pildilugude autorina.  Käesolev näitus tutvustas aga teda kui erinevaist maailma paigust inspiratsiooni leidnud tundliku silmaga fotograafi.

TK: „Ei ole vahet, kas viibid öises metsas, külatänaval või hoopis maailmalinnas - ikka leidub hetki, mil kõik justkui korraks tardub ning ühtäkki on su ümber nii vaikne, et kuuled isegi omi mõtteid. „Otsides vaikust näituse fotod sündisid uitamistel Veneetsias, Roomas, Palermos, Pisas, Laiusel, Taevaskojas, Nina külas ja Männikjärve rabas.

Rohkem infot: www.tuulikekivestu.com

Näitusel olevad tööd on müügiks. Soovi korral võta ühendust autoriga.
Kontakt: Tuulike Kivestu, tuulike.kivestu(at)gmail.com, +372 527 1706.

 

Narva noorte fotostuudio „Positiiv“ fotonäitus „Fookuskaugus“. Näitus oli avatud 1. veebruarini.

Näitusel esinesid noored fotograafid Anastassija Fomitševa, Varvara Guryleva, Daniil  Osokin, Vladislav Ossovik, Andrei Sahharov, Jekaterina Smetanina ja Jelizaveta Štšura. 2021. aastal sai fotostuudio „Positiiv“ 10-aastaseks. Stuudio põhitoetajaks ja –abiliseks on olnud Narva Laste Loomemaja. Narva stuudios „Positiiv“ tegutsevad 13-24 aastased noored. Stuudio on tuntud nii kodulinnas kui välismaal. Noorte fotohuviliste õppekava kestab 2 aastat. Selle aja jooksul õpivad noored aktiivselt loomingulist fotograafiat. Stuudio baasil viiakse Narva Laste Loomemajas igal aastal läbi rahvusvahelist fotofestivali „Pilk“ („Взгляд“), millest võtavad osa Venemaa, Ukraina, Leedu ja Eesti autorid. Sel aastal toimub festival kümnendat korda.  Noored fotograafid võtavad aktiivselt osa linna ja vabariiklikest üritustest. Pidevalt korraldatakse ka näitusi. Fotostuudio juures tegutseb „mobilograafia“ rühm Svetlana Tanailova juhtimisel. Fotostuudiot on kogu selle aja vältel juhatanud Irina Kivimäe.

 

Timo Kähara maalinäitus „ABSTRAKTSIOON<->PERSOON“. Näitus oli avatud 3. jaanuarini 2022.

#instituudist #kultuur
Mauri Gross

Mauri Grossi maalinäitus „Rohepööre“

#kultuur
Hasso Krull

Luuletaja Hasso Krull esineb novembrikuu loodusluuleõhtul

#kultuur
Arvamusfestivali silt

Tänavusel arvamusfestivalil saab sõna hulgaliselt Tartu Ülikooli liikmeid