Loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppe keskus
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse eesmärgiks on valdkonna doktoriõppe programmide - tehnika ja tehnoloogia, füüsika ja keemia, elu- ja maateadused ning matemaatika ja informaatika - haldamine ja arendustegevuse korraldamine.
Keskus nõustab doktorante ja juhendajaid küsimustes, mis puudutavad doktoriõppe korraldust, rahastusmeetmeid ning õppeainete ja koolituste valikut.
Valdkonnas õpib ligikaudu 500 doktoranti, kellest ligi 36% on välistudengid
Koolitused doktorantidele
Ülekantavate oskuste koolitusvõimalused
Info esimese aasta doktorantidele
Tähtsaimad tegevused esimesel semestril
- Kohtu juhendajaga ja täida ootuste sõnastamise tööleht. Loe rohkem siit.
Ootuste sõnastamise tööleht - sissejuhatav vestlus doktorandi ja vastutava juhendaja vahel
- Sisesta esimese semestri perioodiplaan õppeinfosüsteemi 27. septembriks.
- Juhendamiskokkuleppe sõlmimise tähtaeg on 28. september.
Juhendamiskokkulepe sõlmitakse doktorandi, tema juhendaja(te) ja ülikooli vahel ühe kuu jooksul pärast immatrikuleerimist. Leppes pannakse kirja, kuidas juhendajad omavahel vastutust ja tööülesandeid jagavad. Lisaks on leppes sõnastatud intellektuaalse omandi õiguste ja isikuandmete konfidentsiaalsuse üldised põhimõtted.
Allkirjastatud lepe saatke oma instituuti aegsasti enne lõpptähtaega. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas allkirjastab lepingu ülikooli nimel instituudi direktor/juhataja. Lepe registreeritakse ja üks eksemplar säilitatakse instituudis, ülejäänud eksemplarid antakse üle osapooltele. Eksemplare peab olema sama palju kui allkirjastajaid.
- Kogu õppeaja kohta koostatud individuaalplaan tuleb esitada koos esimese atesteerimisaruandega.
- Esimene atesteerimine toimub sügissemestri lõpus (eeldatavasti jaanuari lõpus, kuupäevad selguvad 1. novembriks). Atesteerimiseks tuleb lisaks individuaalplaanile esitada atesteerimisaruanne ja uue semestri perioodiplaan. Atesteerimisel on aluseks valdkondlik atesteerimiskord.
Pädevuste eneseanalüüs
Alates 2022/2023. õppeaastast avatud programmidel õppijatele
Individuaalplaani lisana tuleb doktoriõppes õppijal esitada pädevuste eneseanalüüs, mis on abivahend oma tegevuse planeerimiseks. Eneseanalüüs tuleb esitada esimese aasta esimese semestri atesteerimiseks, sarnaselt individuaalplaaniga tuleb see koostada koostöös juhendajaga.
Alates 2022/2023. õppeaastast avatud programmidel õppivate doktoriõppes õppijate edasijõudmist hinnatakse atesteerimisel väljundipõhiselt (mitte ainepunktides). Teadustöö kõrval hindab atesteerimiskomisjon ka programmi õpiväljundeid täitvate ülekantavate oskuste omandamist. Seetõttu on nii atesteerimiskomisjonile kui doktoriõppes õppijale endale oluline ülevaade nii plaanidest kui arengust kogu doktoriõppe perioodil. Edaspidisteks atesteerimisteks tuleb aluseks võtta eelnevalt täidetud vorm, mida saab kumulatiivselt täita.
VÕTA doktoriõppes
Alates 2022/2023. õppeaastast avatud programmidel õppijatele
Alates 2022/2023. õppeaastast avatud programmidel õppivate doktorantide puhul VÕTAt traditsioonilisel viisil enam ei rakendata.
Varasema õppe- ja töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada taotlus õpiväljundite varasema saavutamise hindamiseks. Taotlus tuleb kooskõlastada doktoriõppe programmi eriala esindajaga ning esitada hiljemalt esimese aasta teise semestri atesteerimiseks koos pädevuste eneseanalüüsiga.
Varasema õpi- ja töökogemuse alusel on võimalik lugeda konkreetsed pädevused omandatuks sellisel määral, et neile ei ole vaja õpingute ajal keskenduda. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine ei vähenda programmiga ettenähtud õppe- ja teadustöö mahtu, vaid võimaldab suuremat tähelepanu pöörata muude oskuste ja teadmiste omandamisele või täiendamisele.
Erandina käsitletakse olukorda, kui doktorant õpib ühisjuhendamise lepingu alusel kahes ülikoolis või doktorant immatrikuleeritakse vabale õppekohale. Sellistel juhtudel on võimalik programmiga ettenähtud õppe- ja teadustöö mahtu varasemat õpi- ja töökogemust arvestades vähendada.
VÕTA enne 2022/2023. õa avatud õppekavadel
Doktoriõppe korraldus
Doktoriõpet reguleerib Tartu Ülikoolis doktoriõppe eeskiri. Doktoriõppe eeskiri sisaldab üldisi nõudeid juhendamise, individuaalplaani. atesteerimise ja doktorikraadi taotlemise kohta. Kõikidel doktorantidel on soovituslik tutvuda ka heade tavadega Tartu Ülikoolis, eriti doktoriõppe hea tavaga. Ainekursustele registreerimise, varasemate õpingute arvestamise ja muu üldisemalt õppetööga seotu kohta saab lisa lugeda õppekorralduseeskirjast.
Doktoriõppe korraldus valdkonnasJuhendamine
Juhendamine on doktoriõpingute oluline osa. Koostöös juhendaja(te)ga koostab doktorant uurimis- ja õppimiskava, mis toetab doktorandi õpiteed suurimal võimalikul määral. Tartu Ülikoolil on kokku pannud üldised nõuanded juhendamiseks nii doktorandile, juhendajale kui ka valdkonnale.
Loe lisaÕppemaks ja toetused (2021/22. õ.-a-l ja varem sisseastunutele)
Täiskoormusel õppivale doktorandile õppemaksu ei kohaldata (sh välistudengitele). Osakoormusel õppivatele doktorantidele kohaldatakse õppemaks summas 100 eurot semester. Loe lisa siit. Täiskoormusel õppival doktorandil on õigus saada igakuist õppetoetust summas 660 eurot. Lisaks määratakse õppekava sajaprotsendiliselt täitnud doktorantidele tulemusstipendium summas 400 eurot. Doktorantidele mõeldud õppetoetused ja stipendiumid on kajastatud siin.
Kõigil täiskoormusel õppivatel doktorantidel on õigus saada doktoranditoetust nelja-aastase õpingute perioodi jooksul. Erandiks on DoRa programmis osalevad doktorandid, kuna neile pakub toetust vastav programm.
Doktoranditoetust on õigus saada Eesti Vabariigi kodanikel ja neil, kes viibivad Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.
Doktoranditoetuse summa on 660 eurot kuus (alates aastast 2018).
Doktoranditoetusele eraldi kandideerima ei pea, toetus määratakse automaatselt üheks õppeaastaks (septembrist augustini). Akadeemilisel puhkusel viibivale doktorandile määratakse toetus alates esimesest puhkuse järgsest kuust kuni järgmise õppeaasta alguseni.
