Doktoriõppe kavandamine, läbimine ja lõpetamine

Doktoriõpet reguleerib Tartu Ülikoolis doktoriõppe eeskiri (eeskirja veebiversioon). Doktoriõppe eeskiri sisaldab üldisi nõudeid juhendamise, individuaalplaani, atesteerimise ja doktorikraadi taotlemise kohta.

Kõikidel doktorantidel on soovitatav tutvuda Tartu Ülikoolis kehtivate heade tavadega, eriti doktoriõppe hea tavaga.

Ainekursustele registreerimise, varasemate õpingute arvestamise ja muu üldisemalt õppetööga seotu kohta saab lugeda õppekorralduseeskirjast. Üldise õppekorraldusliku info leiab ülikooli kodulehelt

Valdkonnaspetsiifilised nõudmised ja soovitused – näiteks valdkondlikud atesteerimiskorrad – leiab valdkonna doktoriõppe lehelt.

Õigusaktid

Dokumendivormid

Doktoriõppe kavandamine ja läbimine

Individuaalplaan on doktorandi õppe- ja teadustöö kava kogu õppeajaks. Perioodiplaan on individuaalplaani osa, kus lepitakse kokku järgmise atesteerimisperioodi täpsem õppe- ja teadustöö kava. Individuaalplaan koostatakse koostöös juhendaja(te)ga. 

Kogu õppeaja kohta koostatud individuaalplaan tuleb esitada esimese aasta esimese ateseerimisaruandega. 

Esimese semestri perioodiplaan tuleb sisestada õppeinfosüsteemi 30 päeva jooksul pärast immatrikuleerimist. Järgmised perioodiplaanid tuleb esitada koos atesteerimisaruandega. 

Loe lähemalt


Atesteerimisel hindab komisjon doktorandi edasijõudmist teadus- ja õppetegevuses, võttes arvesse nii doktoriõppe programmi kui ka individuaalplaani täitmist.

Doktorante atesteeritakse esimesel õppeaastal kaks korda aastas, enne kevad- ja sügissemestri algust. Alates teisest aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui viimasest atesteerimisest on kaks õpitud semestrit möödas.

Loe lähemalt


Nõuete ja juhistega doktorikraadi taotlemiseks tutvu doktoriõppe eeskirjas.

Loe lähemalt

Atesteerimisel hindab komisjon doktorandi edasijõudmist teadus- ja õppetegevuses, võttes arvesse nii doktoriõppe programmi kui ka individuaalplaani täitmist.

Doktorante atesteeritakse esimesel õppeaastal kaks korda aastas, enne kevad- ja sügissemestri algust. Alates teisest aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui viimasest atesteerimisest on kaks õpitud semestrit möödas.

Loe lähemalt

Teise semestri kohta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava esitab doktorant koos atesteerimisaruandega paberkandjal oma instituuti/teaduskonda ning sisestab vastavad failid õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. Alates teise semestri atesteerimisest esitab  doktorant  perioodiplaani (täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava) õppeaasta kohta ning atesteerimine toimub kahe õpitud semestri järel.

Õppekavad, kursuste ainekavad, tunniplaanid, õppetöötulemused ja üliõpilasega seotud korraldused paiknevad Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Infot ja abi õppeinfosüsteemi juurdepääsu ja kasutamise kohta leiad ÕISI info ja abi õppijale.

Doktorante atesteeritakse esimesel õppeaastal kaks korda aastas, enne kevadsemestri ja sügissemestri algust ning edaspidi üks kord õppeaastas kahe õpitud semestri möödumisel  viimasest atesteerimisest. Atesteerimised toimuvad kaks korda aastas: enne sügissemestri ja enne kevadsemestri algust . Doktorantide atesteerimistulemused kantakse ainepunktides õppeinfosüsteemi. Doktorantide atesteerimiskord on kehtestatud doktoriõppe eeskirjas (DÕE II.5. Atesteerimine).

Nõuded doktoriväitekirjale, doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise kord on fikseeritud  doktoriõppe eeskirjas (DÕE III. Doktorikraadi taotlemine).  

2021/22. õ.-a-l ja varem astunud doktorandid, kes õpivad täiskoormuses või osakoormuses õppekulusid hüvitamata, saavad doktoranditoetust. Osakoormuses õppiva doktorandi doktoranditoetus on 50% Riigikogu kehtestatud määrast ning osakoormusega õppiv doktorant võib toetust saada osakoormuses õpitud aja võrra nominaalajast pikema aja jooksul.

2021/22. õ.-a-l ja varem astunud doktorantidel doktoriõppes täiskoormusega õppides õppetasu maksmise kohustust ei ole. Õppides osakoormusega makstakse õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Semestritasu maksmise kohustus on doktoriõppes ka väliskõrgkooli õppima minnes ja pikendusajal (õppeteenustasu). 2021/2022. õ.-a-l sisseastunutele on doktoriõppes semestritasu 100 eurot. 

Taotluse  alusel vabastatakse õppetasu maksmisest osakoormusega õppiv doktorant, kes on õppima asunud eestikeelsele õppekavale täiskoormusega ja on:

  • keskmise, raske või sügava puudega (esitada arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta) või *
  • alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja (esitada lapse sünnitunnistus ja lapse puude korral ka arstliku ekspertiisi otsus lapse puude raskusastme kohta)

Mitteriiklike stipendiumite, võimalike rahastamiste ja grantide kohta saab infot kodulehelt, liitudes ut-grant listiga või otsides Rahastusvõimaluste andmebaasist (siseveebis).

Doktorantidele on loodud valdkondlikud e-maili listid, millised vahendavad õppekorralduslikke teemasid, konverentse, seminare, stipendiume jms.

loodus- ja täppisteaduste valdkond

lttdoktorandid@lists.ut.ee

Doktorandid ja eksternid lisatakse ning eemaldakse listist automaatselt, uuendamine toimub öösiti

 

Teiste ülikoolis kasutatavate e-maili listide kohta saab infot ning esitada liitumise soove  Sympa keskkonnas

Doktoriõppe korraldus valdkonnas

Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiate laureaadid

Presidendi kultuurirahastu preemiad pälvisid Hedvig Tamman ja Liisa Rätsep