Tunnustused

 

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Ene-Margit–Tiit_2019_Foto_Andres_Tennus.jpg
Teaduse elutööpreemia pälvis 2022. aastal Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit (foto Andres Tennus).
Riigi teaduspreemiad

2024

Vabariigi valitsuse teaduspreemiate laureaadid: 

  • Jaan Aru – täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest;
  • Viljar Jaks tööde tsükli „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ eest ja Peep Palumaa tööde tsükli „Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused“ eest – keemia ja molekulaarbioloogia alal, preemia jagatuna kahe tööde tsükli vahel;
  • Carlos Pérez Carmona (töörühma juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest“ eest;

Loe täpsemalt.

2023

Vabariigi valitsuse teaduspreemiate laureaadid: 

  • Täppisteadustes said preemia Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Tomi Sebastian Koivisto ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur Luca Marzola tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest.
  • Geo- ja bioteaduste alal premeeriti loomaökoloogia kaasprofessorit Tuul Seppa tööde tsükli „Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis“ eest.

2022

Teaduse elutööpreemia pälvis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest tunnustati aastapreemiaga:

  • Üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Väljamäe sai preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine eest.
  • Taimebioloogia kaasprofessor Ebe Merilo ja molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist said preemia põllumajandusteaduste alal tööde tsükli Taimede kohanemine muutuvas kliimas eest.

2021

Enn Lust, Alar Jänes – aastapreemia eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest
Jonne Kotta - aastapreemia eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest

2020

Richard Villems - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
Andres Metspalu - teaduspreemia väljapaistva avastuse eest
Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal – eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest
Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov - eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest

2019

Peeter Saari - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Mart Ustav - teaduspreemia väljapaistva avastuse eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest

    Arvet Pedas (täppisteaduste alal);
    Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
    Urmas Saarma (geo- ja bioteaduste alal).

2018

Agu Laisk - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

  Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš (keemia ja molekulaarbioloogia alal).   

2017

Gennadi Vainikko - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Elmo Tempel (täppisteaduste alal);
    Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
    Marlon Gerardo Dumas Menjivar (tehnikateaduste alal);
    Olev Vinn (geo- ja bioteaduste alal).

2016

   Ülo Lepik - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

   Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora, Maarja Öpik (geo- ja bioteaduste alal);
   Arne Sellin (põllumajandusteaduste alal).

2015

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Andres Merits (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
    Alvo Aabloo (tehnikateaduste alal).   

2014

Ain Heinaru -  riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Eve Oja – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Operaatorideaalid ja tensorkorrutised Banachi ruumide struktuuri-uuringutes” eest;
    Kaido Tammeveski – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli “Funktsionaalsed materjalid elektrokeemilisteks rakendusteks” eest;
    Leho Tedersoo – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsed mustrid” eest;
    Krista Lõhmus ja Ivika Ostonen-Märtin – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Juurtoitumise strateegiad metsade jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes” eest. 

2013

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Mikhail Brik – täppisteaduste alal uurimistöö „Ab initio and semi-empirical modeling of physical properties of pure and doped functional materials” eest;
    Jaanus Remm – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli “Ribosoomide biogenees ja funktsioneerimine bakterites” eest;
    Peeter Hõrak – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Immuunfunktsioon ja oksüdatiivne stress loomaökoloogilises kontekstis” eest.

2012

Ülo Lumiste – riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Mart Loog – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid“ eest;
    Ülo Mander ja Kalle Kirsimäe – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Ökotehnoloogia maastike aineringe reguleerimisel“ eest;
    Jaan Liira – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Elurikkuse ja selle funktsioonide seosed ruumiprotsessidega kaasaegses põllumajandusmaastikus“ eest;  

2011

Vladimir Hižnjakov – riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad riigi teaduspreemiad:

    Gennadi Vainikko – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;
    Asko Lõhmus – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine “ eest;
    Tiit Tammaru – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest.  

2010

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:

    Hannes Tammet – täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aeroioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine» eest;
    Maris Laane – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli «Inimese polügeenseid komplekstunnuseid reguleerivad genoomilõigud» eest;
    Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli «Taimede stressitaluvus» eest.     

2009

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Aleksei Šerman – uurimuste tsükli “Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Ülo Langel (kollektiivi juht), Margus Pooga, Mats Hansen, Ursel Soomets ja Kalle Kilk – uurimuste tsükli “Rakusisesed märklauad” eest;
    geo- ja bioteadused: Meelis Pärtel – tööde tsükli “Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana” eest.  

2008

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Tiit Kutser – uurimuste tsükli “Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Maido Remm – uurimuste tsükli “Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs” eest;
    tehnikateadused: Enn Lust – uurimuste tsükli “Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud” eest.

2007

Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Enn Saar ja Erik Tago - teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest  riigi teaduspreemia – tööde eest teemal “Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur”.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Tõnu Kollo – uurimuste tsükli “Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid” eest;
    tehnikateadused: Jaan Aarik, Aleks Aidla, Kaupo Kukli, Väino Sammelselg ja Teet Uustare – uurimuste tsükli “Dielektriliste materjalide aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine” eest.         

2006

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

   täppisteadused: Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Margus Rätsep ja Kõu Timpmann – uurimuste tsükli “Fotosünteetiliste valgusergastuste polaron-iseloom” eest;
   keemia ja molekulaarbioloogia: Ülo Niinemets – uurimuste tsükli “Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia” eest;
   geo- ja bioteadused: Kalle Olli – uurimistööde tsükli “Funktsionaalsed protsessid ja bioloogilised interaktsioonid planktonikooslustes” eest;
   

2005

Ilmar Koppel - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Martti Raidal - tööde tsükli “Kvarkide ja leptonite ühendteooriast” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Maia Kivisaar - uurimuste tsükli “Bakterigenoomi mutagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes” eest;
    tehnikateadused: Jakob Kübarsepp (kollektiivi juht), Ants Lõhmus, Irina Hussainova ja Rünno Lõhmus - tööde tsükli “Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks” eest;
    geo- ja bioteadused: Tiiu Märs - uurimistööde tsükli “Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias” eest.


2004

Tšeslav Luštšik - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest  riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Nikolai Kristoffel ja Teet Örd – tööde tsükli “Magneesiumdiboriidi ülijuhtivuse mehhanism” eest.

2003

Jaan Einasto - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurune riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Vladimir Hižnjakov – tööde tsükli “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria” eest;
    arstiteadused: Andres Metspalu – genoomiuuringute eest.

2002

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest  riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Ene Ergma – tööde tsükli “Kompaktsete objektidega kaksiktähtede evolutsioon” eest;
    geo- ja bioteadused: Raivo Mänd (kollektiivi juht), Peeter Hõrak, Indrek Ots ja Toomas Tammaru – tööde tsükli “Baasuuringud evolutsioonilise loomaökoloogia vallas – bioloogilise mitmekesisuse huvides” eest.
 

2001

Karl Rebane - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antav  riigi teaduspreemia.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Eve Oja – tööde tsükli “Banachi ruumide aproksimatsiooniomadused ja kaasruumide geomeetria” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Mati Karelson – monograafia “Molekulaardeskriptorid kvantitatiivsetes struktuur-omadus sõltuvustes” eest;
    põllumajandusteadused: Ülo Mander (kollektiivi juht), Valdo Kuusemets, Krista Lõhmus, Ain Kull ja Hannes Palang – põllumajandusteaduste alal tööde tsükli “Põllumajandusmaastike muutused: mõju aineringele ja selle reguleerimine ökotehnoloogiliste võtetega” eest.  

2000

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest  riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Peeter Saari – tööde tsükli “Laialivalgumatud valguslained” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Jaak Järv – tööde tsükli “Bioaktiivsete ainete toimemehhanismi ja spetsiifilisuse kvantitatiivse analüüsi meetodite arendamine ja rakendused” eest;
    geo- ja bioteadused: Olevi Kull ja Ülo Niinemets –uurimistööde tsükli “Fotosünteesi kohanemine lehestikus” eest. 

1999

Pavel Bogovski - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia;

Nelja eelmise aasta jooksul avaldatud teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Ülo Lumiste - uurimuste tsükli “Semiparalleelsed alammuutkonnad aegruumivormides” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Agu Laisk ja Vello Oja - monograafia “Lehe fotosünteesi dünaamika” eest;
    geo- ja bioteadused: Jaanus Paal (kollektiivi juht), Silvia Sepp, Malle Leht, Tõnu Möls - tööde tsükli “Eesti taimekoosluste ja mõnede taimetaksonite mitmekesisus” eest. 

1998

1997. aastal avaldatud teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

    täppisteadused: Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Vaikko Saar, Erik Tago - töö “Universumi ehituse korrapära uurimine” eest;
    keemia ja molekulaarbioloogia: Ilmar Koppel (kollektiivi juht), Peeter Burk, Vahur Mäemets, Ivo Leito - töö “Happelis-aluseliste tasakaalude uurimine gaasifaasis ja lahustes” eest;
    geo- ja bioteadused: Martin Zobel (kollektiivi juht), Kristjan Zobel, Meelis Pärtel, Mari Moora, Jaan Liira - uurimistööde tsükli “Taimeliikide kooseksisteerimise ja liigifondi teooria” eest.  

1997

Viktor Palm - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest antav riigi teaduspreemia;

1996. aastal avaldatud teadustööde eest riigi teaduspreemiad:

     keemia ja molekulaarbioloogia: Mart Ustav - töö “Papilloomiviiruste genoomi replikatsiooni ja onkogeenide uurimine” eest;
     geo- ja bioteadused (preemia jaguneb kaheks 50 000 krooni suuruseks osaks): Tõnu Meidla - töö “Eesti hilisordoviitsiumi ostrakoodid” eest ning Urmas Kõljalg - töö “Seeneperekond Tomantella ja suguluses olevad perekonnad parasvöötmelises Euraasias” eest;

 

Tartu ülikooli teenetemärgid

Tartu Ülikooli peahoone
Ülikool tunnustab oma liikmeid ja silmapaistvaid ühiskonnategelasi esiletõstmist väärivate tegude ja saavutuste eest. 2019. aasta lõpus võttis Tartu Ülikooli senat vastu uue tunnustamise korra, millega loodi terviklik tunnustamise süsteem.
Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed, tehes ettepaneku selleks veebivormi kaudu. Tunnustamisettepanekuid võib esitada aasta läbi, kuid aumärke ja teisi teenetemärke antakse pidulikult üle rahvusülikooli aastapäeva paiku. Seepärast kogutakse saabunud ettepanekud kokku 21. septembril. Hiljem esitatud ettepanekuid kaalutakse alles järgmisel sügisel.
Kõik teenetemärgid on valmistatud hõbedast.

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas 2022. aastal

Tartu Ülikooli suur medal

  • Miia Rannikmäe, loodusteadusliku hariduse professor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Tartu Ülikooli medal
  • Reet Kurg, molekulaarse biomeditsiini professor, instituudi direktor, tehnoloogiainstituut
  • Karmen Lust, füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor, keemia instituut
  • Asko Lõhmus, looduskaitsebioloogia professor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Erik Puura, külalisteadur, tehnoloogiainstituut
  • Kõu Timpmann, biofüüsika kaasprofessor, füüsika instituut
  • Säde Viirlaid, orgaanilise keemia lektor aastani 2022, keemia instituut 

Tartu Ülikooli aumärk

  • Dmytro Fishman, tehisintellekti lektor, arvutiteaduse instituut 
  • Pelle Jakovits, hajussüsteemide lektor, arvutiteaduse instituut
  • Martin Kaljula, teadusprojektide peaspetsialist, arvutiteaduse instituut 
  • Arvo Kikas, röntgenspektroskoopia kaasprofessor, füüsika instituut 
  • Marco Kirm, eksperimentaalfüüsika professor, füüsika instituut
  • Vambola Kisand, materjaliteaduse kaasprofessor, füüsika instituut
  • Marko Kohv, rakendusgeoloogia teadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Kadri Koorem, taimeökoloogia teadur, ökoloogia ja maateaduste instituut 
  • Karl Kruusamäe, robootika kaasprofessor, tehnoloogiainstituut 
  • Ester Oras, arheoloogia kaasprofessor, ajaloo ja arheoloogia instituut; analüütilise keemia kaasprofessor, keemia instituut 
  • Ivika Ostonen-Märtin, juureökoloogia professor, ökoloogia ja maateaduste instituut 
  • Hannes Ruusmaa, geenitehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilane
  • Marina Semtšenko, evolutsioonilise taimeökoloogia professor, ökoloogia ja maateaduste instituut 
  • Tiit Tammaru, linna- ja rahvastikugeograafia professor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Kalle Tihemets, infotehnoloogia peaspetsialist, infotehnoloogia osakond 
  • Dominique Unruh, krüptograafia professor, arvutiteaduse instituut 
  • Külli Kalamees-Pani, loodushariduse koordinaator, loodusmuuseum ja botaanikaaed

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Asko Uri, keemia instituut
  • Richard Villems, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Mare Isakar, Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Tartu Ülikooli suur medal

  • Enn Lust, füüsikalise keemia professor, instituudi direktor, keemia instituut

Tartu Ülikooli medal

  • Marlon Gerardo Dumas Menjivar, infosüsteemide professor, arvutiteaduse instituut
  • Krista Fischer, matemaatilise statistika professor, matemaatika ja statistika instituut; biostatistika kaasprofessor, genoomika instituut
  • Vello Peedimaa, koordinaator, Eesti mereinstituut
  • Tanel Tenson, antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut

Tartu Ülikooli aumärk

  • Alo Aasmäe, informaatika magistriõppe üliõpilane; programmeerija, arvutiteaduse instituut
  • Helene Alavere, andmekogumise osakonna juhataja, genoomika instituut
  • Viljo Allik, juhtivinsener, Tartu observatoorium
  • Anna Aret, tähefüüsika kaasprofessor, Tartu observatoorium
  • Toomas Esperk, selgrootute zooloogia kaasprofessor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hannes Jukk, matemaatika didaktika nooremlektor, matemaatika ja statistika instituut
  • Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor, füüsika instituut
  • Laur Järv, teoreetilise füüsika kaasprofessor, füüsika instituut
  • Heili Kase, sekretär, arvutiteaduse instituut
  • Ivar Koppel, IT arendusjuht, arvutiteaduse instituut; teadusarvutuste keskuse juhataja
  • Kertu Liis Krigul, geenitehnoloogia doktoriõppe üliõpilane
  • Mari Lee, laborant, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Raimundas Matulevičius, infoturbe professor, arvutiteaduse instituut
  • Mait Metspalu, evolutsioonilise genoomika professor, instituudi direktor, genoomika instituut
  • Egert Möller, materjaliteaduse ja tehnoloogia magistriõppe üliõpilane; keemik, keemia instituut
  • Jaak Nerut, füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor, keemia instituut
  • Carlos Pérez Carmona, makroökoloogia kaasprofessor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hedi Peterson, bioinformaatika kaasprofessor, arvutiteaduse instituut
  • Jüri Plado, geofüüsika ja petrofüüsika kaasprofessor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Piia Post, meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor, füüsika instituut
  • Kairi Põldsaar, geoloogia peaspetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Tiia Rosenberg, laborant, Eesti mereinstituut
  • Enno Ruusalepp, vaneminsener, Tartu observatoorium
  • Eva Žusinaite, viroloogia kaasprofessor, tehnoloogiainstituut
  • Ülle Talvik, insener, Eesti mereinstituut
  • Kairi Terreping, õppekorralduse peaspetsialist, loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat
  • Evelyn Uuemaa, geoinformaatika kaasprofessor, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Raul Vicente Zafra, andmeteaduse professor, arvutiteaduse instituut
  • Triinu Visnapuu, mikrobioloogia kaasprofessor, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Maarja Öpik, molekulaarse ökoloogia professor, direktor, ökoloogia ja maateaduste instituut

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Vladimir Hižnjakov, füüsika instituut
  • Heljo Kaima, matemaatika ja statistika instituut
  • Vambola Leping, arvutiteaduse instituut
  • Peeter Paris, füüsika instituut
  • Gerda-Johanna Raidaru, keemia instituut
  • Tiina Randlane, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Elle Roosaluste, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Mart Ustav, tehnoloogiainstituut

Tartu Ülikooli suur medal

  • Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut

Tartu Ülikooli medal

  • Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
  • Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond

Tartu Ülikooli aumärk

  • Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
  • Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
  • Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
  • Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
  • Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
  • Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
  • Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
  • Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
  • Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
  • Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
  • Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
  • Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
  • Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
  • Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
  • Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
  • Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
  • Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
  • Madis Noppel, füüsika instituut
  • Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Väino Sammelselg, keemia instituut
  • Vladimir Šor, keemia instituut
  • Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut

 

Tartu Ülikooli aasta õppejõud

Tartu Ülikooli aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelnenud aastal silma paistnud väga hea õpetamisoskusega, mille hindamisel lähtutakse õpetamise heast tavast. Iga valdkonna üliõpilaskogu valib oma valdkonnas viis parimat õppejõudu, kelle hulgast Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse hindamiskomisjon otsustab auhinna saaja.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on aasta õppejõud Ivo Leito.
Tartu Ülikooli 2022. aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on keemia instituudi analüütilise keemia professor Ivo Leito
Professor Ivo Leito on üliõpilaste sõnul uskumatult karismaatilise ja elava lektorina kõigile eeskujuks. Tema igast lausest kiirgab entusiasmi, mis muudab ka kõige igavamad teemad huvitavaks. Igas loengus toob ta elulisi näiteid sellest, kuidas rakendada analüütilist keemiat meid ümbritseva keskkonna uurimiseks.
Ühes oma legendaarsematest loengutest on ta kirjeldanud keemilise analüüsi protsessi päris algusest täiesti lõpuni mandariinides pestitsiidi määramise näitel. Tänu Ivo Leito oskusele keerulistesse terminitesse ja lühenditesse selgust ja põnevust tuua on see protsess iga üliõpilase mällu sööbinud kui keemilise analüüsi musternäidis, millele edaspidi toetuda.

Lisaks sellele, et ta on pühendunud üliõpilaste harimisele loengusaalis, on ta iga õppija jaoks alati olemas ka töövälisel ajal. Kõikidele analüütikat puudutavatele küsimustele vastab ta esimesel võimalusel ja suurima heameelega. Ta on täiesti liialdamata ööpäev läbi kättesaadav, isegi kui ta välismaal viibib. Ta tunneb siirast huvi absoluutselt iga tudengi käekäigu ja töö arengu vastu. Samuti korraldab Ivo Leito regulaarseid koosolekuid kõigi kevadel lõpetada plaanivate üliõpilastega, et näha, kas nende lõputöö sujub, ja anda nõu, kuidas tööd hõlpsamini teha. Mõnikord sajab ta laborisse sisse ja uurib, kuidas läheb ja kas uuritav teema ikka meeldib. Ta on siiralt õnnelik iga kord, kui saab oma küsimusele jaatava vastuse.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna nominendid olid veel

Erki Enkvist, bioorgaanilise keemia kaasprofessor;
Ilona Faustova, molekulaarbioloogia kaasprofessor;
Dmytro Fishman, tehisintellekti lektor;
Johann Langemets, funktsionaalanalüüsi kaasprofessor.
Ene Kook. Foto erakogu
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna 2021. aasta õppejõud on ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika lektor Ene Kook
Ene Kook paistab üliõpilaste sõnul silma erakordselt suure teadmistepagasi, vastutulelikkuse ja selge missiooniga äratada huvi ka kõige taimevaenulikumas tudengis. Ta arvestab alati üliõpilaste tagasisidet, palveid ja soovitusi. Ta toetab iseõppimist ja laseb üliõpilasel ise lahenduseni jõuda. Tema näidatud seosed eri teemade, õppeainete ja igapäevaelu vahel suurendavad õpitava väärtust. Ta on nii parajalt range ja nõudlik, et õppeaine läbimiseks peab pingutama ja vaeva nägema. Ent kõige olulisem on see, et ta armastab ja naudib seda, mida teeb.

 

Loodus ja täppisteaduste valdkonna parimad õppejõud

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased valivad igal aastal instituutide parimad õppejõud ja tunnustavad neid tänugaalal.

Ilona Faustova
Parimad õppejõud
Igal aastal kogub valdkonna üliõpilaskogu tudengitelt tagasisidet parimate õppejõudude kohta. Ja neid õppejõude, kelle kohta tudengid ütlevad, et tegemist on parimatega, on palju! Kõik ära nimetatud õppejõud on alati kutsutud ka üliõpilaste tänuüritusele. Parimatest parimad ehk need õppejõud, kes on üliõpilastelt saanud kõige rohkem äramärkimisi (instituutide kaupa), saavad lisaks avalikule tunnustusele üliõpilaste poolt tänu ja kiituse märgiks meene.
Pildil Ilona Faustova

2024 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduste instituut - Jaan Janno
Füüsika instituut - Laur Järv
Genoomika instituut - Erik Abner
Keemia instituut - Astrid Darnell
Matemaatika ja statistika instituut - Alvin Lepik
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut - Tambet Tõnissoo
Tartu observatoorium - Lauri Juhan Liivamägi
Tehnoloogiainstituut - Tarmo Tamm
Ökoloogia ja maateaduste instituut - Anne Laius

2023 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Alo Peets
Füüsika instituut: Indrek Jõgi
Genoomika instituut: Vasili Pankratov
Keemia instituut: Erki Enkvist
Matemaatika ja statistika instituut: Natalia Saealle
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut: Tambet Tõnissoo
Ökoloogia ja maateaduse instituut: Annette Talpsep
Tehnoloogiainstituut: Ilona Faustova

2022 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Fredrik Milani, Alo Peets, Dmytro Fishman ning Jaan Janno
Füüsika instituut: Kalev Tarkpea, Indrek Jõgi, Laurits Puust ja Velle Toll
Keemia instituut: Koit Herodes, Ivo Leito, Darja Lavõgina ja Karmen Lust
Matemaatika ja statistika instituut: Julia Polikarpus, Rainis Haller, Kati Ain ja Meelis Käärik
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut: Martin Kärner (pildil), Triinu Visnapuu, Tambet Tõnissoo ning Angela Ivask
Ökoloogia ja maateaduse instituut: Evelyn Uuemaa,Taavi Virro, Tiit Tammaru ning Alexander Kmoch
Tehnoloogiainstituut: Janno Jõgeva, Erik Ilbis ja Urmas Tamm

2021 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Dmytro Fishman, Vesal Vojdani, Meelis Kull, Jaan Janno
Füüsika instituut: Irina Bichele, Hanno Ohvril, Marco Kirm, Svetlana Ganina
Keemia instituut: Peeter Burk, Siim Salmar, Säde Viirlaid, Ivo Leito
Matemaatika ja statistika instituut: Ella Puman, Katriin Pirk, Mare Vähi, Valdis Laan
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut: Martin Kärner, Priit Jõers, Lilian Kadaja-Saarepuu, Triinu Visnapuu
Ökoloogia ja maateaduse instituut: Asko Lõhmus, Tuul Sepp, Ene Kook, Marko Mägi, Toomas Esperk, Kalle Olli
Tehnoloogainstituut: Artur Abels, Janno Jõgeva, Veiko Vunder, Karl Kruusamäe

2020 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Ahti Peder, Meelis Kull, Jaan Janno
Füüsika instituut: Marco Kirm, Irina Bichele, Matti Selg, Kalev Tarkpea
Keemia instituut: Karmen Lust, Ivo Leito, Säde Viirlaid, Heili Kasuk
Matemaatika ja statistika instituut: Meelis Käärik, Krista Fischer, Julia Polikarpus
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut: Priit Jõers, Tiina Tamm, Tõnis Org, Arnold Kristjuhan
Ökoloogia ja maateaduse instituut: Taavi Pae, Toomas Esperk, Alar Läänelaid, Tuul Sepp
Tehnoloogainstituut: Janno Jõgeva, Gholamreza Anbarjafari, Tarmo Tamm

Videotervitus on vaadatav Facebookis.

2019 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Meelis Kull, Eno Tõnisson, Raimond-Hendrik Tunnel
Füüsika instituut: Kalev Tarkpea, Hanno Ohvril, Heli Lukner, Laur Järv
Keemia instituut: Terje Raudsepp, Heili Kasuk, Koit Herodes, Säde Viirlaid
Matemaatika ja statistika instituut: Tiina Kraav, Kati Ain, Kaido Lätt, Indrek Zolk
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut: Martin Kärner, Tambet Tõnissoo, Juhan Sedman, Priit Jõers
Ökoloogia ja maateaduse instituut: Kristian Zobel, Age Poom, Asko Lõhmus, Toomas Esperk
Tehnoloogainstituut: Karl Kruusamäe, Gholamreza Anbarjafari, Artur Abels

2018 aasta parimad õppejõud:

Arvutiteaduse instituut: Eno Tõnisson, Marlon Dumas, Vambola Leping
Füüsika instituut: Kalev Tarkpea, Matti Selg, Hanno Ohvril Lisanominatsioon: Laurits Puust
Keemia instituut: Ivo Leito, Erki Enkvist, Säde Viirlaid  Lisanominatsioon: Karmen Lust
Matemaatika ja statistika instituut: Kaido Lätt, Indrek Zolk, Johann Langemets Lisanominatsioon:  Natalja Lepik
Molekulaar-ja rakubioloogia instituut: Joachim Matthias Gerhold, Martin Kärner, Tambet Tõnissoo Lisanominatsioon:  Tiina Tamm
Tehnoloogiainstituut: Lauri Peil, Artur Abels, Gholamreza Anbarjafari
Ökoloogia ja maateaduste instituut: Toomas Esperk, Raivo Aunap , Age Poom

 

2017 aasta parimad õppejõud:

Matti Selg füüsika
Olga Mazina keemia
Laur Järv materjaliteadus
Kalle Kirsimäe geoloogia- ja keskkonnatehnoloogia
Marek Kolk matemaatika
Indrek Zolk matemaatiline statistika
Mark Fišel informaatika
Joachim Matthias Gerhold geenitehnoloogia
Toomas Esperk boloogia ja ökoloogia
Raivo Aunap geograafia
Anne Villems infotehnoloogia mitteinformaatikutele
Marlon Dumas Menjivar Software Engineering
Arnis Paršovs Cybersecurity (ühisõppekava TTÜ-ga)
Raul Vicente Zafra Computer Science

 

2016 aasta parimad õppejõud:

Age Poom, Asko Lõhmus ökoloogid
Anne Laius gümnaasiumi loodusteaduste õpetajad
Ida Rahu materjaliteadlaste lemmik
Ivo Leito keemikute lemmik
Joachim Matthias Gerhold  geenitehnoloogide lemmik 
Johann Langemets Informaatikute lemmik
Kalle Kirsimäe, Riho Mõtlep geoloogid ja keskkonnatehnoloogid
Kiira Mõisja geograafid
Kristel Mikkor statistikud
Margus Rosin arvutitehnikud
Maris Laan,Tambet Tõnissoo biomeditsiini tudengid
Rainis Haller matemaatikud
Raivo Aunap zooloogid
Toomas Tammaru bioloogid
  1.  Loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased tänavad õppejõude ametlikult üks kord aastas kevadsemestri alguses toimuval tänugalal. Tänugala eesmärk on  tänada kõiki õppejõude nende hea töö ja pühendumise eest ning anda välja auhinnad üliõpilaste poolt välja valitud eelmise kalendriaasta parimatele õppejõududele.
  2.  Tänugalal nimetatakse iga instituudi eelmise kalendriaasta 3 parimat õppejõudu. Parimaid õppejõude valitakse üliõpilaste poolt igas instituudis.
  3. Parimad õppejõud saavad tänugalal auhinnaks diplomi ja meene. Diplomi saab õppejõud igal aastal, kui ta on nomineeritud oma instituudi kolme parima hulka. Kui õppejõud jõuab oma instituudi kolme parima hulka järjest mitmel aastal, saab ta meene vaid iga kolme aasta tagant.
  4. Üliõpilased valivad parimad õppejõud vastates küsitlusele, kus saab nimetada kolm nime. Parimad õppejõud valitakse paremusjärjestuse alusel.
  5. Iga instituudi üliõpilasesindajatel on õigus nimetada lisaks veel üks õppejõud, kes saab ära märgitud silmapaistva õppetöö tegemise eest.

 

Aasta parim programmijuht

Parimaid programmijuhte valiti kuni 2020. aastani

Meelis Käärik
Parimad programmijuhid
Aasta programmijuhi auhind antakse tulemusliku programmi arendamise eest. Auhinna loomist ajendas asjaolu, et õppekavaarendus on Tartu ülikooli üks prioriteete ning programmijuhtide panus ülikooli õppekvaliteedi tagamisel on väga suur.
Programmijuhte tunnustatakse rahalise auhinnaga.
Pildil Meelis Käärik
Aasta programmijuhtidena on tunnustatud järgmisi inimesi:

2020

Indrek Zolk - bakalaureuseõppekava „Matemaatika“ programmijuht, loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi lektor  

2019

Meelis Käärik - magistriõppekava „Kindlustus- ja finantsmatemaatika“ programmijuht, matemaatika ja statistika instituudi tõenäosusteooria kaasprofessor  

2018

Heiki Kasemägi - bakalaureuseõppekava „Arvutitehnika“ ja magistriõppekava "Arvutitehnika ja robootika" programmijuht, tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia kaasprofessor

 

2017

Ilona Faustova - bakalaureuseõppekava „Loodusteadused ja tehnoloogia“ programmijuht, loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut, molekulaarbioloogia kaasprofessor


I

2016

Helle Hein – bakalaureuse- ja magistriõppekavade „Informaatika“ programmijuht, loodus- ja täppisteaduste valdkond, tarkvarasüsteemide kaasprofessor

Margus Leppik – bakalaureuse- ja magistriõppekavade „Geenitehnoloogia“ ja magistriõppekava „Biomeditsiin“ programmijuht, loodus- ja täppisteaduste valdkond, molekulaarbioloogia teadur

2015

Maris Hindrikson – bakalaureuse- ja magistriõppekavade „Bioloogia“ ja „Ökoloogia ning elustiku kaitse“ programmijuht, loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kristel Mikkor – bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade „Matemaatika“ programmijuht, matemaatika-informaatikateaduskond, matemaatilise analüüsi lektor

2014

Marlon Gerardo Dumas Menjivar – magistriõppekava „Tarkvaratehnika“ programmijuht, matemaatika-informaatikateaduskond, tarkvaratehnika professor

Tartu Ülikooli ühiskonnategu

Esimest korda välja antav ühiskonnateo auhind oluline osa ülikooli uuest tunnustamise süsteemist ja tunnustab inimesi tegude eest, mis on silmapaistval viisil aidanud kaasa ühiskonna arengule.

Professor_Tanel_Tenson_(keskel)_ja_tema_juhitav_töörühm._Foto_Andres_Tennus.jpeg
2021. aasta ühiskonnategu on reoveeseire meetodi üleriigiline juurutamine.
Meetodit on kasutatud alates 2020. aasta sügisest koroonaviiruse leviku tuvastamiseks. Edaspidi saab reoveeseiret rakendada paljudel eesmärkidel, näiteks narkootikumide või ravimijääkide tuvastamiseks. Auhinna saaja on professor Tanel Tenson ning tema juhitav töörühm, kuhu kuuluvad kaasprofessor Veljo Kisand, teadur Helen Tammert, teadur Peeter Laas ja spetsialist Kristel Panksep.
Professor Tanel Tenson (keskel) ning tema juhitav töörühm. Foto Andres Tennus

Tartu Ülikooli keeletegu

Esimest korda välja antav keeleteo auhind on osa ülikooli uuest tunnustamise süsteemist ja tunnustab inimesi tegude eest, mis on silmapaistval viisil aidanud kaasa eesti keele arengule.

Mark_Fišel_Foto_Andres_Tennus 2.jpeg
Tartu Ülikooli keeletegu 2021. aastal on keelt ja tehnoloogiat ühendav teadus- ja arendustegevus masintõlke ja neurokõne alal.
Keeleteo valimisel sai määravaks asjaolu, et digiteerimine aitab tagada eesti keele arengu ja säilimise. Auhinna saaja on professor Mark Fišel ning tema juhitud töörühm, mille liikmed on rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep, nooremteadur Andre Tättar, programmeerija Taido Purason, programmeerija Maali Tars, programmeerija Agnes Luhtaru, nooremteadur Hele-Andra Kuulmets, programmeerija Annika Laumets-Tättar ja programmeerija Rasmus Lellep.
Professor Mark Fišel. Foto Henry Narits
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!