SAISis avaldust esitades tuleb valida projekt, millele soovitakse kandideerida. Kandideerida saab ainult ühele projektile. Kandidaatidel tuleb koostada lühike motivatsioonikiri (eesti või inglise keeles, maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega), tuginedes järgmistele punktidele:

1. Miks teid huvitab see doktoriprojekt, selgitage oma valikut.
2. Millised on teie varasemad kogemused selles valdkonnas? Selgitage, kuidas teie haridus- ja ametialane taust on seotud projektiga, kuhu kandideerite.
3. Millised on analüütilised/teaduslikud meetodid, mida te valdate?
4. Kirjeldage lühidalt oma magistritöö meetodeid ja peamisi tulemusi.
5. Esitage oma varasemad uurimistegevused, sealhulgas teaduspublikatsioonid ja konverentsiettekanded, kui need on olemas.

Motivatsioonikirja puhul hinnatakse:

• kandidaadi motivatsiooni ja oskuste argumenteerimist ning projekti valiku põhjendust
• asjakohast õppe- ja töökogemust ning teisi asjakohaseid tegevusi (artiklid, projektijuhtimine jne), nagu on nõutud motivatsioonikirja esitamisel.

Intervjuu

Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud sisseastumisvestluse käigus kirjeldama doktoriprojekti laiemat teaduslikku tausta ja tulemuste võimalikku rakendatavust ning oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse valitud projektiga. Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt (vähemalt 35 punkti 50st).

Intervjuu käigus hinnatakse:

• teadmisi projekti laiemast teaduslikust taustast ja oodatavate tulemuste võimalikust rakendamisest
• kandidaadi motivatsiooni jätkata doktoriõpinguid vastavas teadusvaldkonnas ja sellel alal töötada
• laiemaid analüüsi- ja üldistamisoskusi õpingutes ja uurimisteemadel.

Intervjuud ja motivatsioonikirja hinnatakse 50-punkti skaalal, minimaalne positiivne tulemus mõlema vastuvõtutingimuse eest on 35 punkti. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Vastuvõtutingimused täidab üliõpilaskandidaat, kelle kummagi vastuvõtutingimuse hindamise tulemus on vähemalt 70 protsenti võimalikust punktide hulgast. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.

Juhendaja: Kalle Kirsimäe

Kriitiliste toormete, eriti haruldaste muldmetallide, akumetallide ning ka värviliste metallide osas, on lähikümnenditel hüppelises kasvutrendis. Geoloogilised otsingud-uuringud on viimastel kümnenditel Eestis keskendunud peamiselt pealiskorra ressurssidele – fosforiidile ja graptoliit-argilliidile, samas kui Eesti kristalse aluskorra metallogeneetiline potentsiaal on alauuritud. Käesoleva doktoriprojekti eesmärk on hinnata aluskorra geokeemia andmemassivide analüüsi efektiivsust kriitiliste metallitoormete potentsiaali hindamiseks Eesti kristalses aluskorras tuginedes kassikalistele geokeemia andmeanalüüsi meetoditele võrdluses masinõppe algoritmidele põhinevate andmeanalüüsiga, et luua üldistav andmemudel, mis on rakendatav platvormsetel aladel, kus kriitiliste metallide sihipärane uurimine maetud kristalsetes aluskorras on keeruline.

Juhendajad: Siim Salmar, Siobhan O. Matthews (SCF Processing Ltd, Iirimaa)

Männipuidu mehaaniline väärindamine on Eestis maailmatasemel, mille üheks näiteks on
Barrus AS, mis on Kagu-Eestis asuv Euroopa juhtiv sõrmjätkude ja liimpuidust
männikomponentide tootja, sihtturuna ukse ja akna tootjad. Tootmisprotsessist jääb aga üle
200 000 m3 jääke aastas (Eestis ja Baltikumis kokku üle 10 miljoni m3), mis aga läheb peamiselt
pelletitena odavaks energiaks. Männipuidus on ohtralt ekstraktiivühendeid nagu vaikhapped,
lipiidid, lignoolid jpm., mis ei võimalda seda biomassi kasutada ressursina töötavate
biorafineerimise tehnoloogiatega. Tartu Ülikooli Puidukeemia ja Biotöötluse
Tuumiklaboratoorium on koostöös Barrus AS-iga kavandanud Ph.D. projekti, mis keskendub
männipuidu uudse väärindamise tehnoloogia arendamisele eesmärgiga leida optimaalseimad
tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused puidu biorafineerimiseks.
Ülekriitiliste fluidumite kasutamine bioaktiivsete ainete ekstraheerimisel on ennast tõestanud
farmaatsia ja toiduainete tööstuses. Antud projektis teeme koostööd maailma ühe juhtiva
ülekriitiliste fluidumite tehnoloogiate arendajaga, SCF Processing Ltd., leidmaks võimalusi
männipuidu vajalikuks eeltöötluseks, et eraldada selektiivselt ekstraktiivaineid. Projekti
raames testitakse erinevaid ülekriitiliste fluidumite kasutamise viise, mille tulemusena
saadakse vajalikud parameetrid piloot skaalas reaktori disainimiseks Tartu Ülikooli.
Analüüsitakse ja leitakse väärtuslikud rakendused männipuidu ekstraktiivkomponentidele ja
lignotselluloosi biomassile, andmaks sisendi integreeritud männipuidu biorafineerimisele.

Juhendajad: Veikko Pentti Linko, Olavi Reinsalu, Sven Oras

Projekti eesmärk on arendada elusorganismide geenitehnoloogiat, kasutades hästi väljakujunenud, kuid uudset DNA/RNA nanotehnoloogiat. Uurimistöö käigus valmistatakse mRNAd ja geene kodeerivaid DNA nanostruktuure juhitavaks translatsiooniks ja ekspressiooniks imetajarakkudes. Origami kogumite tõhususe ja funktsionaalsuse suurendamiseks keerukates bioloogilistes kontekstides, kapseldades need modulaarsete molekulaarsete katetega. Projekti käigus välja töötatud tööriistad avavad uusi võimalusi teaduslikuks ja bionanotehnoloogilisteks uuringuteks, võimaldades kasutada mitmeid erinevaid rakendusi, nagu näiteks mRNA vaktsiinid ja geenide redigeerimine. Need arengud sillutavad teed peamiste tervise, toidu ja keskkonnaga seotud ülemaailmsete jätkusuutlikkuse väljakutsete lahendamiseks.

juhendajad: Alar Jänes, Maarja Paalo, Enn Lust

Jätkusuutliku ja kuluefektiivse sünteesimeetodi abil valmistatakse kõvasüsinikku lähtematerjalidest nagu puit, turvas, õled ja vanad rehvid. Optimeeritakse sünteesietapid, näiteks happe-aluse eeltöötlused, heteroaatomitega legeerimine ning kõrgel temperatuuril pürolüüsimine.

Katoodi baasmaterjalina kasutatakse P2-tüüpi kihilist oksiidi Na_2/3Ni_1/4Mn_3/4O₂. Töötatakse välja märgkeemilised ja pinnapõhised protsessid, et katta sünteesitud kihilisi oksiide keraamiliste katetega.

Anoodi- ja katoodimaterjalide jaoks valitakse sobivad sideained, mis vastavad nii vesilahuselise kui ka kuivtöötlemise nõuetele. Samuti uuritakse juhtivate lisandite mõju kuivkatmisprotsessile. Aku elektroodid valmistatakse elektrostaatilise kuivpihustamise või traditsioonilise rullimismeetodi abil, et reguleerida elektroodikihi paksust ja poorsust. Optimaalse sideaine ja juhtiva aine dispersiooni saavutamiseks varieeritakse erinevaid kuivpulbri segamismeetodeid.

Elektroodi jõudlust piiravate tegurite ja lagunemisprotsesside paremaks mõistmiseks rakendatakse nii uutele kui ka töötanud elektroodidele täiustatud karakteriseerimismeetodeid, nagu XPS, SEM-FIB/EDX, TEM ja TOF-SIMS jne.

Formuleeritakse ja töötatakse välja aku optimaalsed võimsuse ja jõudluse parameetrid ning vastavad testimisprotokollid, mille põhjal disainitakse ja testitakse aku täiselemente. Lõplikud “pouch”-tüüpi akud karakteriseeritakse nende mahutavuse, tsükli efektiivsuse, mahutavuse hoidmise, erinevatel vooludel laadimis- ja tühjendamissuutlikkuse, tsükli eluea ja energiatiheduse alusel.