Linda Rusalepp kaitseb doktoritööd „The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch“

22. novembril kell 10.15 kaitseb Linda Rusalepp taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritööd „The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch“ („Keskkonnategurite ja konkurentsi mõju hübriidhaava ja arukase fenoolsete metaboliitide profiilile“).

Juhendajad:
kaasprofessor Priit Kupper, Tartu Ülikool
Dr. Anu Sõber
professor Tõnu Püssa, Eesti Maaülikool

Oponent:
vanemteadur Virpi Virjamo, Eastern University of Finland (Soome)

Kokkuvõte
Taimed on paiksed organismid, mille tõttu ei ole neil võimalik ebasoodsate olude eest põgeneda. Ühe kohastumusena sünteesivad taimed teiseseid metaboliite – aineid, mis leevendavad kahjulikke keskkonnamõjusid, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Nende ainete osakaal kogu taime metabolismist võib olla väga suur, mille tõttu võib taime kasv jääda väiksemaks. Selle töö fookuses on tesisestest metaboliitidest fenoolsed ühendid, nt flavonoidid ja tanniinid, mida leidub kõigis taimedes. Valdavalt on keskkonnatingimuste ja taimede kaitseainete vahelisi seoseid uuritud laboris, kuid vabas looduses mõjutavad taimi korraga mitmed erinevad stressitegurid, mille koosmõjud on etteennustamatud. Välitingimustes läbiviidud katsed annavad suure praktilise potentsiaaliga teadmisi, mis on näiteks rakendatavad puistute majandamisel. Antud doktoritöös uuriti, kuidas keskkonnatingimused, puudevaheline ja võrasisene konkurents ning metsanduslikud praktikad (harvendusraie tüübid) mõjutavad hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides) ja arukase (Betula pendula) lehtedes ning juurtes leiduvate fenoolsete ühendite sisaldust. Selgus, et keskkonnatingimusete mõjul muutub kaitseainete sisaldus rohkem konkurentsis allajäänud väikestes puudes kui domineerivates puudes. Ulatuslik harvendamine avaldas kasvus allajäänud hübriidhaava lehtede fenoolsete ühendite sisaldusele pikaajalist mõju, kuid ei mõjutanud fenoolsete ühendite sisaldust domineerivates puudes. Ka aasta keskmine temperatuur mõjutas enam väiksemate puude kaitseainete profiili. Lisaks leiti, et selliste fenoolsete ühendite nagu hüdroksübensoaadid ja kondenseerunud tanniinid sisaldus nii lehtedes kui juurtes võib olla hea stressiindikaator jahedamates, niiskemates ja varjulisemates kasvutingimustes, samas kui lehtede flavonoidide sisaldus oli tugevas seoses valguse intensiivsusega. Kokkuvõtvalt, puude kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. Et kaitseainetesse ja kasvu investeerimise vahel on lõivsuhe, on soovitatav vähemintensiivne varane harvendamine, et puistu kasvupotentsiaali efektiivsemalt ära kasutada.

Teadlaste vestlusring Õiglase Ülemineku Foorumil

Ida-Virumaa üleminekul kestlikumale majandusmudelile oodatakse suurt tuge teaduse ja ettevõtluse koostööst

Martin Farley peab ettekannet kestliku teaduse konverentsil

Martin Farley: laboriteaduste keskkonnamõju vähendamiseks on vaja ühtseid standardeid  

Mitteinvasiivne masin, mis võimaldab läbi naha pinna uurida inimese veresoonte seisundit

Genoomika instituut alustas geenidoonorite seas diabeediuuringut