Loodus- ja täppisteaduste valdkonna täpsustavad juhendid ja põhimõtted ning avalduste vormid

ANDMETEADUSE MAGISTRIEKSAMI TOIMUMISE KORD Vastu võetud LT valdkonna nõukogus 12.05.2022

1. Üldsätted

Andmeteaduse magistrieksam käesoleva korra mõistes on andmeteaduse õppekava

õppeaine LTAT.00.017 Magistrieksam, mida käsitatakse õppekorralduseeskirja (edaspidi:

ÕKE) peatüki IV.4 tähenduses lõpueksamina.

2. Magistrieksami komisjon

2.1. Eksamikomisjoni kuulub vähemalt viis inimest. Eksamikomisjoni esimeheks on

üldjuhul arvutiteaduse instituudi korraline professor või kaasprofessor. Eksamikomisjoni

liikmete enamuse moodustavad arvutiteaduse instituudi õppejõud ja teadurid, sh.

külalisõppejõud. Vajadusel võivad eksamikomisjoni kuuluda ka teised arvutiteaduses

magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omavad isikud, kes ei ole arvutiteaduse

instituudi töötajad.

2.2. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab arvutiteaduse instituudi juhataja korraldusega.

3. Magistrieksami sooritamise kord

3.1 Magistrieksami raames lahendavad üliõpilased ühe andmeteaduse valdkonda kuuluva

ülesande andmeteaduse lahendust vajava ettevõtte või organisatsiooni vaatest ja esitavad

vastava töö tulemuse ning ülevaate enda töö panusest.

3.2 Eksami toimumise ajad ja tööde esitamise tähtaeg määratakse kindlaks arvutiteaduse

instituudi juhataja korraldusega.

3.3 Eksamitöö tuleb esitada kõigil osapooltel eraldi veebivormi kaudu lõputööde

registrisse.

4. Magistrieksami sisulised nõuded ja hindamine

4.1. Eksami hindamisel arvestatakse üliõpilase või üliõpilaste grupi töö vastavust

püstitatud ülesandele, ülesannet puudutava ainevaldkonna tundmist, arutluskäigu

loogilisust ja veenvust, teksti analüütilisust, head stiili, vastavust õigekirja nõuetele ja

kooskõlas TÜ arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde vorminõutega. Eksami käigus

hinnatakse ka lõpplahenduse vastavust ja kasulikkust võrreldes organisatsiooni ootustele

ja oodatavale kasule.

4.2. Eksami hindamisel arvestatakse lisaks ülesande lahenduse suulist ülevaadet ja esitlust

ning sellele järgnevat arutelu (kaitsmist).

4.3. Eksami sooritusel peab nähtuma kõigi grupiliikmete võrdne ja piisav panus ülesande

lahendusse. Eksamitöö ühes eraldiseisvas peatükis kirjeldab grupp, kuidas nad koostööd

tegid. Olukorras, kus ilmneb, et mõni grupiliige on panustanud ülesande lahendusse teiste

grupiliikmetega võrreldes oluliselt väiksemal määral, hindab eksamikomisjon üliõpilase

soorituse eksami esimese osa eest negatiivseks, arvestades tema panuse mahtu. Kui

üliõpilasel ei olnud võimalik panustada teiste grupiliikmetega võrdses mahus teistest

grupiliikmetest sõltuvatel asjaoludel, annab eksamikomisjon talle individuaalse ülesande,

mille lahenduse alusel eksamikomisjon hindab tema eksami esimese osa sooritust.

Üliõpilane esitab lahenduse seitsme tööpäeva jooksul temale individuaalse ülesande

andmisest arvates.

4.4. Maksimaalne võimalik punktisumma eksami eest on 100 punkti. Positiivne tulemus on

vähemalt 51 punkti.

4.5. Kui üliõpilane on eksami sooritamiseks registreerunud, kuid eksamile ei ilmu, tehakse

üliõpilase kohta vastava eksami osa protokolli märge „mitteilmunud“. Kui üliõpilane on

eksami osa sooritamisel osalenud, kuid jätnud eksamitöö esitamata, märgitakse tema

tulemuseks 0 punkti.

4.6. Eksami eest saadud tulemusele vastavad järgmised hinded:

● 91-100 punkti - A

● 81-90 punkti - B

● 71-80 punkti - C

● 61-70 punkti - D

● 51-60 punkti - E

● 0-50 punkti - F

Magistrieksami lõplik hinne kujuneb kolme osa põhjal:

● Esimene osa 50% - praktilise ülesande sisuline keerukus ja lahendus

● Teise osa 25% - kirjalik projekti raport

● Kolmas osa 25% - eksam

4.7. Kui üliõpilane on saanud korralise eksami eest negatiivse tulemuse, on tal võimalik

registreeruda korduseksamile ning sooritada vastav osa uuesti samal õppeaastal.

Vastu võetud LT valdkonna nõukogus 12.03.2026

Magistriõppekava „IT mitteinformaatikutele“ magistrieksami kord

Üldsätted
1. Magistrieksam õppekaval „IT mitteinformaatikutele“ käesoleva korra mõistes on õppeaine LTAT.00.024 „Magistrieksam (IT mitteinformaatikutele)“, mida käsitatakse õppekorralduseeskirja (edaspidi: ÕKE) peatüki IV.4 tähenduses lõpueksamina.
2. Magistrieksami komisjon
2.1. Eksamikomisjoni kuulub vähemalt viis inimest. Eksamikomisjoni esimeheks on üldjuhul arvutiteaduse instituudi korraline professor või kaasprofessor. Eksamikomisjoni liikmete enamuse moodustavad arvutiteaduse instituudi õppejõud ja teadurid, sh. külalisõppejõud. Vajadusel võivad eksamikomisjoni kuuluda ka teised arvutiteaduses vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omavad isikud, kes ei ole arvutiteaduse instituudi töötajad.
2.2. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab arvutiteaduse instituudi juhataja korraldusega.
3. Magistrieksami sooritamise kord
3.1 Magistrieksami raames lahendavad üliõpilased ühe infotehnoloogia valdkonda kuuluva ülesande infotehnoloogilist lahendust vajava ettevõtte või organisatsiooni vaatest ja esitavad vastava töö tulemuse ning ülevaate enda tööpanusest.
3.2 Eksami toimumise ajad ja tööde esitamise tähtaeg määratakse kindlaks arvutiteaduse instituudi juhataja korraldusega.
3.3 Eksamitöö tuleb esitada kõigil osapooltel eraldi veebivormi kaudu lõputööde registrisse.
4. Magistrieksami sisulised nõuded ja hindamine
4.1. Eksami hindamisel arvestatakse üliõpilase või üliõpilaste grupi töö vastavust püstitatud ülesandele, ülesannet puudutava ainevaldkonna tundmist, arutluskäigu loogilisust ja veenvust, teksti analüütilisust, head stiili, vastavust õigekirjanõuetele ja kooskõla TÜ arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde vorminõuetega. Eksami käigus hinnatakse ka lõpplahenduse vastavust ja kasulikkust võrreldes organisatsiooni ootuste ja oodatava kasuga.
4.2. Eksami hindamisel arvestatakse lisaks ülesande lahenduse suulist ülevaadet ja esitlust ning sellele järgnevat arutelu (kaitsmist).
4.3. Eksami sooritusel peab nähtuma kõigi grupiliikmete võrdne ja piisav panus ülesande lahendusse. Eksamitöö ühes eraldiseisvas peatükis kirjeldavad grupi liikmed, kuidas nad koostööd tegid. Olukorras, kus ilmneb, et mõni grupiliige on panustanud ülesande lahendusse teiste grupiliikmetega võrreldes oluliselt väiksemal määral, hindab eksamikomisjon üliõpilase soorituse eksami esimese osa eest negatiivseks, arvestades tema panuse mahtu. Kui üliõpilasel ei olnud võimalik panustada teiste grupiliikmetega võrdses mahus teistest grupiliikmetest sõltuvatel asjaoludel, annab eksamikomisjon talle individuaalse ülesande, mille lahenduse alusel eksamikomisjon hindab tema eksami esimese osa sooritust. Üliõpilane esitab lahenduse seitsme tööpäeva jooksul temale individuaalse ülesande andmisest arvates.
4.4. Maksimaalne võimalik punktisumma eksami eest on 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
4.5. Kui üliõpilane on eksami sooritamiseks registreerunud, kuid eksamile ei ilmu, tehakse üliõpilase kohta vastava eksami osa protokolli märge „mitteilmunud“. Kui üliõpilane on eksami osa sooritamisel osalenud, kuid jätnud eksamitöö esitamata, märgitakse tema tulemuseks 0 punkti.
4.6. Eksami eest saadud tulemusele vastavad järgmised hinded:
• 91-100 punkti - A
• 81-90 punkti - B
• 71-80 punkti - C
• 61-70 punkti - D
• 51-60 punkti - E
• 0-50 punkti - F

Magistrieksami lõplik hinne kujuneb kolme osa põhjal:
• esimene osa 50% - praktilise ülesande sisuline keerukus ja lahendus
• teine osa 25% - kirjalik projekti raport
• kolmas osa 25% - eksam.

4.7. Kui üliõpilane on saanud korralise eksami eest negatiivse tulemuse, on tal võimalik registreeruda korduseksamile ning sooritada vastav osa uuesti samal õppeaastal.

Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

AKADEEMILISE PETTURLUSE JA VÄÄRITU KÄITUMISE JUHTUMITE MENETLEMISE KORD LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKONNAS

Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määruse nr 3 "Õppekorralduseeskiri" punkti 143 alusel.

1. Akadeemilise petturlusena ja vääritu käitumisena käsitatakse õppekorralduseeskirja punktides 141 ja 142 nimetatud juhtumeid.

2. Õppeaines toimunud akadeemilise petturluse avastanud õppejõul on kohustus teha üliõpilasele kas kirjalik hoiatus õppeinfosüsteemi kaudu (ÕIS2-s) või raskema rikkumise korral komisjonile esildis juhtumi menetlemiseks. Ettepanek juhtumi menetlemiseks koos selle kirjeldusega tuleb saata komisjonile aadressil [email protected].

3. Akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise kahtlusega juhtumeid menetleb loodus- ja täppisteaduste valdkonnas viieliikmeline komisjon.

4. Komisjon teavitab üliõpilast menetlusest, esitab talle ülevaate komisjonile teadaolevatest asjaoludest ning küsib temalt juhtumi kohta selgituse kolme tööpäeva jooksul esildise saamisest arvates.

5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget. Kui komisjoni liige on juhtumiga vahetult seotud, ei osale komisjoni liige juhtumi menetlemisel.

6. Akadeemilise petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastamisel teeb komisjon ettepaneku:

6.1. õppejõule üliõpilase hoiatamiseks või

6.2. õppeprodekaanile üliõpilasele noomituse tegemiseks või

6.3. õppeprodekaanile teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

7. Ettepanek tehakse, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud komisjoni liikmetest. Ettepanekus esitatakse põhjendused, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes komisjon petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastas ning millistel kaalutlustel otsustati ettepanek teha. Ettepanek esitatakse õppeprodekaanile 14 päeva jooksul üliõpilase menetlusest teavitamise päevast arvates. Komisjon võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast.

8. Komisjoni ettepanekuga mittenõustumisel võib õppeprodekaan suunata juhtumi edasiseks uurimiseks komisjonile tagasi.

9. Kui komisjon ei tuvastanud akadeemilist petturlust ja muud vääritut käitumist, teavitab komisjon üliõpilast menetluse lõpetamisest sama tähtaja jooksul.

10. Kui komisjoni otsus pole konsensuslik, siis tuleb komisjoni ettepanekus ära tuua ka eriarvamused otsusele.

11. Õppeprodekaan teeb üliõpilasele kirjaliku noomituse või õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks seitsme tööpäeva jooksul komisjonilt ettepaneku laekumisest arvates. Õppeprodekaan võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast.

Kinnitatud LT valdkonna nõukogus 09. juuni 2022

Vastu võetud loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 14.11.2024
Doktorikraadi andmise lisatingimused loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Vastu võetud Tartu Ülikooli senati 27. mai 2022. a määrusega nr 8 kinnitatud ja 1. märtsi 2024. a määrusega nr 1 muudetud doktoriõppe eeskirja punkti 98 alusel.

I. Üldpõhimõtted
1. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (edaspidi: valdkond) lähtutakse doktorikraadi andmisel doktoriõppe eeskirjast (edaspidi: eeskiri) ja alljärgnevatest tingimustest.
2. Kui valdkonna nõukogu on doktorikraadi andmisele kehtestanud instituuditi erisusi, kohaldatakse neid tingimusi, mis kehtivad instituudis, kus töötab doktorikraadi taotleja vastutav juhendaja.
II. Nõuded doktoritööle
3. Eeskirja punktis 107 nimetatud doktoritöö kui tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi moodustavad artiklid peavad olema ingliskeelsed. Teistes keeltes avaldatud artiklite kasutamisel tuleb doktoritöösse lisada nende täistekstide ingliskeelsed tõlked.
4. Üldjuhul on lubatud kasutada üht artiklit kuni kahes sama eriala doktoritöös. Kui üht artiklit on kasutatud kahes doktoritöös, peab mõlema doktorikraadi taotleja panus selle valmimisse olema oluline ja doktoritöös üksikasjalikult kirjeldatud. Ühe artikli kasutamine enam kui kahes doktoritöös on lubatud ainult doktorikraadi andva nõukogu (edaspidi: nõukogu) põhjendatud otsusel.
5. Kui artiklil on kaks või enam juhtivat autorit, võivad juhtiva autori rollis doktorikraadi taotlejad seda kasutada oma doktoritöös eeskirja punktile 110 vastava artiklina ainult nõukogu põhjendatud otsusel.
6. Füüsika instituudis ja keemia instituudis kaitstava doktoritöö puhul peaksid eeskirja punktis 108.2 nimetatud doktoritöö kui tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi vähemalt kolm artiklit vastama ETIS-e klassifikatsioonile 1.1 või kaks artiklit klassifikatsioonile 1.1 ja kaks artiklit klassifikatsioonile 3.1 või 1.2.
7. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning tehnoloogiainstituudis kaitstav doktoritöö võib lisaks eeskirja punktis 107 nimetatud artiklitele sisaldada avaldamata artiklite käsikirju ja muid avaldatud artikleid. Avaldamata tulemuste kasutamisel tuleb doktoritöö tekstis selgelt viidata, et andmed on veel avaldamata.
III. Nõukogule dokumentide esitamise nõuded
8. Kui oponendil või eelretsensendil võib ülesande täitmisel tekkida huvide konflikt, tuleb vastutaval juhendajal täita doktoritöö oponendi või retsensendi määramisel küsimustik huvide konflikti ennetamiseks ja esitada see nõukogule koos eeskirja punktis 122 nimetatud dokumentidega.
9. Genoomika instituudis peab doktoritöö oponent kinnitama, et tema mis tahes varasem roll ei mõjuta oponendiks olemist ja selle rolli erapooletut täitmist ning huvide konflikt puudub. Oponent ja juhendaja(d) allkirjastavad huvide konflikti vormi, mis esitatakse nõukogule põhjendatud otsuse tegemiseks koos eeskirja punktis 122 nimetatud dokumentidega.
10. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis esitab doktorikraadi taotleja nõukogule koos eeskirja punktis 122 nimetatud dokumentidega ka oponendi ingliskeelse elulookirjelduse koos publikatsioonide loeteluga ning vajadusel ajakirjade toimetustelt saadud load, et doktoritöös kasutatud artikleid ja teiste autorite avaldatud jooniseid võib doktoritöös kasutada.
11. Ökoloogia ja maateaduste instituudis
11.1. peab doktoritöö kaitsmisele lubamise avaldus sisaldama kinnitust, et doktorikraadi taotleja on teavitanud Tartu Ülikooli poolseid kaasautoreid ühisartikli(te) kasutamisest doktoritöös;
11.2. korraldab kaitsmise üldjuhul osakond või keskus, kus doktoritöö on valminud. Zooloogia osakond korraldab ka Eesti mereinstituudi doktoritööde kaitsmised.
12. Eeskirja punkti 134 kohaselt trükitakse doktoritööst vähemalt 15 eksemplari. Iga doktoritöö lõpliku pabereksemplaride arvu otsustab nõukogu.
IV. Eelretsenseerimine, eelkaitsmine ja oponent
13. Kui enne kaitsmisele lubamist saadab nõukogu doktoritöö eeskirja punkti 125.2 alusel eelretsenseerimisele, siis
13.1. arvutiteaduse instituudis, molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, tehnoloogiainstituudis ning ökoloogia ja maateaduste instituudis määrab nõukogu ning doktoriõppekava „Keskkonnatehnoloogia“ ja doktoriõppe programmi „Tehnika ja tehnoloogia“ keskkonnatehnoloogia eriala doktoritööde puhul nõukogu esimees doktoritöö retsensendiks üldjuhul siseretsensendi Tartu Ülikoolist. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning ökoloogia ja maateaduste instituudis määratakse siseretsensent üldjuhul nõukogu liikmete hulgast. Doktoriõppekava „Keskkonnatehnoloogia“ ning doktoriõppe programmi „Tehnika ja tehnoloogia“ keskkonnatehnoloogia eriala doktoritöödele määrab doktorikraadi andva ühisnõukogu esimees siseretsensendiks nõukogu liikme või eeskirja punktis 131 nimetatud nõuetele vastava teadlase väljastpoolt nõukogu. Retsensent kontrollib doktoritöö vastavust esitatud nõuetele ja esitab nõukogule oma kirjaliku arvamuse;
13.2. matemaatika ja statistika instituudis määrab nõukogu doktoritöö eelretsensendiks eeskirja punktis 131 nimetatud nõuetele vastava teadlase väljastpoolt Tartu Ülikooli. Doktorikraadi taotleja vastab eelretsenseerimise käigus saadud kommentaaridele ning esitab vastused ja selgitused nii eelretsensendile kui ka nõukogule;
13.3. esitatakse doktoriõppekava „Keskkonnatehnoloogia“ ning doktoriõppe programmi „Tehnika ja tehnoloogia“ keskkonnatehnoloogia eriala doktoritööd esmalt koos retsensendi arvamuse ja akadeemilise sekretäri hinnanguga soovitushääletuseks teadusnõukogule instituudis, kus töötab doktorikraadi taotleja vastutav juhendaja. Doktorikraadi andev
ühisnõukogu võtab soovitushääletuse tulemusi arvesse eeskirja punktis 126 nimetatud otsuse tegemisel.
14. Arvutiteaduse instituudis toimub eelkaitsmine, kus osaleb ka siseretsensent, kui nõukogu on ta määranud.
15. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis peab doktoritöö oponent olema iseseisvalt töötav teadlane, kes on Euroopa Komisjoni teadlaskarjääri jaotuse põhjal vähemalt astmel R3 ning kellel on doktorantide juhendamise kogemus.
V. Kaitsmiskoosolek
16. Eeskirja punktis 148.2 nimetatud doktorikraadi taotleja ettekande (lectio praecursoria) pikkus on kuni 30 minutit.
17. Genoomika instituudis on enne eeskirja punktis 148.2 nimetatud doktorikraadi taotleja ettekannet (lectio praecursoria) võimalus sõna võtta juhendaja(te)l.
18. Matemaatika ja statistika instituudis
18.1. tutvustab doktorikraadi taotlejat eeskirja punkti 148.1 kohaselt nõukogu sekretär, kes annab ülevaate doktorikraadi taotleja akadeemilisest eluloost ning kinnitab kaitsmise eelduste ja kaitsmiskoosoleku formaalsete nõuete täitmist;
18.2. saavad nõukogu liikmed ja oponent või oponendid pärast eeskirja punktis 148.2 nimetatud doktorikraadi taotleja ettekannet esitada doktorikraadi taotlejale selle kohta küsimusi;
18.3. on enne eeskirja punktis 148.5 nimetatud diskussiooni võimalus võtta sõna juhendaja(te)l.
19. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning tehnoloogiainstituudis
19.1. annab koosoleku juhataja lisaks punktis 148.1 nimetatule kraaditaotleja tutvustamiseks sõna doktoritöö juhendaja(te)le;
19.2. tutvustab koosoleku juhataja oponenti või oponente enne punktis 148.3 nimetatud sõnavõttu.
20. Eeskirja punktis 147 nimetatud kaitsmise salvestist säilitakse kuus kuni kaksteist kuud.

Valdkonna atesteerimise kord