Skip to main content

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna täpsustavad juhendid ja põhimõtted ning avalduste vormid

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on vastu võetud täpsustavad õigusaktid lõputööde juhiste, kaitsmise korra, vabade õppekohtade täitmise ja muu osas.

Palun saatke digitaalselt allkirjastatud avaldus aadressile ltt@ut.ee. Kui digitaalselt pole avaldust võimalik esitada, siis võib selle tuua dekanaati ka paberkandjal.

Kõik avalduste ja taotluste vormid on leitavad siit

Üliõpilasele

Akadeemilise puhkuse avaldus

Õpingute pikendamise avaldus:

Omal soovil eksmatrikuleerimise avaldus
Avaldus vabale kohale kandideerimiseks

LT valdkonna stipendiumi avaldus olümpiaadil osalenutele:

 

Eksternile

Külalisüliõpilasele

Külalisüliõpilase avaldus-ankeet (TÜ üliõpilasele)
Külalisüliõpilase avaldus-ankeet (teise kõrgkooli üliõpilasele - ülikoolil ei ole lepingut teise kõrgkooliga)
Külalisüliõpilase avaldus-ankeet (teise kõrgkooli üliõpilasele)
 

NB! Kui avalduse vorm ei avane või annab veateate, siis proovige seda avada mõnes teises veebilehitsejas.

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKONNA LÕPUTÖÖDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KAITSMISE KORD

I. Eesmärk
1. Käesolev juhend reguleerib lõputöödele (bakalaureuse
- ja magistritöödele) esitatavaid nõudeid ja lõputööde kaitsmise korda loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
2. Lõputöö ja selle kaitsmisega näitab üliõpilane, et ta:

2.1. oskab rakendada omandatud teadmisi teadusprobleemide sõnastamisel, vastavate
uuringute planeerimisel ja läbiviimisel, kogutud andmete põhjal järelduste tegemisel ning nende kirjalikul ja suulisel esitamisel;
2.
2. oskab leida ja analüüsida teaduslikku infot ning suudab sellest ja enda poolt kogutud teaduslikest andmetest sünteesida uusi erialaseid teadmisi;
2.3. oskab koostada ja pidada avalikku ettekannet ning end väljendada
oma erialal nii suuliselt kui ka kirjalikult ja kaitsta oma seisukohti;
2.4. tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning oskab hinnata oma valdkonna uuringute
teaduslikku taset ja rakenduslikku väärtust.
3. Kui õppekava haldab mitu instituuti, täidab õppekava
haldava instituudi ülesandeid õppekava haldamist koordineeriv instituut (edaspidi instituut).
II.
Teema ja juhendaja
4. Üliõpilane valib lõputöö juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga sobiva ulatuse
ja raskusastemaga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) kinnitab instituudi juht oma korraldusega. Instituut kehtestab igale õppekavale lõputööde juhendajate kinnitamise tähtaja.
5. Lõputöö juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav
haridustase. Vajaduse korral võib lõputööle määrata kaasjuhendaja. Kui lõputöö juhendaja ei
ole Tartu Ülikooli töötaja, määratakse valdkonna
töötajate seast kaasjuhendaja.
6. Lõputöö sisuks võib olla

6.1. teoreetiline või eksperimentaalne uurimus;

6.2. rakendusliku ülesande lahendus;

6.3. õppevahend või
-materjal;
6.4. töö, mis koosneb mitmest punktides 6.1
6.3 nimetatud komponendist.
III.
Vormistus
7. Lõputöö kirjutatakse eesti või inglise keeles.

8. Lõputöö sisaldab alljärgnevaid osi:

8.1. tiitelleht (
instituut, töö nimetus, bakalaureuse- või magistritöö, eriala, maht EAP-des, autor, juhendaja(d);
8.2. infoleht: kokkuvõte ja märksõnad eesti ning inglise keeles;

8.3. sisukord;

8.4. sissejuhatus (probleemi tutvustus, töö eesmärk ja ülevaade);

8.5. sobivalt liigendatud põhitekst;

8.
6. kirjanduse loetelu;
8.7. vajadusel üks või mitu lisa;

8.8. lihtlitsents lõputöö elektroonseks avaldamiseks (vajadusel koos ajalise piiranguga).

9.
Lõputöö vormistatakse A4 formaadis, kirjasuurusega 12 pt
. Töö leheküljed on nummerdatud. Töö soovitatav maht ilma lisadeta on 20, kuid mitte rohkem kui 50 lehekülge.Instituudil on õigus kehtestada erisusi.
10. Infolehel on töö lühikokkuvõtted eesti ja inglise keeles. Kokkuvõte algab töö pealkirjaga
ning lõpeb märksõnade loendiga ning töö teadusala CERCS koodi ja nimetusega vastavas keeles.
11.
Kirjanduse loetelu esitatakse kas alfabeetilises või viitamise järjestuses. Loetletakse need ja ainult need allikad, millele töös on viidatud.

IV. Kaitsmisele suunamine
12. Lõputöö kaitsmisele suunamiseks esitab
autor instituudi juhi korraldusega määratud tähtajaks instituudile oma lõputöö koos juhendaja kirjaliku arvamusega, mis kinnitab
lõputööle esitatavate nõuete täidetust.

13. Lõputöö tuleb esitada elektrooniliselt pdf
-formaadis. Kui lõputöö avalikustamine ei ole salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile enne kaitsmisele esitamist
juhendajaga kooskõlastatud taotluse avaldamisele ja kaitsmise avalikkusele piirangute
kehtestamiseks. Piirangud kehtestab õppeprodekaan oma korraldusega.
14. L
õputöö kaitsmisele suunamise otsustab instituudi juht või tema määratud isik ja määrab retsensendi, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Avalikule
kaitsmisele lubatud lõputööd pannakse enne kaitsmist välja instituudi veebilehele
. Kaitsmisele suunatud lõputöös ei ole lubatud teha parandusi ega muudatusi.
15. Lõputöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes vähemalt 2 tööpäeva enne kaitsmist on
läbinud kõik õppekavasse kuuluvad ülejäänud ained.
16. Üliõpilasele tuleb tagada võimalus
tutvuda retsensendi kirjaliku arvamusega vähemalt üks päev enne kaitsmist. Arvamus peab sisaldama vähemalt üldist hinnangut lõputööle, kuid ei pea sisaldama kõiki kaitsmisel esitatavaid küsimusi.
17. Autoril on õigus lõputöö tagasi võtta hiljemalt
kaitsmisistungi alguses ja esitada sama või korrigeeritud lõputöö uuesti kaitsmisele suunamiseks hiljem.
V.
Kaitsmine
18. Lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad ning kaitsmiskomisjonide koosseis määratakse
instituudi juhi korraldusega iga õppeaasta alguses. Vajadusel võib kaitsmise aegu lisada ja teha muudatusi kaitsmiskomisjonide koosseisudes ka õppeaasta sees. Kui õppekava täitjale antakse kutse, tuleb lõputöö kaitsmise komisjoni koosseis kooskõlastada kutsekomisjoniga.
Kaitsmiskomisjon on vähemalt n
eljaliikmeline, komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust.
19. Lõputöö kaitsmine saab toimuda ainult kaitsja kohalolekul. Kui retsensent ei saa
kaitsmisel osaleda täidab tema kohuseid üks kaitsmiskomisjoni liige.
20. Lõputöö kaitsmine toimub avaliku akadeemilise väitlusena, mis sisaldab:

20.1 autori ettekannet lõputöö põhitulemuste
tutvustamiseks (bakalaureusetööl kuni 10 minutit, magistritööl kuni 15 minutit);
20.2 akadeemilist diskussiooni retsensendi(tide) j
a autori vahel;
20.3 üldarutelu;

20.4 autori lõppsõna kuni üks minut.
VI.
Hindamine
21. Kaitstud lõputööd hindab kaitsmiskomisjon istungi kinnises osas, kus on õigus viibida ka
juhendajatel ja retsensentidel. Hääletamisel osalevad ainult komisjoni liikmed. Kui juhendaja on komisjoni liige, siis ta hääletamisel ei osale.
22. Lõputöö hindamisel arvestatakse vastavust lõputöö nõuetele (punkt 2)

23. Komisjoni esimees teeb hindamistulemused teatavaks ühe tööpäeva jooksul pärast
kaitsmisistungi lõppu. Edukalt kaitstud lõputöö autor tunnistatakse vastavalt bakalaureuse-
või magistrikraadiga ülikooli lõpetanuks.

24. Kui kaitsmiskomisjon otsustab, et lõputöö ei vasta nõutud tasemele või autor ei suuda
seda kaitsta, siis hinnatakse lõputöö puudulikuks. Sel juhul on võimalik üks korduskaitsmine instituudi juhi määratud kuupäeval. Korduskaitsmine eeldab olemasoleva lõputöö täiendamist või uuel teemal lõputöö kirjutamist.
VII.
Lisasätted
25. Käesolevas juhendis käsitlemata küsimused lahendatakse vastavalt T
artu Ülikooli õppekorralduseeskirjale ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna muudele regulatsioonidele.
26. Instituudid võivad vastavalt eriala spetsiifikale koostada täiendavaid lõputöö
vormistamise ja kaitsmise juhendeid, mis on kooskõlas käesolevate üldnõuetega. Sellised
juhendid peavad olema esitatud nii valdkonna kui ka instituudi veebilehel.

Instituutidel võivad olla oma lisanõuded lõputööle ja kaitsmise juhistele. Vaadake lisa instituutide lehtedel ja küsige nende kohta oma õppekorraldusspetsialistilt.

ANDMETEADUSE MAGISTRIEKSAMI TOIMUMISE KORD       Vastu võetud LT valdkonna nõukogus 12.05.2022

1. Üldsätted

Andmeteaduse magistrieksam käesoleva korra mõistes on andmeteaduse õppekava

õppeaine LTAT.00.017 Magistrieksam, mida käsitatakse õppekorralduseeskirja (edaspidi:

ÕKE) peatüki IV.4 tähenduses lõpueksamina.

2. Magistrieksami komisjon

2.1. Eksamikomisjoni kuulub vähemalt viis inimest. Eksamikomisjoni esimeheks on

üldjuhul arvutiteaduse instituudi korraline professor või kaasprofessor. Eksamikomisjoni

liikmete enamuse moodustavad arvutiteaduse instituudi õppejõud ja teadurid, sh.

külalisõppejõud. Vajadusel võivad eksamikomisjoni kuuluda ka teised arvutiteaduses

magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omavad isikud, kes ei ole arvutiteaduse

instituudi töötajad.

2.2. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab arvutiteaduse instituudi juhataja korraldusega.

3. Magistrieksami sooritamise kord

3.1 Magistrieksami raames lahendavad üliõpilased ühe andmeteaduse valdkonda kuuluva

ülesande andmeteaduse lahendust vajava ettevõtte või organisatsiooni vaatest ja esitavad

vastava töö tulemuse ning ülevaate enda töö panusest.

3.2 Eksami toimumise ajad ja tööde esitamise tähtaeg määratakse kindlaks arvutiteaduse

instituudi juhataja korraldusega.

3.3 Eksamitöö tuleb esitada kõigil osapooltel eraldi veebivormi kaudu lõputööde

registrisse.

4. Magistrieksami sisulised nõuded ja hindamine

4.1. Eksami hindamisel arvestatakse üliõpilase või üliõpilaste grupi töö vastavust

püstitatud ülesandele, ülesannet puudutava ainevaldkonna tundmist, arutluskäigu

loogilisust ja veenvust, teksti analüütilisust, head stiili, vastavust õigekirja nõuetele ja

kooskõlas TÜ arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde vorminõutega. Eksami käigus

hinnatakse ka lõpplahenduse vastavust ja kasulikkust võrreldes organisatsiooni ootustele

ja oodatavale kasule.

4.2. Eksami hindamisel arvestatakse lisaks ülesande lahenduse suulist ülevaadet ja esitlust

ning sellele järgnevat arutelu (kaitsmist).

4.3. Eksami sooritusel peab nähtuma kõigi grupiliikmete võrdne ja piisav panus ülesande

lahendusse. Eksamitöö ühes eraldiseisvas peatükis kirjeldab grupp, kuidas nad koostööd

tegid. Olukorras, kus ilmneb, et mõni grupiliige on panustanud ülesande lahendusse teiste

grupiliikmetega võrreldes oluliselt väiksemal määral, hindab eksamikomisjon üliõpilase

soorituse eksami esimese osa eest negatiivseks, arvestades tema panuse mahtu. Kui

üliõpilasel ei olnud võimalik panustada teiste grupiliikmetega võrdses mahus teistest

grupiliikmetest sõltuvatel asjaoludel, annab eksamikomisjon talle individuaalse ülesande,

mille lahenduse alusel eksamikomisjon hindab tema eksami esimese osa sooritust.

Üliõpilane esitab lahenduse seitsme tööpäeva jooksul temale individuaalse ülesande

andmisest arvates.

4.4. Maksimaalne võimalik punktisumma eksami eest on 100 punkti. Positiivne tulemus on

vähemalt 51 punkti.

4.5. Kui üliõpilane on eksami sooritamiseks registreerunud, kuid eksamile ei ilmu, tehakse

üliõpilase kohta vastava eksami osa protokolli märge „mitteilmunud“. Kui üliõpilane on

eksami osa sooritamisel osalenud, kuid jätnud eksamitöö esitamata, märgitakse tema

tulemuseks 0 punkti.

4.6. Eksami eest saadud tulemusele vastavad järgmised hinded:

● 91-100 punkti - A

● 81-90 punkti - B

● 71-80 punkti - C

● 61-70 punkti - D

● 51-60 punkti - E

● 0-50 punkti - F

Magistrieksami lõplik hinne kujuneb kolme osa põhjal:

● Esimene osa 50% - praktilise ülesande sisuline keerukus ja lahendus

● Teise osa 25% - kirjalik projekti raport

● Kolmas osa 25% - eksam

4.7. Kui üliõpilane on saanud korralise eksami eest negatiivse tulemuse, on tal võimalik

registreeruda korduseksamile ning sooritada vastav osa uuesti samal õppeaastal.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA)  taotluste esitamine  loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (bakalaureuse- ja magistriõpe)
 

Kinnitatud loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 11.02.2016.

1. VÕTA avaldust õppekava täitmise osana võib esitada ühe korra semestris.

2. VÕTA avaldus tuleb esitada oma õppekava programmijuhile.

3. Vabaaineteks saab aineid üle kanda maksimaalselt oma õppekava vabaainete mahus.

 

Täpsema info, vormid ja kontaktid leiad siit

Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

Vabale õppekohale kandideerimise avaldus tuleb esitada dekanaati enne uue semestri algust.

Vabadele õppekohtadele võivad kandideerida:

  1. õppekava vahetust taotlevad üliõpilased, kes õpivad vastava õppekava nominaalkestusest lähtuvalt samal või sellele eelneval õppeaastal, millel vaba õppekoht tekkis. Pikendusajal õppivad üliõpilased ei saa vabale õppekohale kandideerida;
  2. isikud, kes on õppinud õppekaval, mille vabale kohale nad kandideerivad reimmatrikuleerimise korras;
  3. teistest kõrgkoolidest ületulijad;
  4. eksternid;
  5. isikud, kes on õppinud muul kõrghariduse õppekaval ja on sellelt õppekavalt eksmatrikuleeritud
  6. isikud, kes on ülikooli täiendusõppijana läbinud vastava õppekava õppeaineid.
 

Pingerida moodustatakse täiskoormusega õppe mahu vähemalt 75% ulatuses täitnud kandidaatidest järgmiselt: 

  1. Õppemahu täitmise protsent. Võrdseks loetakse kõik kandidaadid, kes on täitnud õppekava arvestusliku mahu 100% või enam.
  2. Kui on võrdseid kandidaate, siis võetakse aluseks kandidaadi kaalutud keskmine hinne.
  3. Kui eelmise punkti alusel on võrdseid kandidaate, siis võetakse aluseks kandidaatide muud tulemused õppevaldkonnas ja ühiskondlik aktiivsus. Vajaliku info saamiseks pöördub kandidaatide poole õppeprodekaan.

Vaba õppekoht täidetakse avaliku konkursi korras semestri algusest arvates nelja nädala jooksul.

Avaldus vabale kohale kandideerimiseks

AKADEEMILISE PETTURLUSE JA VÄÄRITU KÄITUMISE JUHTUMITE MENETLEMISE KORD LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKONNAS

Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määruse nr 3 "Õppekorralduseeskiri" punkti 143 alusel.

1. Akadeemilise petturlusena ja vääritu käitumisena käsitatakse õppekorralduseeskirja punktides 141 ja 142 nimetatud juhtumeid.

2. Õppeaines toimunud akadeemilise petturluse avastanud õppejõul on kohustus teha üliõpilasele kas kirjalik hoiatus õppeinfosüsteemi kaudu (ÕIS2-s) või raskema rikkumise korral komisjonile esildis juhtumi menetlemiseks. Ettepanek juhtumi menetlemiseks koos selle kirjeldusega tuleb saata komisjonile aadressil ltt.plagiaat@lists.ut.ee.

3. Akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise kahtlusega juhtumeid menetleb loodus- ja täppisteaduste valdkonnas viieliikmeline komisjon.

4. Komisjon teavitab üliõpilast menetlusest, esitab talle ülevaate komisjonile teadaolevatest asjaoludest ning küsib temalt juhtumi kohta selgituse kolme tööpäeva jooksul esildise saamisest arvates.

5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget. Kui komisjoni liige on juhtumiga vahetult seotud, ei osale komisjoni liige juhtumi menetlemisel.

6. Akadeemilise petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastamisel teeb komisjon ettepaneku:

6.1. õppejõule üliõpilase hoiatamiseks või

6.2. õppeprodekaanile üliõpilasele noomituse tegemiseks või

6.3. õppeprodekaanile teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

7. Ettepanek tehakse, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud komisjoni liikmetest. Ettepanekus esitatakse põhjendused, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes komisjon petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastas ning millistel kaalutlustel otsustati ettepanek teha. Ettepanek esitatakse õppeprodekaanile 14 päeva jooksul üliõpilase menetlusest teavitamise päevast arvates. Komisjon võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast.

8. Komisjoni ettepanekuga mittenõustumisel võib õppeprodekaan suunata juhtumi edasiseks uurimiseks komisjonile tagasi.

9. Kui komisjon ei tuvastanud akadeemilist petturlust ja muud vääritut käitumist, teavitab komisjon üliõpilast menetluse lõpetamisest sama tähtaja jooksul.

10. Kui komisjoni otsus pole konsensuslik, siis tuleb komisjoni ettepanekus ära tuua ka eriarvamused otsusele.

11. Õppeprodekaan teeb üliõpilasele kirjaliku noomituse või õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks seitsme tööpäeva jooksul komisjonilt ettepaneku laekumisest arvates. Õppeprodekaan võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast.

Kinnitatud LT valdkonna nõukogus 09. juuni 2022

#õppimine #õpetamine
Reet Aus (Tennus)

Professor Reet Ausi kursus loob paremat homset

Jaga
30.06.2022
#õppimine #sisseastumine
Ott Koobas

Ott Koobas: minu tee arvutiteaduse instituuti informaatikat õppima

Jaga
21.06.2022
#õppimine
Asso Uibo

Õppekava „IT mitteinformaatikutele“ on kui rätsepalahendus

Jaga
20.06.2022