Juhendajad:
Martin Liira, Tartu Ülikool, Eesti Geoloogiateenistus
professor Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Miroslav Komljenović, Belgradi Ülikool, Serbia
Kokkuvõte
Eesti energeetika sektori tugisambaks on olnud pikka aega põlevkivi ja kuigi tulenevalt Euroopa Liidu kliimapoliitilistest eesmärkidest on Eesti riigil plaan järgnevate kümnendite jooksul põlevkivi põletamine ja hiljem ka õli tootmine lõpetada, siis igal aastal tekkivad miljonid tonnid põlevkivitööstuse jäätmed, mis hetkel paigutatakse 45 meetri kõrgusteks tuhaplatoodeks ja ei oma hetkel praktiliselt mitte mingit taaskasutust, jäävad probleemiks ka tulevikus.
Koos tänase ülemaailmse kliimakriisiga kus 8% maailma CO2 heitmetest tuleneb tsemenditööstusest on selge, et need jäätmed võiksid kasutust leida viimastel aastatel maailmas populaarsust kogunud Portlandi tsemendile alternatiivsete lendtuhkadel baseeruvate sideainetena. Siiski erinevalt laialt levinud ränirikastest F-klassi tuhkadest ei ole meie kaltsiumi ja väävlirikkad keevkiht tuhad leidnud siiamaani laiemat kasutust oma nõrkade tsementeerumisomaduste ja varieeruva koostise tõttu.