Uudised

30. juunini saab esitada Tartu ülikooli sisseastumisavaldusi 53 eestikeelsele bakalaureuse- ja 54 magistriõppekavale, sh seitsmele uuele õppekavale. Tartu ülikool võtab uueks õppeaastaks vastu 2342 üliõpilast bakalaureuse- ja 1417 magistriõppekavadele.

Tartu ülikooli kolme minuti videoloengute konkursil osalenud doktorantidest kaks jõudsid üle-eestilises finaalis kuue parima sekka. Nende videoloengud jõuavad peagi ETV eetrisse. Laureaadiks nimetatud Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs räägib oma loengus personaalmeditsiinist ning inimese geneetikat arvesse võtvatest ravimiretseptidest. Temaga sama kõrge tunnustuse saanud Tartu ülikooli arheoloogia doktorant Ragnar Saage aga muinasaja metallitöö arheoloogiliste leidude uurimisest.

XIX Eesti muuseumide festivalil tunnustati auhindadega Tartu ülikooli loodusmuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ühisnäitust „Hingab ja heliseb“ ning Tartu ülikooli muuseumi meenet Struve pusle. 26. ja 27. septembril Narvas toimunud muuseumide festivalil toimunud näituste konkursil kuulutas žürii esimese koha vääriliseks Tartu ülikooli loodusmuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ühisnäituse „Hingab ja heliseb“.

Kõik suured asjad saavad alguse ideest. Sageli annab ühe inimese peas kasvama läinud ideele arenguhüppe ühtse visiooniga toetav meeskond. 22. septembril kogunevad ideedest tulvil üliõpilased Athena keskusesse TÜ ideelabori ja Ajujahi koostöös sündinud inspiratsiooniüritusele „Ideede Raju. 100 ideed, mis muudavad maailma“, mida möödunud hooajal saatis suur menu ja tänaseks praktikas rakendatud ideede sünd.

Ametlikult Euroopa suurimaks robootikavõistluseks tunnistatud Robotexil teenisid Tartu ülikooli tudengid viis auhinda, nendest kaks kõige hinnalisemat. TÜ tudengid võitsid esikoha peaalal ehk robotjalgpallis.

Ülikooli uue põhikirja jõustumine 1. jaanuaril 2016 tõi kaasa uue akadeemilise struktuuri ja sellega seotud muudatused ülikooli juhtimises. Uue põhikirjaga soovitakse, et iga juhtimistasandi otsused arvestaks ülikooli kui terviku eesmärke ning toetaks ülikooli missiooni täitmist ja akadeemilise võimekuse teostamist. Uue põhikirjaga rakendus ka ülikooli uus struktuur. 1. jaanuarist 2016 toimub õppe- ja teadustöö Tartu ülikoolis neljas suures valdkonnas:

21. jaanuaril toimunud Tartu linna volikogu istungil otsustas linn IT-keskuse rajamiseks võõrandada Oeconomicumi kõrval asuvad kinnistud ülikoolile. Jaanuari lõpus kuulutatakse välja arhitektuurivõistlus, et leida parim lahendus Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele.

2.–7. veebruarini toimub Garage48 Tartu HUBi ja Tartu ülikooli ruumides ettevõtluskursus "Student Startup Camp", kus saavad kokku üle 80 tudengi nii Eesti kui ka Läti kõrgkoolidest, et süvendada teadmisi iduettevõtte loomisest. 5.–7. veebruarini leiab Tartu ülikooli Physicumis aset kolmas uusi riistvaralisi tehnoloogialahendusi otsiv arendusnädalavahetus Garage48 Hardware & Arts, kus 150 inseneri, tarkvaraarendajat ja loomeinimest arendavad 48 tunni jooksul nutikaid seadmeid.

Tartu ülikool otsib arhitektuurivõistlusega parimat lahendust Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele. Konkursi töö peab võimaldama saavutada tulevase hoone kasutamisel võimalikult madalat energiataset. Ideekonkursi tööde esitamise tähtaeg on 4. aprill 2016 kell 12.00. Arhitektid peavad välja pakkuma optimaalse lahenduse IT-erialade, matemaatikute ja majandusõppe integreerimiseks ühes hoones.

President Toomas Hendrik Ilves andis 8. veebruaril erandkorras välja kaks noore teadlase preemiat. Selle said Tartu ülikooli seeneteadlane Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Arvutiteaduse instituudi vilistlane Dan Bogdanov sai noore IT-teadlase eripreemia. Leho Tedersoo on Tartu ülikooli bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia vanemteadur. Ta on lühikese ajaga loonud oma uurimisrühma ning saanud tunnustatud mükoloogiks üle maailma.

Registreerimine on osalejate suure huvi tõttu suletud! Tartu ülikool avas 12. klassi matemaatika riigieksami tegijatele registreerimise veebipõhisele kursusele „Matemaatika riigieksami tugi“.

Tartu ülikool avas vastuvõtu 19 ingliskeelsele õppekavale, kuhu oodatakse õppima ka Eesti üliõpilasi, lisaks välisüliõpilastele. Uute õppekavade hulgast leiab rahvusvahelise haardega õppekavu, mida saab Eestis õppida vaid inglise keeles. Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et kuna Eesti on osa globaliseeruvast maailmast, on oluline pöörata tähelepanu rahvusvaheliselt aktuaalsetele teemadele ning koolitada inglise keeles eksperte, kellel on mõju ühiskonna parendamisel ja arendamisel.

Suurbritannia Cambridge ülikooli matemaatikaõppe keskuse Cambridge Mathematics esindajad külastavad 7. ja 8. märtsil esimest korda Tartut ja Tartu ülikooli, et tutvuda Eesti koolisüsteemi ja Tartu ülikooli koolimatemaatika keskusest juhitava arvutipõhise statistika projektiga. Cambridge külalised eesotsas direktori Lynne McClure’ga tutvuvad matemaatika õpetamisega Miina Härma gümnaasiumis ja Tartu erakoolis ning arutavad arvutipõhise statistika õpetamise ja hindamise probleeme koos Eesti teadlaste ja õpetajatega.

Tartu ülikool avalikustas täna kampaania „Võime muuta maailma!“, kus noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta. Parimatele motiveerivad auhinnad ja säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.

Eile õhtul avaldatud ajakirja Times Higher Education (THE) maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool tõusnud seni kõrgeimale kohale – vahemikku 301–350.

2016. aasta loodusteaduste olümpiaadi üldvõitja on Tartu Veeriku kooli õpilane Hanna-Riia Allas. Sellega kuulub Allas ka Bali saarel toimuva rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi Eesti meeskonda. Nädalavahetusel toimus Tartu ülikooli keemia instituudis Eesti loodusteaduste olümpiaadi eksperimentaalvoor, kus osales 54 teooriavoorus parimaid tulemusi näidanud õpilast.

Üle mitme aastakümne on ilmunud raamat, mis võtab kokku ja annab ülevaate Eesti imetajatest. Tartu ülikooli teadlased on raamatusse „Eesti imetajad: liikide tundmaõppimise teejuht“ koondanud kõik imetajad, kes elavad Eestis või keda on Eestis kohatud alates 20. sajandist. Kuigi ulukeid ja imetajaid käsitlevaid raamatuid on viimasel ajal ilmunud omajagu, on peamiselt tegemist tõlkekirjandusega. Üksnes vähestes neist on mõne lausega kokku võetud info Eesti kohta, tõdesid raamatu autorid Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann ja Epp Moks eessõnas.

Kolmapäeval, 6. jaanuaril kell 12.15 peab Vanemuise 46-301 Tartu ülikooli zooloogia lektor, selgroogsete zooloogia dotsendi kandidaat Harri Valdmann avaliku loengu „Kährikkoer – kas reaalne oht elurikkusele ja inimesele?“. Harri Valdmann rääkis, et kährikkoer on Eestis üldlevinud, aga klassifitseeritakse Euroopas invasiivseks võõrliigiks, kellest tuleks võimalusel vabaneda: „Ta võib mõjuda negatiivselt näiteks kaitstavatele natiivsetele loomaliikidele ning ta võib inimesele olla ohtlik parasiitide levitamise tõttu.“

Nii nagu linnad meelitavad inimesi, on need atraktiivsed ka lindudele. Elu ühes linnaruumis ei ole sageli aga harmooniline – probleemid tekivad seal, kus inimeste ja lindude huvid ristuvad. Nimetagem neid „linnuprobleemideks“, sest linnas elavad linnud on probleemiks ennekõike inimesele, mitte linnule endale. Tartu ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi sõnul on peamiselt kolm põhjust, mis meelitavad linnud linna: suhteliselt head toitumistingimused, kiskjate puudumine ja soodsad pesitsusolud.

16. jaanuaril avas Tartu ülikooli loodusmuuseum uue püsinäituse „Maa. Elu. Lugu“, mis põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia. Uuendustööd maksid üle kahe miljoni euro, millest enamus tuli KIKi vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist.