Uudised

Homme, 7. oktoobril kell 14.00-15.30 peab Lundi ülikooli etnoloog Charlotte Hagström Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis (Ülikooli 16-102) loengu „Wheels of Change. Reflections on Doing Applied Cultural Analysis at Lund University”.

Laupäeval, 3. oktoobril Tartu linnamaratonil peetud keemia instituudi sportlikuima õppetooli mõõduvõtmise võitis keemiahariduse õppetool, kokku oli sportimas rohkem kui poolsada keemikut.

Nädalavahetusel toimunud „Eestimaa õpib ja tänab“ auhinnagalal andis haridus- ja teadusministeerium esimest korda välja tiitli „Aasta õppejõud“, millega tunnustati Tartu ülikooli analüütilise keemia professorit Ivo Leitot.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis jätkub üritustesari „Õhtu loodusteadlasega“. Kolmapäeval, 7. oktoobril räägib TÜ loomaökoloogia teadur Tuul Sepp pagulastest loomariigis ja küsib, kas rändavaid loomi saab nimetada mugavuspagulasteks.

Ideelabor alustab sügishooaega ja kutsub kõikide erialade üliõpilasi reedel, 9. oktoobril kell 16 (Narva mnt 4) töötuppa „Kick-off Ideation“ ehk „Kuidas leida häid ideid?“, kus rahvusvahelise kogemusega interaktsiooni disainer Amid Moradganjeh aitab ära tunda võimalusi pakkuvaid ideid ja õpetab leidma sobivaid tiimiliikmeid.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna valimiskomisjoni esimese hääletusvooru protokollis on järgmised andmed: välja jagati 354 hääletussedelit, valimiskastides oli 353 hääletussedelit. Leho Ainsaare poolt hääletas 130 valimiskogu liiget, Peeter Burki poolt 138 ja Varmo Venele avaldas oma toetust 85 valimiskogu liiget. Seetõttu jäi uus dekaan valimata, sest valituks osutumiseks oli vajalik koguda üle 50% hääletamisel osalenute poolthäältest.

28.-29.09.2015. a toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline aatomkihtsadestamise-alane konverents Baltic ALD 2015. Konverentsi peetakse Physicumis (Ravila 14c, Tartu), suulised ettekanded toimuvad ruumis A106, posterettekanded ruumides fuajees ning samuti ruumides A101 ja A111. Fuajees toimub ka konverentsi sponsorite näitus, kus tutvustavad oma toodangut mitmed tuntud tehnoloogiliste seadmete, mõõteaparatuuri ja kemikaalide tootjad ja müüjad.

Kuigi tudengisatelliit ESTCube-1 veedab kosmoses pensionipõlve, on meeskond ja filmimehed toonud kuupsatelliidi kinolinal tagasi elule. 1. oktoobril esilinastub kinos Sõprus dokumentaalfilm „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“, mis vaatleb satelliidi valmimist, selle taevasse läkitamist ja asjaosaliste elu pärast edu.

20.–25. septembrini avavad mitmed teadusasutused, sh Tartu ülikool ja ülikooli muuseumid oma uksed, sest toimub teadlaste öö festival. Mitmekülgse programmi raames poevad teadlased oma laboritest välja ning räägivad üldharivatest teemadest nii baarides, õuekinos kui ka looduses. Vaata otseülekannet järele ERR Novaatorist.

Suurim ülikoolide õppeprogramme tutvustav portaal StudyPortals viis välisüliõpilaste seas läbi tagasisideuuringu, kus hinnati maailma ülikoolide taset välisüliõpilaste vaatenurgast. Väga kõrge tagasiside Tartu ülikoolile tõi Eestisse StudyPortals’i rahvusvahelise välisüliõpilaste rahulolu auhinna. Suurimale üliõpilaste kogemusi kajastavale veebilehele SteXX.eu kirjutatud tagasiside alusel andsid välisüliõpilased Tartu ülikoolile 10 palli skaalal hindeks 9+, andes sellega Tartu ülikoolile kõrgeima tunnustuse "Excellent International Student Satisfaction".

25. septembrini toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline teaduskonverents, mis toob kokku radiatsioonifüüsika tippteadlased üle maailma. Konverentsil saavad 180 teadlast 30 riigist osa uusimatest valdkonna arengutest, sh materjalidest, tehnoloogiatest ja rakendustest, millel on oluline roll meditsiinis ning ühiskonnas.

Reedel, 18. septembril algavas sügiskoolis otsitakse lahendusi seakatku puhangule ja võimalusi, et päästa Eestis väljasuremise äärel olevaid liike nagu viigerhüljes ja lendorav, samuti arutatakse planeeritava piiritara võimalikke mõjusid metsloomadele ja metsloomade mõju tarale.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased on välitöödel esimest korda detailselt ära mõõdistanud üle 500 km2 merepõhja Eesti majandusvööndis. Tööde käigus on tehtud avastusi, mida keegi ei ole seni veel dokumenteerinud.

Tartu ülikooli teadlased andsid kevadel välja e-raamatu „Eesti imetajad“. Tänaseks on laiemale huviliste rühmale suunatud ülevaatlikku raamatut täiendatud ning see on jõudnud ka paberkandjale.

Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsendi Garri Raagmaa ja Hollandi Delfti tehnoloogiaülikooli dotsendi Dominic Stead'i toimetatud kogumik keskendub regionaalplaneerimise ja -arenguga seotud probleemidele Balti riikides ning nende eripärale võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Käärikul toimuva Põhjamaade mükoloogia kongressil lähevad 60 uurijat loodusesse seeni korjama ning määravad kogutud liikide DNA-d. Saadud info sisestatakse üleilmsesse andmebaasi, mille arendamist juhivad Tartu ülikooli teadlased. 10.–15. septembrini toimuva kongressi eesmärk on teadusliku materjali kogumine erinevatest ökosüsteemidest ning selle ühine uurimine. Mükoloogilise materjali uurimiseks on teadlastele sisustatud ajutine labor töölaudade, mikroskoopide, arvuti ja muu vajaliku tehnikaga.

Teaduskool, Eestis pikima traditsiooniga ja suurim täiendusõppe pakkuja üldhariduskoolide õpilastele, ootab alanud õppeaastal uusi ja ka vanu õpilasi registreeruma kursustele ning neid praktilise poole pealt täiendavatesse füüsika, keemia ja bioloogia õpikodadesse.

Kaheksateist üliõpilast alustasid sel õppeaastal magistriõpinguid esimesel Eesti ülikooli loodud Erasmus Mundus ühisõppekaval, kus kaks aastat kestva magistrantuuri vältel õpib iga tudeng esimese aasta Tartu ülikoolis ja teise aasta ühes kolmest ülikoolist: Université Claude Bernard Lyon 1 Prantsusmaal, Åbo Akademi´ Soomes ja Uppsala ülikool Rootsis.

Eesti noormehed mõtlesid välja, kuidas võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente ning võitsid noorima meeskonnana Saksamaal toimunud rahvusvahelisel võistlusel „Open Research Challenge“ fotoonika tehnoloogia kategoorias esikoha. Tartu ülikooli füüsika instituuti püstitati ka katseseade, mis demonstreerib hologrammide tekitamist.

Tartu ülikooli sihtasutus andis välja esimese 5000 euro suuruse Valda ja Bernard Õuna stipendiumi, millega toetatakse loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorandi Kaido Siimoni teadustööd siirdamiseks sobivate želatiinipõhiste naharakkude kasvualuste väljatöötamisel. Stipendiumi laureaadi Kaido Siimoni sõnul on bio- ja regeneratiivne meditsiin kiiresti arenevad ja kasvavad valdkonnad, millest võiks Eestis riigi täiendava panustamise ja erasektori eduka kaasamise korral kujuneda stabiilne ja tulus teadusmahukas tööstusvaldkond.