Uudised

10 000 euro suuruse teadusstipendiumi võitja, Tartu ülikooli esimese kursuse füüsika eriala tudeng Karl Reinkubjas tõdes saates „Hommik Anuga“, et on end varem pigem teoreetikuks pidanud. Saatest sai ta tõestust, et suudab pingeolukorras hästi hakkama saada ning oma teadmisi ka praktikas ära kasutada.

20.-26. aprillini lastakse üle maailma taevasse tuhandeid ise disainitud ja kaameratega varustatud aeroloogilisi õhupalle, mis lubavad Maad vaadata linnulennult. Esimest korda osalesid globaalsel õhupalliväljakutsel ka eestlased. Tartu ülikooli meeskond lasi oma õhupalli lendu 24. aprillil, avades sellega füüsika instituudi katusel asuva uue ilmajaama.

Tartu ülikooli külastas Shanghai ülikooli Smart City instituudi delegatsioon, mis pidas eestlaste tegevust linnastumise ja linnade arengu uurimisel eeskujuks. Üheskoos töötatakse välja linnaplaneerimise lahendusi, sotsiaalse innovatsiooni mudeleid ja sensorsüsteeme.

TÜ tudengite andmetel tarbitakse Eestis inimese kohta ligi 52 liitrit pudelivett aastas. Pudelivee tootmiseks ja transpordiks kulub 600 korda rohkem energiat kui sama koguse kraanivee jaoks. Tõsiasjast kasvas välja projekt „Võta kraanist!“, kus noormehed kutsuvad pudelivee asemel kraanivett tarbima. Selle tarbeks avati 27. aprillil TÜ raamatukogus esimesed pudelite mugavaks täitmiseks mõeldud joogikraanid.

Pea aasta kestnud nanoteadust ja –tehnoloogiat tutvustavas projektis on ligi 70 kooliõpilast kuuest Eesti koolist saanud kogemusi valdkonna laboritest ja ettevõtetest, et arendada välja oma rakendus või virtuaalne ettevõtte ärimudel. 23. aprillil kell 15–18 tutvustavad õpilased Tartu ülikoolis (Salme 1a aulas) oma värskeid projekte. Kolm parimat saavad etteantud summa eest omal valikul laboritarvikuid soetada.

143 aastat pärast esmailmumist on paljude eri teadusharude autoriteetide hinnangul maailma üheks mõjukaimaks raamatuks Darwini „Inimese põlvnemine“. Nüüd on mahukas teos saadaval ka eesti keeles. Raamatu esitlus toimub reedel, 24. aprillil kell 14 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis.

Tartu ülikooli ingliskeelsetele õppekavadele esitati ca 70% rohkem avaldusi kui mullu. Eesti üliõpilaskandidaatide huvi võõrkeelsete õppekavade vastu kasvas enam kui kolm korda. Nii eestlaste kui ka välismaalaste hulgas olid populaarseimad IT-valdkonna õppekavad: tarkvaratehnika ja informaatika.

Eesti e-Ülikooli konsortsiumi „Aasta e-kursus 2015” tiitli sai Tartu ülikooli keemia instituudi e-kursus „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“ väga heal tasemel videoloengute ja testide eest. MOOC-i (Massive Open Online Course) ehk avatud veebipõhise kursuse autorid on TÜ analüütilise keemia professor Ivo Leito, TÜ analüütilise ja füüsikalise keemia teadurid Lauri Jalukse ja Irja Helm.

Marie Curie stipendiumi toel veedab Buffalo ülikooli dotsent Daniel B. Hess kaks aastat Balti riikides vananevaid sotsialismiaegseid korterelamurajoone uurides. Oma teadustööd teeb ta Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juures asuvas rände- ja linnauuringute keskuses.

DataCite Eesti konsortsiumi asutanud ülikoolide teadusprorektorid kohtusid ümarlaua taga, et arutada uurimisandmete haldamise ja kättesaadavusega seotud küsimusi. Kohtumise tulemusena kinnitati DataCite Eesti tegevuskava aastaks 2015 ning jõuti seisukohale, et teadusandmete indekseerimisteenuse jätkusuutlikuks ülalhoidmiseks on vaja efektiivset koostöömudelit ja riigipoolset tuge.

11. ja 12. aprillil toimus TÜ Physicumis 62. üle-eestilise füüsikaolümpiaadi lõppvoor 120 õpilasele. Gümnaasiumi arvestuses võitis Taavet Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist ning põhikooliastme parim oli Hendrik Vija Miina Härma gümnaasiumist. Olümpiaadi üldvõitjana garanteeris Kalda endale koha Eesti esindusmeeskonnas, mis sõidab rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile Indiasse. Võistluse ülesandekomplektid sisaldasid kümmet teooriaülesannet ning kaht eksperimentaalülesannet.

Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog sai prestiižse Euroopa teadusnõukogu (ERC) pea kahe miljoni euro suuruse iseseisvuse saavutanud tippteadlase grandi. Sellega on Loog neljas eestlane, kes teadustöö tulemusel eliitgrandi Eestisse tõi. Euroopa teadusnõukogu toetab uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke ideid uutes teadusvaldkondades. Selle eesmärgi täitmiseks annab teadusnõukogu välja nelja tüüpi grante, mille ainsaks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.

Kosmonautikapäeval, 12. aprillil toimus TÜ teaduskooli eestvedamisel Tartus 11. astronoomia lahtine võistlus, millel võis osaleda igaüks, kes soovis oma astronoomiateadmisi proovile panna. Võistluse vanemas astmes osales 17 ja nooremas 19 õpilast. Vanemas astmes osutus parimaks Tallinna reaalkooli õpilane Carel Kuusk ja nooremas astmes Airon Johannes Oravas Tallinna Prantsuse lütseumist.

Eesti teadlased ja ettevõtjad saavad nüüdsest põhjalikult analüüsida erisuguste materjalide koostist ning eelkõige ainete pinnakihti. Tartu ülikooli uus mõõteriist annab mh tagasiside nanomaterjalide või nanomõõdus pinnakatete kvaliteedi kohta. Tartu ülikooli keemia instituut soetas endale umbes poolteist miljonit eurot maksnud mõõteriista – lennuaja sekundaarioonide mass-spektromeetri ehk lühemalt ToF-SIMS mõõtekompleksi.

1.–16. aprillini saab avaldusi esitada Tartu ülikooli 16 ingliskeelsele õppekavale. Välisüliõpilaste kõrval oodatakse õppima ka Eesti inimesi. „Nii palju ingliskeelseid õppekavu pole Tartu ülikoolis varem sisseastumiseks avatud. Seega on üliõpilaskandidaatidel väga lai erialade ampluaa, mille hulgast endale sobiv leida,“ ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing. Inglise keeles saab õppida õiguse, humanitaaria, meditsiini, informaatika, sotsiaal- ja riigiteaduste, majanduse, loodus- ja täppisteaduste ning kunstide valdkonnas.

Rahvusvahelisele valguse aastale pühendatud uus veebipõhine füüsikaviktoriin „Spekter“ paneb 8. aprillil proovile 8.–10. klassi noorte füüsikateadmised. Viktoriini idee initsiaatori, Tartu ülikooli teaduskooli haridustehnoloogi Ly Sõõrdi sõnul on veebipõhise füüsikaviktoriini eesmärk tuua füüsika õppimisse mängulisust. „Füüsika ei ole ainult mehhaaniliste arvutusülesannete lahendamine, vaid ka loogiline mõtlemine, oma kogemuste analüüsimine ja õigete-valede arutluskäikude äratundmine,“ selgitas Sõõrd.

TÜ keemia instituut tutvustab kolmapäeval, 1. aprillil kell 12 Chemicumis (Ravila 14a-1021) uue seadme, lennuaja sekundaarioonide mass-spektromeetri (ToF-SIMS) mõõtekompleksi tööpõhimõtteid ja võimalusi. Seminarile on oodatud nii akadeemilised kui ka erasektori partnerid jt huvilised. ToF-SIMS seadet saab kasutada teadusvaldkondades, mis tegelevad aine koostise uuringutega. Seade võimaldab „koorida“ materjali pinnalt väga õhukesi tükke ja siis neid tükke identifitseerida.

27. ja 28. märtsil toimus Tartus 62. üleriigiline keemiaolümpiaadi lõppvoor, kuhu kutsuti 101 9.–12. klassi õpilast olümpiaadi piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal. Parimad noored keemikud õpivad Tallinna Prantsuse lütseumis, Tallinna reaalkoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum avasid 27. märtsil Tallinnas muusika-aastale pühendatud ühisnäituse „Hingab ja heliseb”, mis tutvustab looduse ja muusika omavahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi. Kolm aastat tagasi ühest mõttevahetusest alguse saanud idee on muusika-aastal omanäolises vormis teoks saanud.

Reedel, 27. märtsil toimub Tallinnas Kumu kunstimuuseumis konverents, „Tööränne Põhja- ja Baltimaades. Sisserände uued trendid ning valmisolek muutusteks“. Teadlased, eksperdid ja poliitikakujundajad arutlevad, kas piirkond on valmis uueks suundumuseks, mille kohaselt võivad Eestist ja teistest Balti riikidest samuti rände, sh tagasipöördujate sihtriigid saada. Otseülekande teeb Postimees.ee.