Uudised

16. novembril pidas Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Näha nähtamatut, mõõta mõõtmatut“. Alates sellest aastast on Eesti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) assotsieerunud liige. CERN on üks tuntumaid ja mõjukamaid teaduskeskusi maailmas, inspiratsiooniallikas uutele teadlaste ja inseneride põlvkondadele, aga üllataval moel ka meie igapäevaelu mõjutaja – üks sealse töö (kõrval)tulemustest on muuseas internet.

16. novembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Näha nähtamatut, mõõta mõõtmatut“. Alates sellest aastast on Eesti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) assotsieerunud liige. CERN on üks tuntumaid ja mõjukamaid teaduskeskusi maailmas, inspiratsiooniallikas uutele teadlaste ja inseneride põlvkondadele, aga üllataval moel ka meie igapäevaelu mõjutaja – üks sealse töö (kõrval)tulemustest on muuseas internet.

Tänasest saavad kõik rohkem kui 200 000 geenidoonorit osaleda maailmas ainulaadses mahukas isiksuseuuringus, mis heidab valgust inimeste isiksuse, geenide, kogemuste ja tervise vahelistele seostele. Osalejad saavad kohe pärast veebiküsimustikule vastamist personaalset tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on väga kõrgel tasemel stabiliseerunud. Ülejäänud Eestiga võrreldes eristub jätkuvalt Kagu-Eesti, kus on viirusekogus mitu korda suurem kui mujal.

13.–15. jaanuarini toimub Tartu Ülikooli Delta keskuses neljas informaatika õpetamise konverents, kuhu huvilised on oodatud tutvuma uusimate suundadega Eesti koolide informaatikaõppes ning jagama oma mõtteid ja kogemusi kaugõppe teemal. Konverentsile saab juba praegu registreeruda.

Ettevalmistav kursus annab gümnasistidele eksamiks süstematiseeritud teadmised, ülesannete lahendamise oskused ja praktilised nõuanded. Ülesanded ja lahendused avanevad osalejatele kursuse käigus ning jäävad kättesaadavaks kursuse lõpuni. Iga nädal toimuvad konsultatsioonitunnid, kus vastatakse küsimustele ja seletatakse ülesannete lahendusi. Matemaatika riigieksamiks ettevalmistav kursus kestab 18. novembrist 2021 kuni 12. maini 2022. Registreerimine kestab õppeinfosüsteemis 17. novembrini. Matemaatika riigieksam toimub 20. mail 2022.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal.

Teisipäeval, 2. novembril otsustas Tartu Ülikooli rektoraat, et sessioonõpe tuleb korraldada kuni detsembri lõpuni kaugõppes. Otsuse põhjus on Covid-19 leviku tõttu tekkinud kriitiline olukord Eesti haiglates. Et sessioonõppe üliõpilased sõidavad õppetööks kohale üle Eesti ega viibi püsivalt linnas, kus nad õpivad, suurendab see viiruse laialikandumise riski.

Kuidas mõtestab Tartu Ülikooli suure medali kavaler Enn Lust Tartu Ülikooli ja enda tunnustamist? Loe Lusti vastust küsimusele „Mida tähendab minu jaoks Tartu Ülikool?“.

Tartu Ülikoolis algab 18. novembril matemaatika riigieksamiks ettevalmistav kursus. Registreerimine kestab õppeinfosüsteemis 17. novembrini. Matemaatika riigieksam toimub 20. mail 2022.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2021. aastal

28. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli suurandmete professor Ahmed Awad ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Suurandmete analüütika rikkalikust pilvest säästliku servani“. Viimase 15 aasta jooksul on suurandmete tehnoloogial olnud tähtis osa selles, kuidas käsitleda niisuguseid keerukaid andmete omadusi nagu maht, mitmekesisus ja kiirus. Suurandmete tehnoloogia loodi töötama tavariistvara arvutusklastrites, mida aga hallati keskselt ja millel olid kasutada pea lõpmatult rikkalikud ressursid. Andmed tuli töötlemiseks klastrisse tõsta.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim tõus on toimunud Lõuna-Eestis.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab lähinädalail hoogsalt veelgi. Olukord on muutumas eriti tõsiseks Ida-Virumaal, kus viirusekogus on kerkinud seni kõrgeimale tasemele.

Vesiniku kasutuselevõtt energiakandjana on saamas rohepöörde üheks olulisemaks nurgakiviks. Möödunud reedel toimus juba viies Tartu vesinikupäev. Üks Eesti vesinikutehnoloogia jõulisemaid eestkõnelejaid, Tartu Ülikooli professor Enn Lust osutab tõsiasjale, et toimumas on neljas tehnoloogiline revolutsioon. Milles siis see uus tehnoloogia seisneb? Ennekõike uutes efektiivsemates energiamuundamise masinates. Need on elektrilised ja elektrokeemilised masinad, mille kasutegur on märkimisväärselt kõrgem kui eelmise tehnikapõlvkonna masinatel.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.

Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maailmas, Euroopas, Eestis ja Tartu Ülikoolis.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et viirusekoguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige enam on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur.