Uudised

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00. Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

Viimased 20 aastat on teadusmaailmas üha enam räägitud sellest, et oleme sisenenud uude, inimese ajastu ehk antropotseeni nime kandvasse geoloogilisse ajajärku. Kuigi ametlikult ei ole inimtegevuse ulatuslikku mõju tähistavat ajaüksust geoloogilisel ajaskaalal veel kinnitatud, on põhimõttelised tingimused selle jaoks täidetud, sõnas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogiaprofessor akadeemik Kalle Kirsimäe.

Kuni 2. märtsini sai esitada taotlusi teaduse populariseerimise riiklikule projektikonkursile, mille eesmärk on toetada teaduse tutvustamist avalikkusele ning äratada noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. 29. aprillil kinnitas Haridus- ja Teadusministeerium 2021. aasta teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi tulemused. Rahastati 35 taotlust kogusummas 205 847 eurot, nende seas 11 Tartu Ülikooli projekti, millest kaks on seotud meie instituudiga.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Suure viirusesisaldusega proove on saadud üle Eesti, mistõttu tuleb viiruse levikut pidurdavatesse ettevaatusabinõudesse suhtuda kõikjal väga tõsiselt.

Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli juhataja Kaido Tammevestki kirjutas vesiniku kasutamisest erinevates valdkondades, kriitilise taristu loomisest ja tärkavast vesinikukaubandusest tänases Postimehes.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse sisaldus reovees püsib viimaste nädalate võrdluses üsna stabiilne. Viirusesisalduse üldise tagasihoidliku vähenemistempo juures paistab silma Harjumaa, kus on kahanemine toimunud teiste maakondadega võrreldes veidi kiiremini.

Kolmapäeval, 3. märtsil avati Eestis ametlikult Euroopa kosmosehariduskeskuse (ESERO) kontor, mille eesmärk on kosmoseteemade abil üldhariduskoolide õpet põnevamaks ja kaasahaaravamaks muuta. Eesti kontor, mille eestvedaja on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, ühineb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ESERO võrgustikuga, mis hõlmab koos Eestiga 18 ESA liikmesriiki.

2021. aastal tunnistati kvaliteedimärgi vääriliseks 34 kursust erinevatest õppeasutustest üle Eesti. Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi neli kursust sai kvaliteedimärgi ning üks kursustest kandideerib ka aasta e-kursuse tiitlile. Aasta e-kursus kuulutatakse pidulikult välja tunnustusseminaril 6. mail.

Tänavu 20. korda aset leidnud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil said teiste seas autasustatud kolm õpilast, kelle juhendajateks on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) teadlased.

Tartu Ülikooli materjaliteadlaste juhitav rahvusvaheline uurimisrühm sai Euroopa Liidu tuumasünteesi uuringute konsortsiumilt EUROfusion 780 000 eurot, et arendada suure kiirgustaluvusega optilisi materjale, mis sobiksid kasutamiseks uut tüüpi tuumasünteesireaktorites.

Kuu aega tagasi linastus voogedastusplatvormil Netflix ülemaailmset kalatööstust käsitlev dokumentaalfilm „Seaspiracy”. Emotsionaalne film kõneleb kalapüügiga seotud keskkonnakahjust ja õhutab inimesi üle minema taimsele toidule. „Seaspiracyle” on reageeritud erinevalt: osa vaatajaid on nähtust šokeeritud ja usub, et kalasöömisest tuleks loobuda, osa arvab, et film manipuleerib vaatajatega ja moonutab tegelikkust. Eesti Päevaleht palus filmi arvustada Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogil Helen Orav-Kottal, kes vastab kolmele filmis esitatud väitele.

Koroonaviirusesisaldus reovees on paljudes Eesti piirkondades langenud mõõdukale tasemele. Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on nädalaga kahanenud kolmandiku võrra.

Rahvusvahelise koostööprojekti „Interactive Manufacturing@Schools“ raames luuakse projekti kaasatud ülikoolide ruumidesse tänavu septembris ainulaadsed eksperimentaalsed demoklassid. Demoklasside peamine eesmärk on pakkuda õpilastele simulatsiooni ja tegelikku maailma kajastavate katsete abil algteadmisi tootmistehnoloogia toimimise kohta. Sellises klassis õppimine võimaldab õpilastel mõista kooli õppekava ja tootmistöö vahelist seost, osaleda kaasahaaravates töötubades ja tutvuda tulevases tööelus pakutavate võimalustega.

Rahvusvahelise teadusajakirjade andmebaasi Web of Science hiljuti uuendatud andmed näitavad, et Tartu Ülikool kuulub ühe protsendi maailma enim viidatud teadusasutuste sekka nüüd ka materjaliteaduste alal. See on 13. teadusvaldkond, milles Tartu Ülikool kuulub maailma tippasutuste hulka. Materjaliteadus on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduste kokkupuutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslik eesmärk on uute materjalide väljatöötamine eri valdkondade, näiteks fotoonika, elektroonika, energeetika ja transpordi jaoks.

Tartu Ülikool ja Bolt sõlmisid 21. aprillil mahuka lepingu, et laiendada koostööd isejuhtivate sõidukite tehnoloogia arendamisel. Arvutiteaduse instituut suurendab märkimisväärselt isejuhtivate tehnoloogiate uurimisrühma, mis loob paremad võimalused valdkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitööks ning praktiliseks õppeks tudengitele.

Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab.

Hoolimata väiksusest ja kohatisest väiklusest on Eesti siiski üha atraktiivsem koht välismaa tippteadlastele, kes saavad siin oma professionaalseid unistusi täita, tuues teadmisi, au ja kuulsust juba Eestile. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis tegutsevate välisteadlaste hulk statistika järgi kümnekordistunud ja ületas juba 500 piiri.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste püsivat, kuid väga aeglast langust. Viirust on reovees üle Eesti jätkuvalt väga palju ja koguste kahanemine mõõdukale tasemele võib võtta veel nädalaid.

Parem tuhaväli kui -mägi, aga veel parem kui ei kumbagi.

Vältimatu vajadus arutu raiskamise lõpetamise, fossiilkütustest loobumise ja elurikkust hoidva maakasutuse järele on toonud Eesti arvamusruumi pikalt oodatud diskussiooni, kus erinevatest vaatenurkadest on asutud tõlgendama rohepöörde sisu ning kogu paketi mõju Eestile. Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm tõdeb, et on hea, et arutelu on lõpuks käima läinud, kuid tundub, et sisuliselt edasi viivaid argumente esineb vähe.