Uudised

Selle aasta 1. jaanuaril algas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis uus raamprogrammi „Horisont 2020“ projekt Water-ForCE, mille eesmärk on töötada välja tegevuskava Euroopa Liidu Copernicuse programmi sisevetega seotud teenuste arendamise kohta. Copernicus on Euroopa Liidu programm, mille raames jälgitakse ning uuritakse meie planeeti ja selle keskkonda.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgi tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Laureaatidest kuus on ülikoolipere liikmed.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

NASA kavandab uusi missioone Maa kaaslasele ning plaanide kohaselt jõuab pilt sellest meieni läbi eestlaste ehitatud kaamera. Loe lähemalt ERR Novaatorist ja vaata "Pealtnägija" saatelõiku sellest, kuidas Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja ülikooli hargettevõte Crystalspace kuukaameraid ehitavad.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et veidi enam kui poolte suuremate linnade proovides on koroonaviiruse sisaldus väga suur, ülejäänutes aga keskmine. Tartu proovi võtmisel on teist nädalat järjest külma ilma tõttu tekkinud tehnilisi tõrkeid, mistõttu see tulemus ülevaates ei kajastu.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös on valminud Eesti mullastikukaardil põhinev uus andmebaas ja kaardirakendus, mis on heaks lähtekohaks nii põllumajandustootmise planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel kui ka elurikkuse taastamisel.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori osalusel toimunud uuringus leidis rahvusvaheline teadusrühm, et merelistes ja arktilistes piirkondades mängib uute atmosfääriosakeste tekkel võtmerolli jood. Tegemist on atmosfääriosakeste tekkemehhanismiga, mis oli teadlastele seni tundmata. Äsja ajakirjas Science kirjeldatud avastus aitab väga palju kaasa kliimasüsteemi mõistmisele.

Söödava rannakarbi kasvatamine on siinmail küll uus, kuid juba leidub arvestatavaid edulugusid, kirjutavad merebioloog Jonne Kotta ning ökoloog ja ETV «Osooni» saatejuht Sander Loite. Kui ei võeta midagi ette, ei parane Läänemere elukeskkond enne paarisada aastat Karpide ja vetikate kasvatamine oleks kui ökoloogiline puhastusmehhanism Nagu uute tegevuste arendamisel, ei tohi innovatsiooni loomisel olla kannatamatu Sume augustiõhtu kolm aastat tagasi Läänemere rannikul Ida-Rootsis Sankt Annas.

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatikahariduse keskus pakub alates märtsikuust võimalust omandada pedagoogitöö kõrvalt põhikooli matemaatikaõpetaja lisaeriala.

11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Tänu uudsetele algoritmidele ja arvutitehnoloogia edusammudele suudavad masinad nüüdseks õppida keerukaid mudeleid ja luua kvaliteetseid sünteetilisi andmeid, näiteks fotorealistlikke kujutisi või isegi kujuteldavate inimeste elulugusid. Hiljuti rahvusvahelises teadusajakirjas PLOS Genetics avaldatud uuringus rakendati masinõpet andmekaeveks olemasolevates biopankades ja genereeriti inimgenoomi osi, mis ei kuulu küll pärisinimestele, kuid sarnanevad tõeliste genoomidega.

2021. aasta sügisest saab asuda õppima Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühise uue ingliskeelse magistriõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“ alusel. Rahvusvaheline ühisõppekava keskendub kliimamuutustest tingitud probleemide leevendamisele ning hõlmab eri valdkondi alates poliitikast ja õigusloomest kuni infotehnoloogia ja teaduseni.

Üheksa Euroopa ülikooli on ühendanud käed koostööks projektis Enlight*, et anda oma üliõpilastele ja töötajatele senisest paremad võimalused võtta osa teiste ülikoolide õppe- ja teadustööst. Kujutlegem, et käes on 2023. aasta sügis. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistriõppe tudeng Markus hakkab valima, milliseid loenguid sel semestril võtta. Atmosfääri- ja kliimateadused, Eesti kliima … Mida veel? Bordeaux’ Ülikoolist peaks mõne kliimamuutuse loengu juurde vaatama – nad on selles valdkonnas tugevad – ja Uppsala Ülikooli rootsi keele kursusi võiks ka võtta.

Ülikoolipere liikmed ja kõik teised, kellele on oluline enda ning oma lähedaste hea vaimne vorm ja tervis, olid oodatud 2. veebruaril kella 13.00–17.00 toimuvale tasuta veebikonverentsile „Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel“. Konverents on nüüd UTTV veebikeskkonnas järelvaadatav.

Täna, 14. jaanuaril toimuval kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!“ saavad gümnasistid koguda teavet ülikoolilinna õppimisvõimaluste kohta ning avardada oma silmaringi konverentsil ja töötubades. Kõrghariduspäev toimub tänavu kuuendat korda, kuid erinevalt varasemast täielikult veebis.

Seened lagundavad orgaanilisi aineid ja aitavad puul omastada mullast mineraalaineid. Mõned seened on siiski haigustekitajad. Kuidas saavad puud mõjutada lähiümbruse seenestikku nii, et sellest tõuseks neile võimalikult palju tulu?

Nutikate ideede rahastule Prototron esitati 2020. aasta sügisvoorus enam kui 500 ideed, mis näitab, et keerukas aasta on inimesed leiutama pannud. 29. jaanuaril selgusid vooru võitjad ja esimest korda läks kaheksa meeskonna vahel jagamisele 120 000 eurot. 20 000-eurose rahastuse sai ka Tartu Ülikooli pehme robootika kaasprofessor Indrek Musta idee.

Eile arutas rektoraat veebruari- ja märtsikuise õppetöö korraldust ning otsustas, et mõlemas kuus toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Kevadsemestri õppetöö kohta teeme otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Rektori käskkiri täpsemate suunistega jõustub pärast õigusakti kooskõlastusringi läbimist. Veebruaris toimub õppetöö veebis, välja arvatud praktikumid, mida võib reegleid järgides teha ka kokku tulles.

Katse taandada Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda või selle juht ainuisikuliselt vastutavaks viirusevastase võitlusega seotud otsuste eest on kas pahatahtlik või lühinägelik, kuid kindlasti asjatundmatu. Teadlased on oma seisukohtades alati vabad. Selle vabaduse eeldus on juhindumine kõrgetest akadeemilistest ja teaduseetilistest standarditest. Lisaks on teadusnõukoja soovituste taga Tartu Ülikooli paljusid erialasid esindavate arvukate teadlaste töö.

Uuel koalitsioonil peab olema tarkust, et näha läbi jätkusuutmatu suuremahulise puidupõletuse selged ohud elukeskkonnale, tuumareostuse maaletoojate osavad lobikõned ja fosforiidikaevurite hõlptulu lubadused, kirjutab Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktor ja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser. Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ muutmiseks.