Uudised

14. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ülikooli aulas atmosfääriosakeste tekkest, kasvamisest ja mõjust Maa kliimale. Loengul „Planeedi Maa elukindlustus ehk atmosfääriosakeste sünd“ selgitab Junninen, mida on teadlased viimase aja tõhusa uurimistegevuse abiga atmosfääriosakeste kiirgusjõu ja kliimat jahutava mõju kohta teada saanud ning milline seos on atmosfääriosakestel ja kliimasoojenemisel.

2. oktoobril kell 15.00 esitletakse Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis trükisooja eesti-inglise-eesti „Geneetika sõnastikku“. Ülimalt mahukas, 541-leheküljeline sõnastik sisaldab üle 7500 geneetikatermini ja definitsiooni. Selle autorid on Tartu Ülikooli geneetika emeriitprofessor Ain Heinaru ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, kes mõlemad on staažikate eesti teadusterminoloogia asjatundjatena koostanud mitu õpikut ja sõnastikke.

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa.

Reedel, 18. mail korraldab Tartu Ülikool vastavatud raamatukogus TÜ demopäeva, kus teadlased ja tudengid esitlevad uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid.

Täpselt 200 aastat tagasi, 1820. aasta sügisel, avati Tartu Ülikooli juures esmakordselt mineraloogiakabinet, mille etteotsa valiti silmapaistev ja andekas noor geoloog Otto Moritz Ludwig von Engelhardt. Professor Engelhardti tähtsus geoloogia õpetamisel ja ka teadusmaastikul üldiselt on märkimiseväärne. Näiteks oli just tema see, kes tõestas 1820ndatel aastatel korraldatud ekspeditsioonidel Uuralitesse, et ka Venemaal leidub kulda ja teemante.

Seniste teadmiste valguses ei saa Veenuselt leitud aine tekkida kuidagi teisiti kui elu tulemusena. Tõraveres paiknevat Tartu observatooriumi juhtiva Antti Tamme sõnul on märksa keerulisem tabada signaale intelligentsete eluvormide kohta. Kui kirjutasid Facebookis, et kohe tuleb teade „elust Veenusel”, pidasin seda omapäraseks huumoriks. Loomulikult ei tõttagi ükski teadlane kinnitama, et fosfaani leidumine Veenuse atmosfääris on tingimata märk maavälisest elust. Aga...

Eesti puidutööstuses tekib igal aastal üle miljoni tonni puidujäätmeid, mida kasutatakse peamiselt küttematerjalina. Peale selle on meil ohtralt väheväärtuslikku puitu ja paberipuitu, millele kohalikus tööstuses sageli rakendust polegi. See on ärilises mõttes arvestatav kogus toorainet, mis läheb Eesti majandusele kaotsi.

17. septembril korraldab Tartu Ülikoolis praktilist ettevõtlusõpet pakkuv Startup Lab ideefestivalil Delta X ideede häkatoni, millega saab alguse sügissemestri äriideede arendamise programm Starter Tartu. Kõik asjast huvitatud õpilased, üliõpilased ja vilistlased on oodatud häkatonile oma ideid esitlema või mõne meeskonnaga liituma.

Ajalooliste tekstiiliesemete uuringul ja taastamisel, aga ka näiteks kriminalistikas ja uute materjalide tootmisel on sageli vaja kindlaks määrata mõne materjali koostis või värv. Tartu Ülikooli keemik arendas oma doktoritöös välja meetodid, mis võimaldavad hõlpsalt teha kõike eelnimetatut Eesti oma laborites.

Sel suvel lõppes Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi ning Tõravere observatooriumi teadlaste pea kaks aastat kestnud uuring, mille eesmärk oli arendada statistilisi meetodeid metsavaru hindamiseks kaugseireandmete alusel.

15. septembril toimub e-konverents „Bridging the gap between Science and Business: How to empower Intermediary Companies“, mis toob kokku Euroopa parimad praktikud, kes jagavad ülikoolide ja tööstuse häid koostöökogemusi uute ärimudelite alusel ning arutlevad teadus- ja arendusteenuseid pakkuvate erafirmade ees seisvate ülesannete üle.

23. septembril kell 14.00-16.00 toimub teadus- ja arendusteenuste ettevõtete esindajatele veebitöötuba „Uus võrgustik analüütilist teadus- ja arendusteenust pakkuvatele firmadele“. Töötuba on osa suuremast projektist, mille käigus uuritakse, kuidas paremini rakendada avaliku rahastamise toel loodud teadustaristut ettevõtete teadus- ja tehnoloogiliste küsimuste lahendamiseks.

31. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad pidi sel aastal toimuma 3.–11. juulil Nagasakis Jaapanis. Maailma segipaisanud koroonaviiruse tõttu asendati olümpiaad aga arvutivõrgus toimunud üritusega „IBO Challenge 2020“, mis peeti 11. ja 12. augustil.

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel. Intervjuus tuli juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korrati üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Hea ülikoolipere! Kevadel maailma tabanud erilisest olukorrast taastumiseks ja jõuvarude kogumiseks on suvine puhkus meile kõigile hädavajalik. Ent tööle naastes tasub säilitada ettevaatlikkus ja kanda hoolt selle eest, et nii ülikoolis kui ka kogu riigis saaks jätkuda võimalikult harjumuspärane elurütm.

Tartu ülikooli peahoones algab 15. veebruaril kell 12 juba kuuendat korda toimuv populaarne ülikooli karjääripäev, mis keskendub praktikakohtade väärtustamisele ja tööturu vajadustele.

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab ootab kõikide õppekavade üliõpilasi liituma huvipakkuva praktikaprojektiga. Registreeruda on võimalik 20. septembrini. Projektipraktika annab üliõpilasele projektitöö kogemuse ja seega ka tööturul eelise. Samuti laiendab see silmaringi, toob mugavustsoonist välja ja sunnib arenema. Projektipraktika võimaldab

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Jaan Aru kirjutas Postimehes sellest, kuidas ühiskonnana nutikam olla. Jalutad metsas, naudid looduse värve ja lõhnu, pilk maas, et tabada puravikku. Järsku märkad puu najale toetuvat härrat, kelle pilk on telefonis. Mis juhtus? Miks on eestlane metsas seente ja mustikate asemel otsimas infokillukesi oma nutiseadmest?

Ülikool naaseb järk-järgult tavapärase töökorralduse juurde. Allpool on kirjas üksuste töökorraldus alates 18. maist. Uudis täieneb jooksvalt. [collapsed]

Kuigi Brasiilias on raiutava metsa hulk alates sajandi algusest vähenenud, lõikavad teed ja väikesed raielangid põlismetsa üha väiksemateks tükkideks. See seab ohtu elurikkuse ja suurendab süsinikdioksiidi heidet. Brasiilias asub üle poole enam kui viie miljoni kilomeetri suuruse pindalaga Amasoonia vihmametsast. Aastatel 1988–2019 kahanes Brasiilia põliste vihmametsade pindala raie tõttu umbes 446 019 km² võrra, mis ületab Eesti territooriumi umbes üheksa korda.