Uudised

Selle nädala kolmapäevast reedeni (26.–28. veebruarini) on Tartus Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes tutvub Tartu Ülikooli teadlaste praktiliste lahendustega keskkonnahoidliku tehnoloogia vallas ning teeb käigu Delta õppehoonesse ja ettevõtlusmajja.

Arvasid, et pingviin ei lenda? Eksisid, ütleb Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loomaökoloogia professor Raivo Mänd. Pean vastamist alustama sellega, et pingviin tegelikult lendab ja on selles väga osav, kuid teeb seda vee all. Kui kalad ja veeimetajad kasutavad vee all liikumiseks oma sabaliigutusi või loibadeks moondunud tagajäsemeid, siis pingviin lehvitab vee all tiibu nii nagu õhus lendavad linnud seda teevad. Loe edasi Delfist.

Vähem kui nädala pärast, 26. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev ja ülikoolilinnakuga tuleb tutvuma arvukalt gümnasiste üle Eesti. Noored saavad osaleda inspireerival konverentsil, uudistada infoküllast erialade messi, küsida nõu akadeemilise testi infotunnis, osaleda põnevates töötubades ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

1. veebruaril algas vastuvõtt Tartu Ülikooli õpetajakoolituse programmi „Kogenud kooli“. Tänavusse, teise lendu on oodatud nii matemaatikud kui ka füüsikud, kel on juba olemas magistrikraad, kuid puudub õpetamiskogemus. Programmis osalejad asuvad korraga ülikoolis õpetajaharidust omandama ja üldhariduskoolis õpetajana töötama. Eelmisel aastal alustas programmi esimeses lennus 11 matemaatikut. Nende seas on ka Annika Koitmäe-Pihl, kes vahetas töökoha Tallinnas kodulähedase Rapla Kesklinna Kooli vastu. Nüüdseks on ta seal üle poole õppeaasta matemaatikat õpetanud.

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini ja varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel. Eestikeelsete bakalaureuseõppekavade avalduste vastuvõtt koduüliõpilastele algab 18. juunil.

Reedel, 21. veebruaril kell 14 toimub ülikooli aulas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertaktus, kus antakse üle Ernst Jaaksoni ja Peeter Tulviste mälestusstipendiumid ning teenetemärgid „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kontsertaktusel antakse üle Ernst Jaaksoni mälestusstipendium, millega soovitakse toetada välismaal õpinguid või teadustööd jätkavaid Tartu Ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude. Ernst Jaaksoni stipendium on teadaolevalt Eesti suurim üliõpilasele või teadurile antav erastipendium.

Tartu Ülikooli tänasel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktusel kuulutati pidulikult välja kahe stipendiumi laureaadid. Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumi pälvis Ronald Väli ja professor Peeter Tulviste mälestusfondi stipendiumi Andra Siibak. Ernst Jaaksoni mälestusfondi tänavuse 18 000 euro suuruse stipendiumi pälvis Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ronald Väli.

Sebra on teatavasti eesli ja hobuse eksootiline sugulane. Aga milleks talle triibud? Looduse saladusi avab bioloog, Tartu Ülikooli professor Urmas Kõljalg. Teadlastel on sebra triipude kohta erinevaid hüpoteese. Järgnevad kolm on kõige levinumad. Esiteks see, et sebra triibud aitavad segadusse ajada kiskjaid ja eriti lõvisid, kelle jaoks sebra on üks põhilisi saakloomi. Selle hüpoteesi kohaselt aitavad sebra triibud tal paremini ellu jääda.

21. veebruaril toimub teist korda Delta karjääripäev, kus Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi, majandusteaduskonna ning arvutiteaduse instituudi üliõpilased kohtuvad infotehnoloogia-, finants- ja teiste valdkondade tööandjatega.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk. Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 16.15 räägib Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professor Jüri Lember ülikooli aulas statistika ühest aluspõhimõttest, mille järgi valitakse kõikvõimalikest stsenaariumidest kõige tõenäolisem. Eestikeelses loengus „Parimad või tüüpilised?“ vaatleb professor suurima tõepära printsiibi rakendamist populaarsete stohhastikamudelite, varjatud Markovi ahelate kontekstis ning tutvustab oma sellealast uurimistööd.

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes. Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Järgmisel teisipäeval, 11. veebruaril allkirjastatakse Tartus Delta keskuses Eesti liitumisleping Põhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiviga NeIC (Nordic e-Infrastructures Collaboration). Leping annab Eesti teadustaristutele võimaluse säilitada ja arendada enda konkurentsivõimet ja teha rohkem rahvusvahelist koostööd. Lepingu allkirjastavad Põhjamaade ühise teaduspoliitikaga ja teadusalase koostöö rahastamisega tegeleva NordForski direktor Arne Flåøyen ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Jüri Allik ja Richard Villems. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Andres Metspalule Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest. Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee. Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

Neljapäeval, 9. jaanuaril toimus Tallinnas Kultuurikatlas kõrghariduspäev „Õpi Tartus!“, kus rohkem kui tuhat gümnasisti kogusid teavet ülikoolilinna õppimisvõimaluste kohta ja osalesid mitmekülgses haridusprogrammis. Kõrghariduspäev toimus tänavu viiendat korda. Kõrghariduspäeva projektijuhi, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Marleen Otsuse sõnul läks üritus igati korda. „Rõõm oli näha nii palju noori, kes tundsid huvi, kuidas enda haridusteed jätkata ja millist eriala edasi õppida. Üritus oli igati meeleolukas,“ lisas ta.

Neljapäeval, 9. jaanuaril Tallinnas Kultuurikatlas toimuval kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!“ saavad gümnasistid koguda teavet ülikoolilinna õppimisvõimaluste kohta ja osaleda mitmekülgses haridusprogrammis. Kõrghariduspäev toimub tänavu viiendat korda.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tartu Ülikooli Physicumi õppehoones juba kümnes Garage48 riistvarahäkatonide seeria „Hardware & Arts“ üritus, kus seekord arendati kunstide, robootika ja pehmerobootika valdkonna ideid. Ühiskondlikele päevaprobleemidele otsis lahendusi 13 tiimi. Võitis meeskond Refill, kelle idee on astuda plastist ühekorrapakendite kasutamise vastu kodukeemia müügiautomaadiga.