Teema: kestlikkus

Suvine kestlikkuse infokiri toob lugejani hiljutisi teadusuudiseid ja infot ürituste kohta, kus käsitletakse muu hulgas nii inforuumi vastupidavust, tervist kui ka tehisaru võimekust ja keskkonnajälge.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadlased arendasid ülikooli eksperimentaalarendustoetuse abil tarkvara prototüüpi, mis suudaks anda infot ökosüsteemide seisundi kohta maailma eri paigus. Rakendus oleks tulevikus abiks süsinikukrediitidega kauplejatele, kes soovivad tõenduspõhiselt parandada süsiniku sidumiseks ette võetava projekti mõju elurikkusele.

Juunis on kõik huvilised oodatud talgutele Maarjavälja katsealal (Viljandi mnt ja Tartu Ülikooli Physicumi vahel) ja Jaamamõisa oja juures.

Maarjamõisa linnaosas asuvast rohealast saab Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostöös linnalooduse oaas, mille hooldamise võtavad osaliselt enda kanda Gotlandi tõugu lambad.

Tuleviku energiasüsteemis on eri energiakandjate tarneahelad märksa tihedamalt üksteisega läbi põimunud kui praegu. Seejuures mängivad olulist rolli taastuvenergia tootmise ning energia salvestus- ja muundamissüsteemid, mis aitavad Eesti majanduses luua tervikuna suuremat lisandväärtust. Ideaalplaani õnnestumiseks on aga vaja konkreetseid otsuseid teha juba täna, rääkis Tartu Ülikooli füüsikalise elektrokeemia teadur Ove Oll.

Väike-Maarjast pärit Laura Kuusemetsa unistus oli õppida meditsiini ja saada ämmaemandaks. Nüüd on ta TÜ keskkonna mikrobioloogia nooremteadur ja ühtlasi üks Doktorantide Seltsi asutajatest.

Maarjamõisa linnaosas asuvast rohealast saab Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostöös linnalooduse oaas, kus on tartlastel võimalik kogeda elurikast keskkonda ka linnast lahkumata.

8. aprillil 2025 algusega kell 12 toimub Eesti teaduste akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) teaduspärastlõuna „Kuidas ohjata kliimamuutusi teaduspõhiselt?“. Üritusest toimub ka otseülekanne veebis.

Inimtegevus avaldab halba mõju ka sadade kilomeetrite kaugusele jääva metsiku looduse liigirikkusele, selgub äsja ajakirjas Nature avaldatud uurimusest. Tartu Ülikooli juhitud teadusvõrgustik hindas ökosüsteemide tervist üle maailma, võttes arvesse nii leitud taimeliikide hulka kui ka võimalikke, kuid puuduvaid liike ehk tumedat elurikkust.

Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.