Teema: kestlikkus

Eesti soode pindala on viimase sajandiga kolmekordselt vähenenud ning seda eeskätt kuivendamise ja põllumajanduse tõttu.

11. veebruaril kell 15 algab ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi õppehoone fuajees (Lossi 3) vestlusring „Kas Tartu Ülikool vajab võrdse kohtlemise volinikku?“, mille otseülekannet saab jälgida ka UTTV-s.

10.–16. veebruarini toimus Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ tähistamiseks teemanädal, mille eesmärk oli tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. Nädala jooksul arutleti võrdsete võimaluste tagamise üle ja tutvustati ülikooli soopõhist statistikat, samuti saib osaleda muuseumi näituse kuraatorituuril ja vaadata rändnäitust astronoomidest.

Enam kui 5200-s asukohas tehtud nurmenukuvaatluste tulemused heidavad valgust putuktolmlevate taimede toimetulekule ja kohastumispüüdlustele muutuva kliima ning maakasutuse tingimustes.

Tartu Ülikooli teadlased osalevad suurprojektis, mille eesmärk on parandada eeloleva üheksa aasta jooksul Lääne-Eesti vesikonna seisundit ja toetada süsteemset muutust piirkonna veemajanduskava elluviimisel.

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid, kuidas ühiskonna tulevikusuundumused päästeteenuse vajadust eri valdkondades mõjutavad.

Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?

6.–31. jaanuarini koristati Tartu Ülikoolis digiprügi esimest korda terve kuu jooksul. Kokku vabastati seadmetes 4313 GB ruumi, samuti koguti kuu jooksul 93,5 kg vanu väliseid andmekandjaid.

LÜKKUB haigestumise tõttu edasi! Jälgige palun edasisi teateid. Kolmapäeval, 18. detsembril kell 14.15­–16.00 toimub Philosphicumis (Jakobi 2-114) aruteluseminar „Mida teadlane teab ja mida ta peab?”. Arutlevad teadusfilosoofia doktorant Katrin Velbaum, kommunikatsiooniuurija Kaspar Kruup ja ökoloog Asko Lõhmus. Kõik huvilised on oodatud kuulama, küsima ja kaasa arutlema.

Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.