Tartu Ülikooli loodusteadlased aitavad parandada Lääne-Eesti veekogude seisundit

Tartu Ülikooli teadlased osalevad suurprojektis, mille eesmärk on parandada eeloleva üheksa aasta jooksul Lääne-Eesti vesikonna seisundit ja toetada süsteemset muutust piirkonna veemajanduskava elluviimisel.

Lääne-Eesti vesikonna jõgede, järvede ja rannikuvee seisundi parandamine on otsustava tähtsusega nii meie looduskeskkonna säilitamiseks kui ka inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Projekti teemadering hõlmab nii põllumajandust ja vee toitainetesisaldust kui ka maaparandust, pinnaveekogude korrastamist ja digilahendusi. Tartu Ülikoolist osalevad projektis ökoloogia ja maateaduste instituudi kolme osakonna teadlased ning mereinstituudi teadlased.

Põhjavee seire ja kaitse

Geoloogia osakonna teadlased on tegevad projekti tööpaketis „Ohtlike saasteainete ohjamine“.

„Selgitame hüdrogeoloogiliste uuringute käigus välja nelja põhjaveekogumi põhjavee sooldumise ja kloriidide kasvutrendide põhjused. Uuringute tulemused võimaldavad hinnata võimalusi nende suundumuste ümberpööramiseks ja põhjavee seirevõrgu korrastamiseks,“ selgitas ülikooli poone projektijuht kaasprofessor Enn Karro. „Samuti teostame hüdrogeoloogilisi uuringuid saasteainete (NH4, KHT) kõrgete tasemete põhjuste, kasvutrendide ja looduslike foonitasemete välja selgitamiseks kuues põhjaveekogumis,“ lisas Karro.

Nende hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused toetavad järgmise veemajanduskava koostamist. Tegevuste peamine eesmärk on saavutada põhjavee hea keemiline seisund kõikides Lääne-Eesti vesikonda kuuluvates põhjaveekogumites.

Keskkonnasäästlik maaparandushoid ja tõhusam veekaitse

Geograafia ja zooloogia osakonna teadlased osalevad projekti tööpaketis „Valgalade ökoloogilise seisundi taastamine“.

Selle eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veekogude ökoloogilise seisundi parandamine, kasutades Eesti tingimustesse loodud ja kohapeal testitud väikseima keskkonnamõjuga maaparandushoiutöid ning tõhusamaid veekaitsemeetmeid, mis leevendavad ja ennetavad põllumajandus- ja metsandustegevusest tulenevaid veekeskkonna probleeme. „Meie ülesanneteks on anda teaduspõhist ekspertnõu maaparanduse keskkonnakaitsemeetmete töörühma esialgse seirekava koostamisel. Aitame välja valida katsealadel testitavad hoiutööd ja ehitatavad veekaitsed vastavalt säästva hoiu põhimõtetele ja valgalade esmase olukorra kaardistusele. Lisaks aitame seirata ja hinnata katsealadel kasutatavate keskkonnakaitsemeetmete tõhusust veereostuse leevendamisel. Loome valitud valgalade kaartidelele üksikasjalikud GIS-kihid, kasutades töö käigus kogutud andmeid lisaks olemasolevatele kõrglahutusega LiDAR-andmetele, digitaalsele pinnasekaardile ja kuivendusandmebaasile. Osaleme tööpaketi tegevuste käigus kogutud tulemuste põhjal kokkupandava juhendmaterjali koostamisel, mis jagab parimaid praktikaid maaparandushoiutööde ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vallas,“ avas geograafia osakonna teadlaste ülesandeid kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik.

Väljatöötatud põhimõtted aitavad paremini tagada Eestis väikseima keskkonnamõjuga maaparandushoiutööde kasutuselevõttu ning tõhusaimad veekaitsemeetmed.

Hoiutööde ja veekaitsemeetmete mõju vee-elustikule

Zooloogide ülesandeks on hinnata millist mõju avaldavad katsetatavad hoiutööde ja veekaitsemeetmed märgaladest ja looduslikest vooluveekogudest sõltuvatele kahepaiksetele ja vee-suurselgrootutele. „Kuna kahepaiksed ja vee-suurselgrootud on maaparandusest oluliselt mõjutatud elustikurühmad, tuleb nii maaparanduse hoiutööde ja leevendusmeetmete planeerimisel kui rakendamisel, nende liigirühmade elutingimustega arvestada. Enne konkreetsete tegevuste planeerimist ja läbiviimist on vaja katsealadel nii kahepaiksete kui vee suur-selgrootute (kiilid, ujurid, ehmestiivalised) seisundit hinnata ning sellest tulenevalt vajalikke leevendusmeetmeid kavandada. Lisaks on liikide algseisundi hindamine vajalik, et hiljem hinnata kasutatud meetmete tõhusust,“ rääkis kaasprofessor Riinu Rannap.

Karbi- ja vetikakasvatuse võimalused Haapsalu lahes

Eesti mereinstituudi töörühma ülesandeks on katsetada Haapsalu lahe näitel suletud mereala veekvaliteedi parandamise meetmeid läbi vetika- ja karbikasvatuse.

„Haapsalu laht on Eesti rannikumeres kõige madalama veekvaliteediga rannikuveekogum. Põhiliseks probleemiks on merevee kõrged toitainete sisaldus, mis põhjustab suvisel ajal vetikaõitsenguid. Mujal maailmas ja ka Läänemeres on madala troofilise taseme vesiviljelus (Low-trophic aquaculture) tõestanud ennast tõhusa meetmena liigsete toitainete sidumisel veekeskkonnast. Haapsalu lahes on kavas katsetada karbi- ja vetikakasvatust toitainete tasemete alandamiseks merevees. Selle õnnestumisel oleks seda tehnoloogiat võimalik siirdada ka teistesse probleemsetesse piirkondadesse,” selgitas töörühma juht, merebioloogia professor Georg Martin.

Projekt LIFE SIP WetEST kestab 2033. aasta lõpuni. Seda juhib Kliimaministeerium ja projekti konsortsiumis on kokku 17 partnerit. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.