Bioinseneeria instituudi nõukogu valis 9. veebruaril instituudi juhiks molekulaarse süsteemibioloogia professori Mart Loogi.
Mart Loog peab oluliseks, et instituudi töötajatel oleks julgust, ambitsiooni ja usku, et teadus lahendab kõik meie ees seisvad üleilmsed väljakutsed. „Uue instituudi eesmärk on toetada igakülgselt teadlasi, keda tõukab tagant uudishimu ja kelle taltsutamatuks kireks on nende enda teaduslikud ideed. Me peame värbama selliseid teadlasi juurde, andma neile võimaluse võtta riske ja kaitsma nende mõttevabadust, sest vabast mõttest sündinud ja uudishimust ajendatud teadustöö on inimkonna kõigi suurte innovaatiliste läbimurrete alus,“ ütles Loog.
Mart Loog kaitses magistrikraadi cum laude Tartu Ülikoolis bioorgaanilise keemia alal ja doktorikraadi Uppsala Ülikoolis meditsiinilises biokeemias. Seejärel läbis ta järeldoktorantuuri California Ülikoolis San Franciscos. 2006. aastal alustas ta Tartus tehnoloogiainstituudis labori arendamist Wellcome Trusti (Ühendkuningriik), Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi (USA) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni fondide toetusel. 2011. aastal tunnustati teda riikliku teaduspreemiaga keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid“ eest. Uurimisrühma arendustöö järgmine projekt oli „Fosfoprotsessorid“, mis pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi.
Kui kümmekond aastat tagasi hakkasid sünteetiline bioloogia ja bioinseneeria kiiresti arenema, otsustas uurimisrühm asutada 2016. aastal Eesti sünteetilise bioloogia keskuse. Selleks võideti tihedas konkurentsis mitmel korral rahastus raamprogrammi „Horisont 2020“ kuuluvast osaluse laienemise alamprogrammist , mille kaudu kutsuti tagasi kodumaale laboreid rajama noored ja väga andekad eesti teadlased Kaspar Valgepea ja Petri-Jaan Lahtvee. Nende abil juurutati keskuses gaasfermentatsiooni ja pärmi rakuvabrikute uurimissuunad. Liitus veel huvilisi ja varsti oli koos juba tõsiseltvõetav laborite grupp, mille ühine huvi oli sünteetiline bioloogia. Lisaks loodi puidukeemia ja biotöötluse tuumiklabor, arendati välja pädevus puidusuhkrute fermentatsiooni alal ning koostöös kaasprofessor Siim Salmariga ligniini keemia suund. Koos kaasprofessor Ilona Faustovaga asutati rahvusvahelised õppekavad, mis sidusid bioloogia inseneriteadusega ja mille on nüüdseks läbinud rohkem kui 40 riigi üliõpilased.
2024. aasta jaanuaris jõuti eesmärgini – iseseisva bioinseneeria instituudi asutamiseni. Selleks taotleti raha Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ rahastusmeetmest „Teaming for Excellence“. Konkursil osalenud 114 projektist valiti välja 12, millest igaüks sai 30 miljoni euro suuruse rahastuse iseseisva teaduskeskuse loomiseks. Projekt Digibio ehk „Bioinseneeria digitaliseerimise keskus uue põlvkonna bio-kestlike lahenduste loomiseks“ sai tihedas konkurentsis viienda koha.
Nüüdseks on Digibio projekti ja uue instituudiga liitunud teisigi sünteetilisest bioloogiast huvitatud rühmi. Professor Hannes Kollisti laboris asutakse tegelema taimede ja kitsamalt isegi puude bioinseneeriaga. Professor Andres Merits plaanib arendada bioinseneeriat viroloogia valdkonnas.
