Eesti IT-teadlased: Meil on ainulaadne positsioon, et olla Euroopa turvalise tehisintellekti eestvedaja
Brüsselis tulid 14. veebruaril kokku Eesti ja Euroopa ülikoolide tehisintellekti eksperdid, Euroopa komisjoni liikmed ja liikmesriikide tehnoloogia-atašeed, et arutada turvalise tehisintellekti arengusuundi ning võimalusi valdkonnas maailmaliidriks kujuneda. Kõrgetasemelisel seminaril jäi kõlama Eesti teadlaste tugev pühendumus ja visioon, kuidas olla selles vallas arengu eestvedajaks.
Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Tiit Lukk avas seminari rõhutades nii tehisintellekti turvalisuse probleemi olulisust kui ka antud konsortsiumi pädevust neid küsimusi lahendada. „Usaldusväärset tehisintellekti ei saa luua ebakvaliteetsetest andmetest „prügi sisse ja prügi välja“ põhimõttel. Toimiv tehisintellekt peab olema usaldusväärne ning baseeruma kvaliteetsetel andmetel ja kvaliteetsel teadustööl,“ ütles Lukk. Ta lisas, et koondunud teadlastel on kompetents, et seda tagada ning viitas teistele konsortsiumi partnerülikoolidele, kuhu kuuluvad Tartu Ülikool, Radboud Ülikool ja Müncheni Tehnikaülikool.
Tehisintellekti turvalisusest on eelneva aasta tehisintellekti arengute valguses saanud Euroopa prioriteet. Veebruarist kehtima hakanud Euroopa Liidu tehisintellekti määrus on märkimisväärne samm, kuid nii teadlased kui ka AI eksperdid avalikust ja erasektorist nõustuvad, et päris töö on alles ees.
Gabriele Mazzini, Euroopa Komisjoni tehisintellekti töögrupi juht tutvustas Euroopa visiooni ning arenguprotsesse määruse koostamisel. „Euroopa tehisintellekti määrus ei reguleeri tehnoloogiat, vaid selle kasutusväljundeid,” rõhutas ta. Ta märkis, et tehisintellekti arendus peab baseeruma riskipõhisel kategoriseerimisel ning uute tehnoloogiate rakendamine sobituma meie fundamentaalsete väärtuste ja õigustega, et seeläbi innovaatilise ja turvalise keskkonna teket soodustada.
Kuigi määrus on oluline praktiline verstapost tehisintellekti turvalisuse tagamisel, on selge, et selle rakendamine jääb suurel määral liikmesriikide vastutuseks. Eesti eksperdid uskusid, et era- ja avaliku sektori ja teaduse koostöö ning tehnoloogilist innovatsiooni soodustava ökosüsteemi jaoks on Eesti õige koht, et Euroopat antud valdkonnas juhtida.
Miks Eesti?
Seminari esitlustele tegi alguse endine väliskaubandus ja IT-minister, Andres Sutt, kelle presentatsioon tõi välja, millised on Eesti eelised, et turvalise tehisintellekti keskust arendada. „Oleme kauem kui ühe põlvkonna vältel kasvatanud digiühiskonda. Oleme alati olnud avatud uutele tehnoloogilistele väljakutsetele, mis on soodustanud meil ehitada vajaliku ökosüsteemi ka tehisintellekti rakendamiseks ühiskonnas,“ rääkis Sutt, kes tegeleb valdkonna probleemidega ka Eesti AI ja robootikakeskuses AIRE.
Ta rõhutas, et kasvav sõltuvus tehnoloogiast nõuab ka suuremaid investeeringuid teadusvõimekusse ja vastupidavusse võimalike ohtude vastu ning seda saab saavutada teadusarenduse abil. „Tehisintellekti turvalisuse inseneeria on üks suundadest, kuhu ma usun, et teadus peaks minema,“ leidis Andres Sutt.
TalTechi IT-teaduskonna professori Pawel Sobocinski vaade Eesti rolli kohta turvalise tehisintellekti loomiseks oli samuti entusiastlik: „Eesti on tuntud digiühiskonna ja selle tehnoloogiate juurutaja. Alates e-Eestist kuni maailma juhtivate idufirmadeni oleme riik, kus uut tehnoloogiat ja innovatsiooni julgelt rakendatakse,“ sõnas Sobocinski.
Teadlase meelest on Eesti nüüd valmis järgmiseks väljakutseks, milleks on tehisintellekt, kuna meil on ainulaadne positsioon juhtida diskussiooni tehisintellekti turvalise ja innovatsiooni osas tänu oma ettevõtlust soodustavale ökosüsteemile.
Usalduse loomine ühiskonnas
Seminari teises pooles toimus paneelvestlus endise väliskaubanduse ja IT-ministri Kaimar Karu juhtmisel ning muuhulgas arutleti, kes saavad tegelikult kasu tehisintellektist; kui läbipaistvat ja personaalset valitsust me tegelikult tahame või mida me tegelikult regulatsioonidega saame ja tahame saavutada? Paneelvestlusest võtsid osa professor Bart Jacobs Radboud Ülikoolist, Allar Laaneleht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, professor Christoph Lütge Münheni Tehnikaülikoolist ning professor Meelis Kull Tartu Ülikoolist.
Paneeldiskussiooni käigus nõustuti, et oluline tingimus inimkeskse ja tervet ühiskonda kaasava tehnoloogia arengu jaoks on oluline tekitada ühiskonnas usaldust. Ainult nii on võimalik ära hoida tehnoloogiast hüve saava eliidi tekkimist.
Viidates Eesti eduloole digilahenduste laialdasest vastuvõtus argumenteeris Tartu Ülikooli masinõppe kaasprofessor ja Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull, et ülioluline on kasvatada ühiskonda, kellel oleks võimekust aru saada tehisintellekti mõjudest, ohtudest ning võimalustest. Ta kommenteeris, et Eesti on eriti hästi saanud hakkama ühiskondliku usalduse võitmisel digilahenduste rakendamisel riiklikul tasemel ning see on midagi, mille kallal peaksime Euroopas laiemalt töötama.
Seminari „Turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti arendamine Euroopas“ korraldas Brüsseli Eesti Alalises Esinduses koostöös Eesti Teadusagentuuriga Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel olev Estonian Center for Safe and Trustworthy AI (ECSTAI) projektitiim, mis on hetkel teises voorus taotlemaks Euroopa Komisjoni Teaming rahastust.
Estonian Center for Safe and Trustworthy Artificial Intelligence (ECSTAI) tehisintellekti tippkeskuse tegevusfookus keskendub kolmele põhiteemale: tehisintellekti turvalisus, korrektsus ja eetilisus. Keskus kaasab tehisintellekti arendamisse parimad teadlased ja spetsialistid Eestist ning partnerülikoolidest Saksamaalt (Müncheni Tehnikaülikool) ja Hollandist (Radboudi ülikool), et koostöös rahvusvaheliste partneritega ning rahvusvahelisi tippeksperte Eestisse tuues olla rahvusvaheline suunanäitaja globaalselt kriitilise tähtsusega valdkonnas.
