"Loodusteadlased kestlikust arengust: mis värvi on tulevik?"
17. ja 18. novembril 2022 toimus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna konverents „Loodusteadlased kestlikust arengust: mis värvi on tulevik?“ kus võeti kokku 220 aastat loodusteaduste õpetamist ülikoolis ja vaadatati tulevikku.
Allpool on leitavad kõikide ettekannete lühitutvustused ja salvestused.
Konverentsi esimene päev
Jaak Aaviksoo: loodus- ja täppisteaduste roll kestliku arengu eesmärkide täitmisel.
Meie põlvneme Isaac Newtonist ja Charles Darwinist, kes andsid meile võtmed mõistmaks, mis on võimalik ja mis on võimatu. Tasapisi oleme hakanud mõistma ka seda, et midagi ei saa tasuta ja paremad asjad on kallimad ning maksta tuleb negentroopiaga. Tulevik on aga vältimatult vikerkaarevärviline.
Erki Tammiksaar: kuidas kasvas humanitaarsest Tartu ülikoolist välja täppis- ja loodusteaduste keskne ülikool?
Täppis- ja loodusteaduste taset ja arengut Tartu ülikoolis on märkimisväärselt mõjutanud nii ülikoolis töötanud inimesed ja nende akadeemiline kvaliteet kui ka Vene impeeriumi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Euroopa Liidu teaduspoliitika. Ei Vene impeerium, ega Eesti Vabariik kirjutanud ette, millist teadustööd peaks tegema, küll aga on seda teinud Nõukogude Liit ja Euroopa Liit. Eriti Nõukogude Liidu teaduspoliitikal oli määrav roll, et humanitaarteadusi tähtsustanud Tartu ülikoolist kujunes 1960. aastateks väja täppis- ja loodusteadusi esikohale seadev ülikool. Sama suund jätkub tänagi.
Ivo Krustok: Eesti suur plaan rohepöördeks.
Selleks, et kohaneda nii keskkonnakriisidega kui ka nende lahendamiseks loodud seadusandlusega, peame Eestis hoolega läbi mõtlema oma rolli, teekonna, võimalused ja murekohad. Kuidas plaani koostamine edeneb ja mis on järgmised sammud ja lahtised küsimused.
Velle Toll: kliima ja elurikkuse hoid on tähtsaimad säästva arengu eesmärgid.
Inimkond sõltub loodushüvedest - säästev areng peab mahtuma planetaarsetesse taluvuspiiridesse. Ettekanne tutvustab füüsika instituudi atmosfäärifüüsika labori uurimistööd inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamisel, kliimaprojektsioonide analüüsil kliimamuutustega kohanemiseks Eestis ja kliimahariduse arendamisel.
Martin Ligi: süsiniku hulk järvedes - globaalsed muutused.
Ettekandes tutvustakse järvede rolli süsinikuringes. Kuidas seda on võimalik hinnata kosmosest. Milliseid muutusi oleme oma töös tuvastanud.
Enn Lust: ioonsete vedelike roll kaasaegses tehnoloogias.
Ettekandes antakse ülevaade põhjustest, miks eksisteerivad sellised kurioossed laias temperatuuride vahemikus vedelad soolad ning nende kasutamise eeliseid tänapäevastes tehnoloogiates. Lisaks käsitletakse ioonsete vedelike rakendamist erinevates elektrokeemilistes energiaallikates, nt superkondensaatorites, patareides. Illustreeritakse võimalusi, kuidas looduslikest materjalidest toota haruldasi muldmetalle ja puhastada neid elektrokeemiliselt erinevatest ioonsetest vedelikest.
Riinu Härmas: miks me (veel) vesinikautodega ei sõida?
Vesinikutehnoloogiad koguvad ühiskonnas aina enam tähelepanu. Tutvustan seda, mis probleeme aitab vesinik lahendada ja kuidas ning seda, mida keemia instituudis on tehtud vesinikutehnoloogiate edendamiseks Eestis.
Kalle Kirsimäe: "Raua needmine" v. 2.2
Milleks meile maavarad? Mis maksab (maavarade mõttes) üleminek taastuvenergeetikale? Kus on kasvu piirid?
Reidar Andreson: bioloogia ulmekirjanduses: kas teadus, futuroloogia või ilukirjandus?
Ulmekirjandust peetakse tihti tulevikku ennustavaks kirjandusžanriks. Kas see on tegelikult nii? Kas tänapäeva teadus jõuab ulmekirjandusele järele? Püüame neid küsimusi lahata (molekulaar)bioloogia aspektist.
Mait Metspalu: inimese evolutsioon läbi keskkonna ja kultuuri mõjude.
Inimgruppide geneetiliste erinevuste taga on nii demograafilised kui kohastumuslikud protsessid. Uurides geneetilist mitmekesusust saame teavet nende protsesside kohta olgu need siis migratsioonid, kohastumused patogeenide vastu või märgid ühiskonna sotsiaalsest struktuurist. Seda teavet on omakorda vaja näiteks erineva geneetilise päritoluga inimeste geneetiliste haigusriskide hindamisel.
Aveliina Helm: elu maal ja elu vees. Looduse taastamine ja kaitse Eestis.
Looduse kaitse ja kahjustunud elupaikade taastamine on elurikkuse kao pidurdamiseks hädavajalik. Nii Eesti kui Euroopa Liit tervikuna on rohepöörde käigus tõstnud looduse taastamise vajaduse tähtsale kohale ning astumas samme elurikkuse seisundi parandamiseks. Annan ülevaate sellest, millised on tänased trendid, kuidas looduse käsi käib ning millised on nii praktilised kui teoreetilised vajadused ettevõtmiste õnnestumiseks.
Heikki Junninen: atmosfääri seisundi püsiseire on peegel inimmõjust planeedi tervisele.
Kas Nord Stream gaasitorust jõudis metaani Eestisse? Kuidas männimetsad meile pilvi teevad? Kas 30. aastaga on õhukvaliteet Eestis muutunud? Kas COVID pandeemia mõjutas meie õhukvaliteeti? Mida atmosfääri keemiline ja füüsikaline koostis meile räägib?
Helen Orav-Kotta: klassikalisest mereteadusest jätkusuutliku poliitikani.
Eesti pikaaegsed mereuuringud on loonud arvestatava teadusandmete baasi, mis võimaldavad täna teha otsuseid mereökoloogiast merealade kasutamiseni. Merepoliitika peab olema jätkusuutlik ning leidma viise keskkonna parandamiseks.
Jaaj Truu: meri, inimene ja mikroobid.
Inimtegevuse tagajärjel satub maailmamerre suur hulk erinevaid reoaineid. Mitmete reoainete puhul on peamiseks isepuhastumise protsessiks reoainete lagundamine mikroobide poolt. Kliimamuutused ja tehnoloogia areng toovad kaasa nii uusi probleeme ja ka pakuvad lahendusi reostustõrjes.
Konverentsi teine päev
Ruth Kalda: kuidas kasutada geneetilist infot pärismeditsiinis?
Tänaseks on selgunud, et ka traditsiooniliselt mittepärilikel kroonilistel haigustel nagu südame isheemiatõbi või diabeet võib esineda geneetiline komponent, mida mõõdetakse polügeense riskiskooriga (PRS). Mida suurem on PRS, seda suurem on haigestumise risk. Inimeste hulgas on suurenenud nõudlus geeniandmete kasutamiseks kliinilises praktikas. Järjest rohkem on neid, kes soovivad teada oma riske ja saada professionaalset nõustamist edasiseks tegevuseks. TÜ Geenivaramus määratakse täna PRSid enamusele kroonilistele polügeensetele haigustele ja need on kõigile geenidoonoritele olemas. Kuidas ja millistel tingimustel saavad perearstid kasutada antud geeniinfot oma patsientide nõustamisel.
Krista Fischer: bioloogiline vanus matemaatiku pilgu läbi.
Bioloogilise vanuse all mõeldakse vanust, mis keskmiselt vastab kõige paremini inimese (verest määratud) biomarkeri-profiilile. Näiteks kui inimene on 40-aastane, aga tema biomarkeri-profiil vastab keskmisele 50-aastasele inimesele, siis öeldakse, et inimese bioloogiline vanus on 50. Kui üritada bioloogilist vanust matemaatiliselt defineerida ja ka statistiliste mudelite abil hinnata, siis võib aga juhtuda, et bioloogiliselt "noored" inimesed on just need, kelle haiguseriskid on kõrgemad ja eluea prognoos lühem. Arutleme miks see nii on ja kas oleks võimalik bioloogilist vanust nii defineerida, et sellest oleks päriselt kasu haiguste ja üldsuremuse riskide tõlgendamisel.
Triin Laisk: geneetika kui vahend naiste tervise paremaks mõistmiseks.
Naiste terviseprobleemid on meditsiini algusaegadest saadik olnud erinevatel põhjustel mingis mõttes vaeslapse rollis. Tihti tunnevad naised, et meditsiinisüsteem ei võta nende kaebuseid ja sümptome tõsiselt ning teatud haiguste korral võib korrektse diagnoosi saamine võtta aastaid. Suurte populatsioonipõhiste biopankade teke on lõpuks loonud soodsad tingimused naiste tervise põhjalikuks uurimiseks ning ettekanne tutvustab uusimaid avastusi selles valdkonnas.
Andres Merits: patogeensed alfa- ja flaviviirused: kas probleemi ennetada või tegeleda tagajärgedega?
COVID-19 pandeemia näitas, et üliolulist valdkonnas - õhu kaudu/piisknakkustena levivate viiruste uurimises - puuduvat kompetentsi on võimatu kiirkorras tekitada. Sama käib ka medistiiniliselt tähtsate vekorite (puugid, sääsed) levivate viiruste kohta mis kohastudes uute vektorite ja peremeestega pidavalt oma levikuala laiendvad. Selliste patogeenidega toimetulekuks on vajalikud alus- ja rakendusuuringud mis võimaldavad välja töötada viirusvastaseid ühendeid, vaktsiinikandidaate ja tehnoloogiaid, mis vähendavad vektorputukate võimet viiruseid levitada.
Tanel Tenson: Üks Planeet ja Üks Tervis antibiootikumiresistentsuse näitel.
Antibiootikume kasutatakse nii inimeste ravis kui loomakasvatuses. Kui antibiootikume kasutatakse, siis tekib bakteritel paratamatult resistentsus nende ravimite vastu. Seejuures loomakasvatuses tekkinud resistentsus levib ka inimesele. Eestis oleme antibiootikume enam-vähem mõistlikult kasutanud. Aga me reisime üha rohkem ja toome kaasa ka nakkustekitajaid. Samamoodi liiguvad toidu- ja söödakaubad. Seetõttu ei saa probleemile läheneda ainult Eesti seisukohalt. Ja see, mis toimub Maailmas on hirmuäratav...
Angela Ivask ja Vambola Kisand: antimikroobsed lahendused - ootused ja tegelikkus.
Mikroobivastaseid lahendusi, enamasti erinevate pinnatöötluste näol või tänu pinnamaterjali enda omadustele, on tootmises ja kasutuses mitmeid. Mõtleme kasvõi hõbelusika või vasest lauanõude peale. Samal ajal on selliste pindade tõhusus reaalelulistes situatsioonides ning võimalikud kõrvalmõjud, muuhulgas võimalike superresistentsete mikroobide väljavalimine, ikka ja jälle esilekerkivad küsimused. Ettekandes tutvustatakse nanomaterjalide poolt pakutavaid võimalusi mikroobivastaste lahenduste efektiivsemaks muutmisel ja tuuakse näiteid selliste lahenduste efektiivsusest. Samuti puudutatakse antimikroobse töötluse järgselt bakterites kujunevaid stressivastuseid, mis võivad viia sagenenud horisontaalselt rakust rakku toimivale geeniülekandele või hoopis mutatsioonisageduse tõusule.
Tõnis Arjus: kuidas planeerida innovatiivset/inimsõbralikku linna?
Analüüsin linnade säästva arenguga seotud teemasid ja küsin, kas kestlik linn on tänastes trendides ka päriselt võimalik? Tuleviku muutustest rääkides unustame tihti ära linnade põhiolemuse, milleks on inimeste kokku toomine parima koostöö nimel. Samal ajal on oluline mõista, et üha vähem kättesaadavate ressursside ning dramaatiliste kliimamuutuste vaates käivad kompaktse ja kodanikusõbraliku linna kontseptsioon käsikäes vastupidava ühiskonna rajamisega. Tuginen oma mõtetes nii ajaloolistele näidetele kui ka Tartu linnaruumi muutustele.
Anto Aasa: inimeste igapäevaste tegevusruumide eksponeeritus keskkonnale.
Säästlikkus on moesõna. Me tahaksime säästa keskkonda, täna püüame säästa raha, millest suur osa läheb liikumiseks kulutatavale energiale. Ettekandes tutvustatakse inimeste igapäevase liikuvuse ja tegevusruumi kirjeldamise meetodeid GPS-andmete abil. Võetakse vaatluse alla, kuidas erineb liikuvus erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes (kui palju liigutakse? kuidas liigutakse? millises keskkonnas liigutakse?)
Huber Flores: mega-scale environmental monitoring for future smart cities.
Cities are reaching mega sizes due to continuous growth in population and urbanization. Future smart cities are expected to reverse the deterioration in the environment caused by all forms of human activity. This talk highlights key challenges for enabling environmental monitoring at scale, and presents research examples on how drone technologies can overcome these challenges.
Amnir Hadachi: first steps towards smart and sustainable mobility: a case study of a real-time modal split system in Tartu City.
Modal Split is an essential metric for moving toward a sustainable city by measuring the shares of different transportation modes in daily commuting. Estimating daily real-time commuting patterns between the City’s districts can help understand the urban dynamic, emissions, and population movement and its needs. In addition, it allows the assessment of active mobility levels and measures the impact of implemented policies on mobility and the environment.
Karl Kruusamäe: inimkeskne robotiseeritud maailm.
Robotid kehastavad inimeste unistusi n-ö paremast maailmast. Milliseks see robot-võimendatud maailm aga lähiaastail kujuneb ja millised on inimeste suurimad ootused tehnoloogiale? Just neile küsimustele otsimegi antud ettekandes vastust.
Peeter Tenjes: innovatiivne kosmoseteadus.
Kõrgtehnoloogia arengu üks olulisi innustajaid on kosmosega seotud fundamentaalsed küsimused. Näiteks, mis on tumeaine ja tumeenergia, kui palju on universumis Maaga sarnaseid planeete. Mitmed eesolevad suured kosmoseprojektid on pühendatud nende teemade uurimisele.
Paneeldiskussioon: kuidas teadus aitab meil kestlikumalt elada?
Paneeldiskussiooni juhib Leho Ainsaar, osalevad Aveliina Helm, Laul Kanger, Marco Kirm ja Velle Toll.
Allpool on võimalus vaadata järele tervet konverentsi, eraldi on vaadatavad mõlema päeva täispikad salvestused.