Matemaatika ja informaatika doktoriõppe programm

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas avatakse 2022/2023. õppeaastal vastuvõtuks uus matemaatika ja informaatika doktoriõppe programm, mis sisaldab kahte eriala:

  • matemaatilised teadused (matemaatika ja statistika instituut)
  • informaatika (arvutiteaduse instituut)

Doktoriõpingud keskenduvad põhiliselt doktoritööle ja teadustegevusele. Doktorant võib koostöös juhendaja(te)ga teha õppekavas individuaalseid ja eesmärgipäraseid valikuid. Programm sisaldab kursusi ja koolitusi 30 EAP mahus. Õppemoodul sisaldab erialaspetsiifilisi kursusi (15 EAP) ja ülekantavate oskuste omandamist (15 EAP). Atesteerimiskomisjon hindab doktorantide edasijõudmist õppekava, programmi õpitulemuste ja programmi raames vajalike tegevuste osas. Lisaks võivad erialadel olla oma doktorantidele spetsiifilised nõuded ja ettekirjutused.

Programmi üldeesmärgid

Doktoriõpe valmistab ette teadlasi ja õppejõudusid tööks ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste tööks väljaspool akadeemilist sfääri. Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus-, arendus- ja loometegevuseks vajalikud pädevused, laia
teadusliku maailmakäsitluse ning arendus-, juhtimis- ja pedagoogilise töö pädevused.

1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes.
2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt.
3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid.
4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav, seda nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles.
5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.
6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet.
7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid.
8. Juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline.
9. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil.
10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Teadus-, arendus- ja loometegevus

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teadmisi ja oskusi. Teadus-arendustöö eesmärgiks on omandada uurimistöö planeerimise,
läbiviimise ning tulemuste analüüsimise ja esitamise oskused ja tehnikad. Teadustöö tulemusena valmib iseseisev uurimus, milles on esitatud konkreetse
teadusvaldkonna ühe või mitme olulise probleemi argumenteeritud originaalne lahendus. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused
praktilise kogemuse, ürituste ja muu tegevuse käigus.

Teadus-, arendus- ja loometegevuse moodul on mahus 5460 tundi, mis vastab 210 EAP-le.

Mooduli edukal läbimisel doktorant:
1. Seostab, sõnastab ja arendab erialaspetsiifilisi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi.
2. Seostab ja arendab mitmesuguseid teadusliku analüüsi meetodeid, püstitab hüpoteese ja kasutab oma teadustöös interdistsiplinaarse uurimistöö võimalusi.
3. Oskab hinnata oma uurimisvaldkonna teadustulemusi laiemas kontekstis ja neid teiste valdkondadega lõimida.
4. Esitab ja selgitab oma uurimistööd ja selle tulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult erialaspetsiifilisele ja erialavälisele auditooriumile, seda vähemalt ühes võõrkeeles lisaks õppekeelele.
5. Formuleerib ja sõnastab uurimistöö tulemused rahvusvahelisel tasemel artikliks.
6. Lähtub oma tegevuses headest tavadest ja regulatsioonidest, sh heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest, andmekaitse ja andmehalduse nõuetest.
7. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, annab neile argumenteeritult tagasisidet.
8. Suudab langetada strateegilisi otsuseid ja tegutseda iseseisvalt rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas.
9. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel.
10. Oskab hinnata oma enesetäiendamise vajadust ja seda planeerida.
11. Rakendab häid suhtlemis-, juhtimis- ja koostööoskuseid.

Doktorant peab:
1. Koostama Tartu Ülikooli doktoriõppe eeskirja nõuetele vastava doktoritöö, järgides valdkonna atesteerimiskorda.
2. Pidama ettekande vähemalt ühel kõrgetasemelisel rahvusvahelisel erialaüritusel, osalema uurimistööga seotud rahvusvahelistel aruteludel.
3. Osalema aktiivselt valitud eriala doktoriseminaridel kogu õppeaja jooksul.
4. Osalema aktiivselt valdkonna või instituudi teadus- ja arendustöös, sh panustama tegevuste läbiviimisesse ning osalema doktoriõppe keskuse üritustel.
5. Oma teadmisi edasi andma õppetöö, üliõpilastöö juhendamise või eriala populariseerimise kaudu.
6. Analüüsima oma edasijõudmist ja professionaalset arengut koostöös juhendajaga ning andma oma teadustöö ja muu akadeemilise tegevuse edenemise kohta aru määratud atesteerimisel.

Õppetegevuse moodul

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused
õppeainete, ürituste ja muu tegevuse käigus. Ülekantavate oskuste alamooduli eesmärgiks on anda doktorantidele võimalus arendada ülekantavaid oskusi, sh.
saada ülevaate teadustöö eetikast, õppida märkama interdistsiplinaarseid seoseid erinevate teadusvaldkondade vahel ning parendada oma eneseväljendus-, juhtimis-
ja õpetamisoskusi.

Õppetegevuse maht on 780 h, mis vastab 30 EAP-le. Moodul jaguneb kaheks: programmi üldosaks (ülekantavate oskuste alamoodul) ja erialaõppeks (erialaste teadmiste
alamoodul) ning nende täitmine toimub individuaalplaani alusel.

Mooduli edukal läbimisel doktorant:
1. Demonstreerib süvendatud teadmisi oma erialal ja uurimisvaldkonnas, hindab kriitiliselt ja üldistab erialaspetsiifilisi ideid.
2. Analüüsib oma eriala interdistsiplinaarseid seoseid lähedaste erialadega.
3. Identifitseerib ja hindab kriitiliselt mitmesuguseid teadusliku analüüsi meetodeid.
4. Arendab rahvusvahelise akadeemilise publitseerimise oskust ja analüüsib oma akadeemilise kirjutamise oskust.
5. Analüüsib ja arendab oma esinemisoskust, kohaldab nii suulise kui ka kirjaliku akadeemilise diskussiooniga seotud tavasid ning tagasiside andmise põhimõtteid ja meetodeid.
6. Analüüsib ja põhjendab teaduseetilisi, intellektuaalomandit, andmekaitset ja andmehaldust puudutavaid valikuid.
7. Analüüsib ja seostab meeskonnatöö ja juhtimise (nii organisatoorse kui ka enesejuhtimise) erinevaid meetodeid.
8. Analüüsib ja seostab õpetamiseks, juhendamiseks või eriala populariseerimiseks vajalikke teadmisi.

Doktorant peab:
1. Läbima esimesel aastal õppeaine "Sissejuhatus doktoriõpingutesse loodus- ja täppisteadustes" (78 h, mis vastab 3 EAP-le).
2. Omandama programmi ja mooduli õpiväljundites nimetatud erialased ja ülekantavad pädevused ja hoiakud, lähtudes eneseanalüüsist ja juhendajaga koostöös koostatud individuaalplaanist

Doktorant teeb individuaalsed ja eesmärgipärased valikud koostöös juhendajaga, täpsustades individuaalplaanis tegevuste ajakava. Mooduli ülejäänud mahus (702 h, mis vastab 27 EAP- le) valib doktorant koostöös juhendajaga doktoritöö valmimiseks ja professionaalseks arenguks vajalikud õppeained ülikooli õppeainete, doktoriõppe keskuse ürituste, kohalike ja rahvusvaheliste ürituste, jms hulgast.

Johann Langemets
matemaatika ja informaatika doktoriõppe programmijuht
737 6413
Johann Langemets
matemaatika ja informaatika doktoriõppe programmijuht
Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiate laureaadid

Presidendi kultuurirahastu preemiad pälvisid Hedvig Tamman ja Liisa Rätsep