Rektor: ülikooliharidusele tuginev väärtusmaailm on tugevaim ja püsivaim kaitsekilp

Rektor Toomas Asseri kõne Rootsi kuningapaarile pühendatud tseremoonial 4. mail 2023 Tartu Ülikooli aulas.

Teie Majesteedid! Austatud külalised!

Kõrgesti austatud piduvõõrad!

Sellise pöördumisega avas verisulis Eesti Vabariigi esimene haridusminister ja Tartu Ülikooli kuraator Peeter Põld 1. detsembril 1919 siinsamas aulas meie emakeelse Tartu Ülikooli. See oli poliitiline poiesis, üht väikest riiki, aga suurt ideed ja kultuuri kehtestav tegu. Selle inauguratsiooniga pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele, mis tugineb rahvusvahelisele tippteadusele. Loodi rahvusvaheline rahvusülikool, mille hoidjad oleme praegu meie. Esimest korda kuulus kõrgeim õppeasutus eestlastele ja selles peeti silmas meie vajadusi, sellal kui teadus- ja õppetöö jätkus nõudlikul rahvusvahelisel tasemel. Nii tegutseme juba saja neljandat aastat.

Tartu Ülikool toetub Gustav II Adolfi rajatud pärandusele ja ideele valitseda oma Läänemere idakalda provintse muu hulgas aruka ja haritud rahva abiga. 1632. aastal allkirjastas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Ta tegi seda riiginõuniku ja Uppsala ülikooli kantsleri, Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberneriks määratud Johan Skytte soovitusel. Tartu Ülikool on Rootsi kuningriigis vanuselt teine ülikool Uppsala Ülikooli järel ja Turu/Åbo Akadeemia ees.

Ülikooli asutamine ei olnud juhuslik, vaid riiklik valgustatud emantsipatsioon. Hariduse edendamine ei piirdunud ülikooliga: sisse seati ka rahvakoolide süsteem, et harida luterlikke pastoreid ja koolmeistreid ning levitada kirjaoskust. Nii rajas Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal Tartu külje alla õpetajate seminari. Võrreldes teiste tolleaegsete lähenemistega oli see valitsemises tunduvalt pikema vaatega uuenduslik viis. Tõepoolest, Eestil, Lätil, Leedul ja Soomel – mida Rootsi 20. sajandi geograaf Sten De Geer ja Tartu Ülikooli majandusgeograafia professor Edgar Kant nimetasid ühes Skandinaavia maadega Baltoskandiaks – oli õnne. Eesti soovis Baltoskandia idee kaudu tõsta esile oma kuulumist Rootsi kultuuriruumi ja rõhutada sellega oma Põhjamaist väärtusruumi. See osutus edukaks. Oleme väikerahvas, kuid meil on toimiv kõrgharidus, aktiivne keel ja vaimuelu, elujõuline majandus, tihe ülemeresuhtlus. Maailmas leidub suuri rahvaid, kellel ei ole emakeelset ülikooli ega omariiklust. See kurb korrelatsioon paneb mõtlema. Meie oleme uhked ja rahul, et siin on teisiti. Vana hea Rootsi aeg on meie folklooriski säilinud kuldajana, mille tõendeiks on siiani kasvavad sadakond väärikat põlispuud. Pooled neist olevat legendide kohaselt istutanud Karl XII ise, kellel pidi mõõga asemel küll vist labidas puusal rippuma.

Paraku lõikas Põhjasõda Rootsi-Eesti sidemed läbi ja elu paisati pärisorjuse koopasse. Moskoviidid pommitasid Tartu 1704. aastal maatasa, millist hävitustööd on nemad ja teised võõrvõimud järjepidevalt korranud läbi ajaloo. Nagu kirjutab luuletaja Viivi Luik rootsi keeleski kättesaadavas romaanis „Ajaloo ilu“: „Öö hauavaikuses liiguvad maad ja rahvad Läänest Itta, nii et koer ka ei haugu“. 24. veebruar 2022 näitas ühemõtteliselt, et seisame jälle silmitsi vajadusega kaitsta piiri lääne ja ida, valguse ja pimeduse vahel.

Alates Eesti iseseisvumisest 1918. aastal oleme seda missiooni täitnud ja öö hauavaikust järjepidevalt murdnud. Eesti on olnud realistlik idasuunaliste ohtude tuvastamisel ja katkestanud läänemaailma mugava unesoleku. Praegu on Lääs ärganud: nelisada aastat pärast ülikooli asutamist ja 105 aastat pärast iseseisva riigi asutamist seisame kõrvuti Euroopa Liidu ja NATO liitlastena jäigalt ja jõuliselt oma väärtuste kaitsel idapiiril. Ülikooliharidusele tuginev väärtusmaailm on tugevaim ja püsivaim kaitsekilp.

Eesti on Rootsile tänulik vabade rannarootslaste eest, abi eest riigi taasülesehitamisel, Eesti sõjapagulaste oma rüppe võtmise ja nende vaba kultuurielu toetamise eest. Mäletame hästi, et näiteks 50ndatel anti eesti kirjandust Rootsis rohkem välja kui Eestis. Eks Eesti diasporaa kinkis Rootsile nii mõndagi ka vastu. Nii peetakse ju Ilmar Laabanit oluliseks sürrealismi maaletoojaks Rootsis. Kas olete kuulnud Stockholmis elanud Eduard Tubina sümfooniaid? Ehk olete avardanud oma kujutlusruumi Ilon Wiklandi illustratsioonide abil? Nüüd on meie kord toetada nii meilt abi ootavaid Ukraina sõjapõgenikke kui ka Ukraina riiki tema iseseisvuse kaitsel. On au teha seda tööd koos Rootsiga. Liitlastena.

Tartu Ülikool rahvusvahelise rahvusülikoolina seisab kindlatel alustel. Oleme jõudsasti kerkinud maailma 250 tippülikooli hulka ning läheneme kiiresti oma partneritele Rootsis ja mujal Euroopas. Me oleme maailma enim viidatud ülikoolide 1% hulgas ning meie töö ja tegevus on tihedalt läbi põimunud rahvusvaheliste teaduskeskustega. Meie teadlased tegutsevad pidevalt Uppsala, Karolinska, Malmö, Lundi, Stockholmi, Kuningliku Tehnikaülikooli jt Rootsi ülikoolide laborites ning töötavad nende uurimisrühmades ja vastupidi – Rootsi kolleegid väisavad sageli Tartu Ülikooli. Meie ees seisavad ühised jõupingutused nihutada teadmiste piire kõikides kriitilistes eluvaldkondades, sh – kuid mitte üksnes – ökoloogilise mitmekesisuse, kliima ja kestliku arengu, aga ka tervise, rahvastiku ning tehnoloogia, IT ja tehisaru vallas.

Tartul tuleb selle rolli kõrval anda kindlus Eesti riigi ja ühiskonna huvide teenimise ning oma keele ja kultuuri – meie eluviisi – püsimise suhtes. Üks selle rolli tähis on ka Tartu Ülikooli Narva kolledž, mis asub vaid 350 meetri kaugusel Vene Föderatsiooni piirist. Seisame sümboolselt hariduse, kultuuri, läänelike väärtuste ja vastaskalda arutu tupikteelise jõuimpeeriumi vahel. Tartu Ülikool tagab Eesti riigile ja Euroopale võimalused selle piiri püsivaks hoidmiseks. Selle ülesande kirjutas meie DNA-sse 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf ja see piir – kui mitte alati füüsilisena, siis väärtusruumi ja ideena – on püsinud tänini. Meie ülesanne on nüüd tagada, et see ühiselt rajatud piir peaks ning meie väärtused püsiksid ka järgmised 400 aastat ja edasi.                            

Elagu rahvuslik teadusülikool! Elagu Eesti ja Rootsi ühistöö. Vivat! Crescat! Floreat!

Vaata lisaks:

• Tartu Ülikooli külastasid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia
• Toomas Asser ja Raul Eamets said Tema Majesteedilt kuningas Carl XVI Gustafilt Rootsi Kuninglikud Põhjatähe ordenid
• Rootsi kuningapaari saatvale äridelegatsioonile tutvustati Tartu Ülikooli mõjukaid õppe- ja teadussuundi ning tervisetehnoloogiat