Autor:
Teele Eensaar

Teist korda TÜMRI-s toimunud Teadlaste Öö tõi kokku väga palju teadushuvilisi

29.09.2023 toimus rahvusvahelise Teadlaste Öö raames TÜMRI-s perepäev, mis tõi kokku sadakond teadushuvilist. Teist korda TÜMRI-s toimunud sündmusel osales erakordselt palju kooliõpilasi. Töötubadesse jätkus nii pisemaid kui suuremaid bioloogiast huvitatuid ning igaüks leidis endale huvitava teema.

Sündmuse pildigalerii asub lehekülje allosas

Töötoa „Mesi ja mikroobid“ tulemused

KÜSI TEADLASELT: küsimused ja vastused

 

Selleaastase perepäeva juhatas sisse TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, professor Maia Kivisaar, kes rõõmustas niivõrd suure osavõtjate arvu üle. Maia Kivisaare sõnul on Teadlaste Öö suurepärane võimalus vaadata teadusasutuse uksest sisse neil, kes igapäevaselt meie majast küll mööda käivad, aga meie tegemistest midagi veel ei tea. Seejärel said korraldajate nimel sõna TÜMRI projektijuht Teele Eensaar, asedirektor Margus Leppik ja kommunikatsioonispetsialist Ermo Leuska, kes andsid kohale tulnud särasilmsetele külalistele aimu, mis perepäeval juhtuma hakkab ja miks tasub meile ka tulevikus külla ja miks mitte ka õppima tulla.

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Omicumi aatriumis kosutas kokkutulnuid Balbiino, kes toetas sündmust jäätistega. Instituudi poolt oli kaetud suupistelaud, et pakkuda teadushuvilistele ajutoitu järgevateks töötubadeks.

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Seejärel toimus ringkäik instituudi õppe- ja teadushoonetes, külastati tudengiruumi, vaadati ringi laborites, uudistati TÜMRI siseterviserada ja Omicumi galeriis avatud Reet Heinla kunstinäitust. Seda kõike ülikooli maskott TIKSU kaasalöömisel.


Kl 15-17 toimus kokku kaheksa töötuba neljal erineval teemal:

Töötuba: Mesi ja mikroobid

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Uuriti millised suhkrud teevad mee magusaks. Saadi teada millised bakterid mees ellu jäävad ja kuidas nad seda teevad. Töötoas analüüsiti planaarkromatograafia abil mee ja suhrusiirupite suhkrute koostist ja vaadeldi mikroskoobis võimalikke mees leiduvaid spoore moodustavaid baktereid. Töötoas vaadeldud bakteripreparaatide pildid on leitavad sündmuse pildigaleriist.

Juhendajad: mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuu ja geneetika teadur Anne Menert.

Vaata tulemusi

Töötuba toetasid Eesti Mikrobioloogide Ühendus ja CELMS mikroobide kogu.
Tegemist oli ülemaailmse mikroobide päeva üritusega. 

Image
Ülemaailmse mikroobide päeva logo

 

 

 

 

 


Töötuba „Kohtumine iseenda mikromaailmaga“ 

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Töötoas kasutati mikroskoopi, et uurida enda põserakke. Vaadati, kus asub rakutuum, mis sisaldab 46 kromosoomi ehk meie DNA-d. Lisaks tehti tutvust ka bakterimaailmaga, mis iga inimesega kogu aeg kaasas käib. Osalejaid said spetsiaalset tardsöödet puudutades "külvata" enda käe peal elavaid mikroobe söötmele, et seda siis hiljem võrrelda puhta, puudutamata steriilse söötmega.

Juhendajad: 
insener Dmitri Lubenets, teadur Henel Jürgens, laborispetsialist Ingrid Kalmre, doktorant Darja Vastšjonok, töötuba aitas ette valmistada teadur Signe Värv.


Töötuba: „Äädikakärbsed: väikesed kalliskivid mõistmaks inimest"

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Drosophila töötoas avanes huvitatutel võimalus piiluda teadlaste müstilisse maailma, kuidas meile kõigile tuttav pisike äädikakärbes aitab avastada ja lahendada bioloogiaalaseid küsimusi. Töötoas vaadeldi kuidas neid väikeseid tänuväärseid mudelorganisme kasvatada, uurida ja kasutada teadustöös. Lisaks õpiti kuidas äädikakärbsed aitavad mõista inimestel esinevaid haigusi, vananemist ja evolutsiooni.

Juhendajad: arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo, arengubioloogia õppetooli doktorant Hanna Antson ja õppetooli bakalaureusetudengid Robin Sarv ja Lonaly Jüriado.

Töötuba viidi läbi koostöös rahvusvahelise projektiga:

Projekt: Äädikakärbsel põhineva teaduse ja õpetamise teavitusalgatus Eestis
Kestus: 01.06.2023 - 31.05.2024


Töötuba „Uurime DNA-d“

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Töötoas muudeti praktiliste vahenditega iseenda DNA nähtavaks ja räägiti interaktiivselt DNA-s peituvatest saladustest. Tutvustati huvilistele laboris kasutatavaid tehnilisi vidinaid, mida sai ka ise järele proovida.

Juhendajad: Töötuba viisid läbi Rändava bioklassi liikmed: Kethel Monso, Maarja Runtal ja Andres Reintam.

Image
Rändava bioklassi logo

 

 

 

 

 

 

 


KÜSI TEADLASELT

Image
Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Esmakordselt toimus üleskutse „Küsi teadlaselt“, mille raames kutsuti kõiki esitama nii veebis kui kohapeal huvipakkuvaid küsimusi, millele meie instituudi teadlased vastust anda võiks osata. 

 

Loe esitatud küsimusi ja vastuseid:

Küsimus: Milliseid baktereid on inimesel rohkem - kas neid, mis on halvad või neid, mis on kasulikud?

Vastab geneetika kaasprofessor Ph.D. Riho Teras:

Lühidalt, nn kahjulikke baktereid me tunneme paremini kui kasulikke. Seetõttu tekib mulje, et kahjulikke on palju.

Esiteks me (inimene) teab tühist osa bakteritest, mis elavad planeedil Maa, sh baktereid, mis elavad inimeses/inimesel. Inimene suudab kehaväliselt kasvatada ja laboris uurida ainult väikest osa baktereid. Ehk teisisõnu me veel ei tea kõiki baktereid ega nende käitumist meie kehas. Uuemate arvutuste kohaselt, on baktereid meie keha pinnal ja kehas umbes sama palju kui inimese enda rakke. Seega baktereid on palju, ning nende hulk, mida me ei tunne on ka suur.

Teiseks me tunneme üsna hästi baktereid, mis kahjustavad inimese organismi ning uurimisrühmade tähelepanu on pööratud just neile. Kasulikest või neist, mis on meie kehas/kehal, kuid ei mõjuta meid kuidagi, ei räägita. Mõelda võib ka nii, kui kahjulikke oleks rohkem kui kasulikke, siis me oleks pidevalt haiged. Seetõttu on meie kehal ja kehas neid baktereid, mis meile kahju teevad, kindlasti väga vähe, võrreldes neile, kes meile kasu toovad või ei mõjuta meid.

Küsimus: Kui valgusesse vaadata on näha silmas sellist säbru, millega võiks olla tegu? KSA silmakliinikus on räägitud ujukitest. Arst ise neid ei näe, kuid on kirjutanud artikleid teiste räägitu põhjal. Kas oskaksite pisut kommenteerida teemal: hõljumid silmas valgusesse ja mikroskoopi vaadates. Suured tänud! Armastan Tartu Ülikooli ja teadust! Aitäh!

Vastab arengubioloogia kaasprofessor, Ph.D. Tambet Tõnissoo:

Silma geeljas klaaskeha võib sisaldada nö „hõljumeid“ (kollageeni kokku kleepunud kiud), mida inimene näeb siis niitjate, täpilaadsete ringiujuvate/hõljuvate moodustistena, mis liiguvad kui silma liigutada või vajuvad allapoole kui silm püsib paigal, eriti hästi tulevad need esile ereda valguse juures (mikroskoop, valge lumi jne). Kui selline „hõljumi“ vari satub võrkkestale, siis tajub inimene seda täpi/karva/niitja moodustisena. Võib esineda nii noorematel kui vanematel inimestel. Üldjuhul on tegu normaalse füsioloogiaga, mis ei vaja sekkumist. Vanematel inimestel üldiselt ka klaaskeha kvaliteet hakkab langema ja „hõljumeid“ võib sagedamini tekkida. Üldiselt inimese aju harjub nendega ära ja on piisavalt plastiline, et mürafooni vähendada.

Küsimus: Miks ööliblikad tulevad öösel valguse peale, aga päeval ei lenda kui on valge?

Vastab entomoloogia professor, Ph.D. Toomas Tammaru:

Kõigile on teada, et öösel lendavad putukad kogunevad valgusallikate juurde ja sageli ei suuda sealt lahkuda. Kummalisel kombel ei suudetud nähtust pikka aega veenvalt seletada. On pakutud, et:

1) putukad lendavad öösel sinna poole, kus valgust on rohkem lihtsalt sellepärast, et see on lihtsaim viis leida tee tagasi kauglennuks sobivasse „vabasse õhuruumi“ peale taimestiku sees toimetamist;

2) putukad kasutavad kuud või taeva heledaimat suunda kindla kursi hoidmises: hoides kindlat nurka kuu suhtes lendab putukas otse, kui aga praktikas lõpmatult kaugel asuva kuu asemel on  maine valgusallikas, viib selline nurga hoidmine spiraalsele lähenemisele sellele;

3) putukad satuvad valguse mõjualasse juhuslikult ning nende jaoks ebanormaalselt tugev valgus pimestab neid sedavõrd, et nad ei oska minna edasi ega tagasi.

Seda kõike ja mõnda muudki on arvatud, aga veenvad need seletused pole. Aga – just praegu on valmis saanud (veel lõplikult avaldamata, „preprint“) uurimus, mis näitab, et valgusele lendamine seletub hästi eeldades seda, et putukas hoiab vertikaalse kehaasendi säilitamiseks oma selga taeva poole.  Kui valgusallikas on taevast heledam, hakkab putukas hoidma oma seljapool selle suunas, mis mõjutabki lennutrajektoori niiviisi, et putukas jõuab lõpuks valgusallikani. Lähiaastad näitavad, kas selline seletus saab üldtunnustatuks, aga igal juhul on tegemist vist tõsiseima teadustööga kõnealusel teemal.

Aga miks ööliblikad päeval valguse poole ei lenda? No seda sellepärast, et päevasel ajal pole nad üldse aktiivsed, seda eelkõige vältimaks lindude poolt söödud saamist!  

Küsimus: Tere! Mina sooviks küsida TÜMRI teadlastelt, kuidas nad tulevad toime tööstressiga ehk teisisõnu - kuidas olla hetkes (laboris, loengusaalis) mitte mõtetega minevikus või tulevikus. Tore, kui sellele leiaks aega vastata kohe mitu teadlast.

Vastab rakubioloogia teadur, Ph.D. Signe Värv:

Millest üldse tuleb teaduril tööstress? Kindlasti sellest, kui mõni katse, mida oled kaua aega teinud, ebaõnnestub (no näiteks 15 minutit enne katsetulemuse nägemist libiseb katseklaas käest ja läheb katki ning kõik tähtis, mis seal sees, leiab tee hoopis jäätmekasti :)  Või kui katsetulemused ei kordu (see on väga hirmus!) ja töö ei liigu kuidagi edasi. Stress tuleb sellest, kui tahaks laboris tööd teha, aga on vaja ka palju teaduskirjandust lugeda, et laboritööl oleks kindlasti mõte sees. Mõlemad tegevused võtavad palju aega. Ja pidev kaudsem stress on see, et kogu aeg on mure, kas töögrupil õnnestub järgmiseks paariks aastaks töötamiseks raha saada või mitte. 

Kui katse läheb nässu, siis on stressi vastu kindlasti abi hästi toredatest töökaaslastest. Nendele saab oma muret kurta ja nad kõik on kindlasti sama hädaga maadelnud ning teavad, mida sa tunned. Lisaks saab nendega läbi arutada, mida võiks teistmoodi teha või kuidas tööd paremini korraldada, et ükski katseklaas kuskile ei libiseks : ) Minul on väga vedanud - mul on hästi-hästi toredad töökaaslased, keda on hommikul tööle tulles alati rõõm näha. Rohkem nagu sõbrad kui lihtsalt kolleegid. See, et aega on vähe, on juba raskem probleem. Aga siin tuleb appi võtta mõistlik ajaplaneerimine ja tõdemine, et egas kõike maailmas ei jõuagi ära teha. Ja jällegi on ka töökaaslastest abi - ise jõudsid kolmest artiklist läbi lugeda kaks, aga kolleeg jällegi vaatas läbi selle kolmanda ja nüüd saab juba kiiremini üksteisele uusi teadmisi jagada. Ja tegelikult õpib edukalt elama ka väikse pideva süütundega, et teed midagi muud kui loed teadusartiklit : ) Ning kui lõpuks see untsu läinud katse ikkagi tuleb välja ja veel mitu korda järjest, siis mõnus teadmine, et hetkeks oled ainus inimene maailmas, kellel on mingi uus infokild olemas ja sellega kaasnev tulemusrõõm aitavad igasugu eelnenud äpardusi kustutada. Kui su enda töö ajakirjas avaldatakse - see on väga äge. Selle tunde pealt saab jälle jupp aega tööd edasi teha. Ja eks see töö peab ikka meeldima - see hoiab mõtted õiges kohas. Mida rohkem tead, seda rohkem tahaks teada...

Teadusrahastuse stressi vastu on kõige raskem võidelda - saab lihtsalt nii hästi tööd teha kui oskad ja loota, et ehk läheb hästi... Ja kui ei lähe, siis on teadlase jaoks tegelikult lahti palju rohkem uksi kui ainult ülikooli oma...

Kui tööle kipuvad kaasa tulema töövälise elu stressitekitajad, siis tuleb ette võtta tõsisemad stressimaandamise võtted - minna metsa, jalutama, trenni, talisuplema, lugeda ilukirjandust, rääkida sõpradega. Nagu ikka - egas teadlane on ju tavaline inimene. Küll on minu töökohas võrratu see, et kui tekib tunne, et on vaja keset päeva üks väike jalutustiir teha, et mõtted jälle õigele rajale saada, siis võibki lihtsalt püsti tõusta ja minna - saan ise oma aega nii organiseerida, nagu mul vaja, ja see on väga suur ja mõnus vabadus.  

Küsimus: Mis olid Teie esimesed tunded kui Te saite teada, et Teid on võetud Tartu Ülikooli teadlasena tööle?

Vastab geneetika kaasprofessor, Ph.D. Hedvig Tamman:

Minu esimesed tunded kui mind välismaalt naastes Tartu ülikooli tööle võeti olid rõõm, tunnustus ja kindlustunne. Rõõm, sest sain Tartu ülikoolis teha tööd, mida tahtsin. Tunnustus, sest olen uhke, et saan ülikoolis töötada ning on meeldiv tunda end millegi suure väärilisena. Kindlustunne, sest olles Tartu ülikoolis ka õppinud, teadsin kuhu tulen, mis mind ees ootab ja kellega koos pean tööd tegema.


Töötoa „Mesi ja mikroobid“ tulemused

Teadlaste Öö töötuba „Mesi ja mikroobid“, analüüsitud suhkruproovid
Teadlaste Öö töötuba „Mesi ja mikroobid“, analüüsitud suhkruproovid

Töötoas „Mesi ja mikroobid“ analüüsiti planaarkromatograafia abil mee ja suhrusiirupite suhkrute koostist ja vaadeldi mikroskoobis võimalikke mees leiduvaid spoore moodustavaid baktereid. Töötoas vaadeldud bakteripreparaatide pildid on leitavad sündmuse pildigaleriist.

Teadlaste Öö TÜMRI-s 29.09.2023

Kommentaari sündmusel nähtust kirjutas üks Teadlaste Ööl osaleja:

Osalesin Teadlaste Öö festivali raames toimunud TÜMRI Teadlaste Öö töötubades ja perepäeval tegelikult täiesti esimest korda ning sain piiluda korraks sellesse põnevasse ja kihilisse maailma, mis on alati nii salapärane tundunud.

Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia instituut korraldas väga meeleoluka pärastlõuna kõigile, kes tulid koos oma pere, sõprade või koolikaaslastega instituuti uudistama - oli nii pisemaid kui ka suuremaid teadushuvilisi. Balbiinoga koostöös oli võimalus proovida, kuidas maitseb jäätis, mis sisaldab piimhappebakterit ME-3, mis on kõhu mikrofloorale väga tervislik ning kogub aina populaarsust, selle kasutusviisid on nagu näha väga mitmekülgsed ja lõputud. Jäätis maitses suurepäraselt ja kui tead, et sellel on ka tervistav mõju, siis kindlasti prooviksin seda veel. 

Peale külalissõbralikke avasõnasid instituudi juhilt, asedirektorilt ja korraldajatelt asusime koos, TÜ maskott Tiksu eestvedamisel, avastama terviseradasid, mis end maja sees on sisse seadnud. Ringkäik viis meid tähistatud rada pidi uurima erinevaid korruseid ja seal asuvaid laboreid. Võimalus on ka igapäevaselt võtta ette erinevad rajad maja läbimiseks, uudistamiseks, liikumiseks. Justkui labürindis käies saime näha erinevaid laboreid ning piiludes peaaegu igast uksest sisse, tutvustati meile, mida huvitavat igas ruumis leidub ning mida seal uuritakse või teha on võimalik. 

Kas teadsid, et TÜMRIs asub eraldi äädikakärbeste ruum, kus leidub tohutult erinevaid geenimutatsioonidega isendeid, keda uuritakse ning erinevates katsetes kasutatakse mudelorganismidena just inimgeneetika uurimiseks. “Äädikakärbsed kui väikesed kalliskivid mõistmaks inimest" töötuba viiski meid nendega lähemalt tutvust tegema. Kuna nende putukate geneetika on meie omale tervelt 65% sarnane, siis on nende abil võimalik uurida väga paljusid geene ning nende mutatsioone, et tehtud avastustega inimese tervise heaks muutusi ellu viia. 

Samuti oli võimalik külastada töötuba “Mesi ja mikroobid”, kus saime uurida lähemalt erinevat tüüpi mee koostist ning vaadata mikroskoobi all preparaate, kus võis näha ka mees leiduvaid baktereid ja spoore, kuigi neid leidub seal tõepoolest väga vähe. Mesi on igal juhul suurepärane tervisele, see säilib kõrge suhkrusisalduse tõttu väga hästi, rikastab meie mikrofloorat, sisaldab väga vähe mikroobe ning annab organismile nii vitamiine kui mineraalaineid. Mees leiduvad ühendid (nt vesinikperoksiid), ensüümid ja teised valgud on bakteri- ning viirusvastase toimega. Soovijatel oli võimalus ise pipetiga erinevad mee- või siirupiproovid 1 mikroliitri kaupa kanda kromatograafiplaadile ning uurida, milliseid suhkruid see sisaldab. Praegusel hooajal tasub kindlasti mett tarbida ja ka selle suurepärastest mõjudest osa saada.

Lisaks toimus veel töötuba „Kohtumine iseenda mikromaailmaga“ kus oli võimalik kasutada mikroskoopi, et uurida enda põserakke. Ning sai vaadata lähemalt, kus asub rakutuum, mis sisaldab 46 kromosoomi ehk meie DNA-d. 

Töötoas „Uurime DNA-d“ muudeti praktiliste vahenditega iseenda DNA nähtavaks ja sai kuulda rohkem ka interaktiivselt DNA-s peituvatest saladustest. Järele sai proovida ka laboritehnikat ning uurimiseks vajalikke abivahendeid.

Täname väga korraldajaid nii põhjaliku töö ning väga põnevate töötubade korraldamise eest. Samuti ka töötubade juhendajaid, kes olid nii abivalmid ning kannatlikud. Loodan, et tulevikus toimub veel selliseid Teadlaste Öösid, mis avaksid uusi ja huvitavaid mikromaailma tahke veelgi ning taaskord uue nurga alt. 

Baibi Villem

Pildigalerii sündmuselt (60+ pilti)

Teadlaste Öö ja perepäev Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, 29.09.2023, fotod: Teele Eensaar, Margus Leppik, Ermo Leuska, Sulev Kuuse, Baibi Villem.

TAGASISIDE

Hea külastaja! Kui osalesid selleaastasel TÜMRI korraldatud Teadlaste Ööl ja perepäeval, siis oled oodatud saatma meile kommentaare ja tagasisidet e-kirja teel: ermo.leuska@ut.ee (Ermo Leuska, kommunikatsioonispetsialist)

 

Lehekülje algusesse (üles)

Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Kanuuretk Alam-Pedjal

Avasta Eesti loodust Loodusloovusfestivali sündmustel Lõuna-Eestis ja mujal