Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud tänavuste teaduspreemiate määramiseks. Tartu Ülikoolist kandideerivad preemiatele järgmised teadlased.
Elutööpreemia kandidaadid pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessor, psühholoogia instituudi külalisprofessor Talis Bachmann, kardioloogia professor akadeemik Jaan Eha ning meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor Aleksandr Žarkovski.
Aastapreemia eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks antakse välja kaheksas teadusvaldkonnas.
Aastapreemiale loodusteaduste valdkonnas esitati molekulaarbioloogia kaasprofessor Ilona Faustova („Lineaarmotiivid ja nende kombinatsioonid rakutsükli kinaasiregulatsioonides“), algebra professor Valdis Laan („Poolrühmad, ringid ja kategooriad“), looduskaitsebioloogia teadur Kadri Runnel („Sünteelise looduskaitsebioloogia arendamine DNA‐põhiste meetoditega“), evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko („Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises“), arengubioloogia professor Osamu Shimmi („Rakkudevaheline suhtlus ja signalisatsioon organi kujunemisel“), materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja multiskaala arvutisimulatsioonide kaasprofessor Andreas Kyritsakis („Kõrgete elektriväljade mõju nanoskaalas metallidele“), kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski, kolloid- ja keskkonnakeemia kaasprofessor Ave Sarapuu, kolloid- ja keskkonnakeemia teadurid Jaana Lilloja ja Marek Mooste ning endine külalisteadur Srinu Akula („Uudsed plaatinavabad katalüsaatorid elektrokeemilise energiatehnoloogia rakendusteks“) ning kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, kliimafüüsika teadurid Hannes Keernik ja Heido Trofimov, kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimateaduste professor Piia Post ja insener Tanel Voormansik („Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“).
Preemia kandidaadid tehnika ja tehnoloogia vallas on krüptograafia professor Helger Lipmaa („Nullteadmustõestused: teooriast praktikani“) ning orgaanilise keemia kaasprofessor Lauri Vares ja Lundi Ülikooli polümeeritehnoloogia professor Patric Jannasch („Vähese keskkonnamõjuga kõrgtehnoloogilised polümeerid puidutoormest“).
Arsti- ja terviseteaduste alal esitati kandidaadiks inimese geneetika professor akadeemik Maris Laan ja androloogia professor Margus Punab („Mehepoolse viljatuse geneetiliste põhjuste avastusuuringud“), mikrobioomika professor Elin Org, mikrobioomika teadur Kreete Lüll, statistilise metagenoomika teadur Oliver Aasmets ja mikrobioomi spetsialist Kertu Liis Krigul („Soole mikrobioomi seosed tervisega- uus perspektiiv terviseuuringutes“), farmakognoosia professor Ain Raal, farmakognoosia nooremlektor Janne Sepp, farmatseutilise nanotehnoloogia professor Jyrki Tapio Heinämäki ja külalisprofessor Oleh Koshovyi („Taimsete ekstraktide ja looduslike bioloogiliselt aktiivsete ainete fütokeemilised, farmakoloogilised ja tehnoloogilised uuringud eesmärgiga tõhustada nende efektiivsust“) ning neuroloogia professor Pille Taba („Neurodegeneratsioon Parkinsoni tõve korral: käivitajad, markerid ja mõjutegurid“).
Sotsiaalteaduste alal on kandidaadid isiksusepsühholoogia professor René Mõttus („Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele“) ning riskisotsioloogia professor Kati Orru ja kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson („Haavatavus hädaolukordades: analüüs ja lahendused“).
Humanitaarteaduse ja kunstide valdkonnas esitati preemiale uusaja professor Mati Laur („Uurimusi Eesti ja naabermaade ajaloost varauusajal“), emeriitprofessor Helle Metslang, eesti keele kaasprofessor Külli Habicht, suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur Tiit Hennoste, emeriitdotsent Reet Kasik, eesti foneetika kaasprofessor Pire Teras, foneetika ja rootsi keele kaasprofessor Eva Liina Asu-Garcia, tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström, eesti foneetika kaasprofessor Pärtel Lippus, üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu, eesti keele lektor Helen Plado, suulise keele teadur Andriela Rääbis, üldkeeleteaduse kaasprofessor Ann Veismann ja Eesti Keele Instituudi vanemteadur Annika Viht („Eesti grammatika“) ning geograafia ajaloo kaasprofessor Erki Tammiksaar („Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada“).
Teaduspreemia kandidaadiks teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö esitati infosüsteemide professor Marlon Dumas („Kõrge täpsusega äriprotsesside simulatsioonimudel“).
Preemiate laureaadid otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses ja need antakse pidulikult üle 19. veebruaril Eesti esindushoones. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 35. korda.
Vaata kõiki teaduspreemiate kandidaate Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt.
Ettepanekuid preemia määramiseks said komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised otsustuskogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.