Uudised

Teisipäeval, 1. detsembril tähistas Tartu ülikool rahvusülikooli 96. aastapäeva traditsioonilise aktuse, tõrvikrongkäigu ning balliga. Aktusel promoveeriti kaks audoktorit, 112 doktorit ja anti üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind.

Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, mille üks oluline eesmärk on arendada Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkond targaks linnaks. Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ „tuletorniprojektiga“, mille tulemused on eeskujuks teistele sarnastele initsiatiividele.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (EUSO) president, idee autor ja ellukutsuja Michael Cotter kinnitas oma Tartu visiidil Eesti valmisolekut ja pädevust korraldada üht suurimat Euroopa Liidu liikmesriikide loodusteaduste võistlust koolinoortele. Olümpiaadi ellukutsuja Michael Cotteri visioon loodusteaduste õpetamisel on, et seda peaks tegema integreeritult. Bioloogia, keemia ja füüsika lõimitud õpe aitab mõista valdkondadevahelisi seoseid ning näha looduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt.

Eesti teadusajakirjanike selts annab teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökuli Tartu ülikooli füüsikaprofessor, füüsika instituudi direktor Jaak Kikasele. Selts annab sellist auhinda välja viiendat aastat. "Professor Jaak Kikasega on ajakirjanikel vaid head ja väga head koostöökogemused. Ta on alati valmis andma asjakohast infot ja selgitama keerukaid teadusteemasid üldarusaadaval moel. Suurepärane teadlane ja populariseerija, koostöövalmis intervjueeritav ja ka meeldiv inimene," räägib auhinnažürii esimees Priit Ennet.

Teaduse populariseerijatena tõsteti esile ERR-i ja Tartu ülikooli teadusuudiste portaali ERR Novaator, sotsiaalpoliitika õppetooli projekti „Euroopa sotsiaaluuring Eestis“ ja professor Alvo Aablood „Garage 48 Harware & Arts“ ürituste sarja korraldamise eest.

11. jaanuarini 2016 on avatud vastuvõtt uuenduslikule Erasmus Mundus’e analüütilise keemia magistriõppe ühisõppekavale „Excellence in Analytical Chemistry“, mille loomisel on lähtutud tööturu vajadustes. Õpinguid alustatakse Tartu ülikoolist ja teisel aastal spetsialiseerutakse ühes kolmest tipptasemel ülikoolist Prantsusmaal, Soomes või Rootsis.

14.-18. novembrini tähistavad Tartu ülikooli mäluasutused taas akadeemilise pärandi päeva, mis sel aastal võtab fookusesse TÜ varade sajanditaguse evakueerimise Venemaale ja Vabadussõjale järgnenud reevakueerimise Tartusse.

Informatsioonitehnoloogia sektori kiire areng on toonud kaasa mitmete geograafiliste piirkondade arengu ning loonud teadmistepõhised perifeeriad ja keskused. 9. novembril kell 14.15 räägib Oxfordi ülikooli professor Mark Graham Tartu ülikooli aulas võimu ja osalemise ebaühtlastest geograafiatest interneti ajastul ning küsib, miks digitaalset lõhet nii vähe parandatud on.

Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander valiti üleeuroopalise akadeemia Academia Europaea liikmeks Maa- ja kosmiliste teaduste valdkonnas. Akadeemiku liikmestaatusega tunnustatakse professori rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.

Eesti arengu tagamiseks tuleb tegeleda mitte vaid linnakeskuste, vaid ka küla, valla jt väiksemate keskuste planeerimisega – vaid maju ja teid ehitades ei ole asustussüsteem jätkusuutlik. Teadmine, et kahanevates piirkondades on keskuste arendamine eriti oluline, toob Tartu ülikoolis 5. ja 6. novembril toimuvale planeerimiskonverentsile „Keskused maal ja linnas“ üle 230 eksperdi.

Rikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Milles võiks avalduda rikkus reaalteadustest nähtuna? Oled oodatud 29. oktoobril kell 15 füüsika instituuti (Ravila 14c-A102) rikkuse loengusarja loengule „Valemid, mis avavad rikkuse“, kus teema üle juurdleb TÜ laineoptika professor Peeter Saari. Jälgi otseülekannet UTTV-st.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses valitakse Tartu ülikooli neljale valdkonnale dekaane, kelleks pürgib üheksa inimest. Vaata dekaanikandidaatide debatte ja arutelusid ning kuula nende mõtteid kõrghariduse, oma valdkonna ja Tartu ülikooli arengu teemadel.

Rikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Mida tähendab rikkus näiteks looduses, meditsiinis, psühholoogias või majanduses? Rikkuse loengusarja sügissemestri kolmas loeng: „Valemid, mis avavad rikkuse" Rikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Milles võiks avalduda rikkus reaalteadustest nähtuna? Oled oodatud sel teemal kaasa mõtlema ja arutama üheskoos Tartu ülikooli laineoptika professori akad. Peeter Saariga.

ERR Novaator kirjutab Edinburgi ja Tartu ülikooli juhitud ning Eesti geenivaramu kaasabil tehtud maailma rahvastiku uurimusest, kust selgus, et me oleme arenenud targemaks ja pikemaks kui olid meie eelkäijad.

Hea Tartu ülikooli doktorant ja ka Sina, kes sa kaitsesid või kaitsed oma doktorikraadi 2015. aastal! Kas tunned, et sinu vanemad, sugulased, sõbrad ja tuttavad pole ikka veel aru saanud, mida sa ülikoolis teed? Proovi, kas suudad neile oma doktoritöö teema haaravalt selgeks teha kolmeminutilise videoloenguga! Filmi see üles ja saada link videole hiljemalt 18. septembriks aadressile [email protected]. Kirja teemaks märgi „3-minuti video“.

Valmis raport, kus hinnati Eesti teadusasutuste viimase viie aasta IKT-ga seotud uurimistegevust. IKT valdkonnas andis hindamiskomisjon Tartu ülikoolile kõrgeima võimaliku hinde. Peamiste ettepanekutena soovitati Tartu ülikoolil arendada rahvusvahelist värbamist ning IKT taristut.

10. juunil võõrustab Tartu ülikool Euroopa Komisjoni teaduse, innovatsiooni ja teaduspoliitika ekspertgrupi väljasõidukoosolekut, kus fookuses avanev teadus ja uute teadlaste õpetamine. Ekspertgrupi liige, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis, et ekspertgrupi töö seisneb teaduspoliitiliste ja strateegiliste soovituste andmises Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsioonivolinikule ja vastavale peadirektoraadile. „Hea meel on selle üle, et meie arvamusi ja ettepanekuid on siiani poliitika kujundamisel ka tõesti kuulda võetud,“ ütles ta.

7. mail pidas Tartu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kuidas kontrollida geenide avaldumist?“ Tartu ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan. Epigeneetika on teadusharu, mis aitab selgitada protsesse, mida klassikalise geneetika abil seletada ei saa. Algselt nimetati epigeneetikaks „mõistetamatut“ embrüonaalse arengu protsessi, mille käigus ühest viljastatud munarakust arenesid välja väga erinevad rakutüübid, kuigi nende DNA oli identne.

TÜ teadlased on kolme aasta vältel reproduktiivtervise projekti „Happy Pregnancy“ kaasanud juba 4500 Eesti inimest, sh rasedad, rasedust planeerivad naised kui ka viljatusmuredega naised ja mehed. Projekt tõi 22. aprillil Tartu ülikooli eksperdid, kes arutasid aktuaalsete reproduktiivtervise arengu suundade üle tänases Eestis.

Teisipäeval, 6. oktoobril kell 16.15 toimub Physicumis Ravila14c- B103 tudengisatelliit ESTCube’ i projekti tutvustamine. Projekt ootab ka uusi liitujaid! Üliõpilastele tutvustatakse lühidalt projekti erinevaid aspekte ning meeskonnaliikmeid, võimalus on suupistete kõrval üheskoos diskuteerida ja arutleda projekti tuleviku teemal. Kõigil on võimalus tulevikus ise projektis kaasa lüüa, seega ole kohal!