Uudised

Reedel, 18. oktoobril algusega kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava ingliskeelse konkursi „Teadus 3 minutiga“ lõpugala.

16. oktoobril kl 10.00–16.00 toimub Riigikogu konverentsisaalis üheteistkümnes teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“

9. oktoobril valiti Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil akadeemia kümnendaks presidendiks Tartu Ülikooli audoktor Mart Saarma.

Meie seast on lahkunud hea kolleeg Tiit Roosmaa (14.02.1955–07.10.2024).

Juba üheksandat korda kutsub Eesti Keele Instituut (EKI) märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad.

Meie seast lahkus hea kolleeg emeriitdotsent Ain Isotamm (02.06.1942–03.10.2024).

4. oktoobril kohtusid Tartu Ülikooli Narva kolledžis ettevõtjad, teadlased ja maakonna noored, et arutleda teaduskoostöövõimaluste ja innovatsiooni üle.

Võistluse parimate välkloengute keskmes olid innovatsioon meditsiiniteadustes, iidne hambakivi, Eesti vaimulike usuvoolud ja kuuemõõtmelised kujutised.

Tasku keskuse kõrval looklevale Tartu Teerajajate alleele lisati 2. oktoobril Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja statistiku Ene-Margit Tiidu jalajäljed.

25. septembril korraldas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond Tartus reaal- ja loodusainete õpetajatele suunatud teaduspäeva.

Brüsselis avatud näitusel tutvustatakse Eesti teadlasi, kes on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi. Näitusel saab lugeda ka Tartu Ülikooli üheteistkümne silmapaistva teadlase ERC projektist.

Genoomika instituudi korraldatud Geenifoorumil esines Aacheni RWTH Ülikooli haigla kliinilise farmakoloogia professor Julia Stingl.

Eesti küberkaitse võistkond pälvis meisterlikkuse medali Lyonis toimunud maailma kutsemeistrivõistlustel WorldSkills. See annab kinnitust, et Eestis saab küberkaitse vallas maailmatasemel haridust.

Sügisese kestlikkuse infokirja teemasid ühendavad koostöö ja selle soodustamise vajadus nii teadusalade kui ka teadlaste ja ühiskonna vahel.

Lennundussektori heitgaasid moodustavad arvestatava osa üleilmsest heitest, mistõttu võiks sektori keskkonnajälge püüda vähendada vesinikutehnoloogia abil.

Tartu Ülikoolis jätkatakse Ukraina relvajõududele varjevõrkude punumist ja kiivrikatete valmistamist.

Taastuvenergeetika-lahenduste jalajälg sõltub suuresti sellest, mis saab neist pärast ametliku kasutusaja lõppu, osutab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.

Möödunud aastal Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis juhendajana osalenud Johannes Ahun räägib oma kogemusest.

Sel sügissemestril toimub taas mentorlusprogramm, kuhu on võimalik 23. septembrini kandideerida nii üliõpilastel, vilistlastel kui ka ülikooli töötajatel.

Läänemaal Puhtu poolsaarel ja Laelatu puisniidul on üle 60 aasta tehtud taimeökoloogilisi vaatlusi ja katseid.