Uudised

Selleks, et saaksime sügisel alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt, silmast silma auditooriumis kohtudes, on väga oluline, et võimalikult suur osa uutest ja senistest üliõpilastest ning ülikooli töötajatest oleksid vaktsineeritud. Lähima vaktsineerimiskoha leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Tartus viibivad inimesed saavad ette registreerimata minna vaktsineerima Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Vastajate hinnangul on Tartu Ülikooli lõpudiplom tööturul hinnatud ning ülikoolis tehakse kõrgetasemelist teadust ja pakutakse väga head haridust.

Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele ja magistriõppesse võetakse avaldusi vastu kolmapäeva, 30. juuni südaööni. Tänahommikuse seisuga oli eestikeelse õppekava alusel õppida soovijad esitanud 8727 avaldust, sh 7079 esimesel astmel ja 1648 teisel astmel.

Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits tutvustas uue uuringu esimesi tulemusi: vaktsineeritutel on viirust neutraliseerivaid antikehi 15–20 korda rohkem kui COVID-19 läbipõdenutel. Loe edasi Eesti Päevalehest.

Suurtele meretuuleparkidele ja päikeseväljadele pole meie piirkonnas tulevikus alternatiivi, ütleb akadeemik Enn Lust. Tartu ülikooli keemia instituudi juhataja Enn Lusti sõnul on tuleviku energiasüsteemis tarbija kesksel kohal, iseäranis hajaasustusaladel. Lust on olnud tihedalt seotud nii Skeletoni superkondensaatorite varase faasi uurimistöödega kui ka Auve Techi vesinikuauto liikuma aidanud kütuseelementide arendamisega.

L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ raames 6000 euro suuruse auhinna pälvinud Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind uurib nii linde kui ka kalasid ja loodab, et uurimistulemuste saadud teadmisi saab kasutada ka inimeste puhul.

Tänavusel Lindau foorumi noorte teadlaste kohtumisel Nobeli preemia laureaatidega osalesid Eestist Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus.

Tartu Ülikooli arheokeemik Ester Oras pälvis maineka Rootsi stipendiumi Pro Futura Scientia, mille toel hakkab ta uurima piima andvate loomade ja piimatoodete varast ajalugu Läänemere idakaldal. Uurimise keskmes on pudulojuste kodustamine ning sellega kaasnenud muutused meie toidulaual ja tervises.

Täna esitleti Tartus esimest korda avalikkusele Eesti ettevõtte Auve Tech ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös loodud maailma esimest autonoomset vesinikusõidukit, mille esmasõitja oli Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Et õhutada teadlasi taotlema Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) grante, on Tartu Ülikooli grandikeskus välja töötanud 10 000 euro suuruse ergutusgrandi. Selle eesmärk on anda teadlasele võimalus pühendada rohkem aega teadusgrandi taotluse kirjutamiseks. Esimene taotlusvoor toimub juba sügisel ja grandi võib saada kuni 20 Tartu Ülikooli teadlast.

Sel aastal esitasid 10 795 kandidaati Tartu Ülikooli sisseastumiseks 14 500 avaldust. Eelmise aastaga võrreldes kasvas kõrghariduse esimese astme avalduste arv umbes kümnendiku võrra, magistriõppe avaldusi esitati mõnevõrra vähem. Doktoriõppesse esitatud avalduste arv püsis stabiilsena. Sisseastumiseksamid toimuvad homsest kuni 11. juulini.

Esmaspäeval, 5. juulil kell 11 esitletakse Tartu Ülikooli peahoone ees (Ülikooli 18) pidulikult Eesti ettevõtte Auve Tech ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös loodud maailma esimest autonoomset vesinikusõidukit. Kella 11.30 paiku teeb vesinikubussiga esimese sõidu president Kersti Kaljulaid.

Eesti teaduste akadeemias toimuval Balti vaimse koostöö konverentsil «Matemaatika ühiskonnale» kuulutati välja selleaastased Balti teaduste akadeemiate medali laureaadid.

Eesti kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics sõlmis eelmisel nädalal Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) lepingu, et kohandada koostöös Tartu observatooriumiga oma autonoomialahendusi planetaarkulguritele sobivaks. Esimese projekti eesmärk on hinnata Euroopa kulgurite praegust seisundit ja arendada nende võimekust suurendavaid tööriistu. Samuti luuakse lahendusi, mida Milremi sõidukid kasutavad Maa pinnal sõitmiseks.

Viimase paari aastaga on Eesti geograafia kaasprofessoril Taavi Pael õnnestunud täita geograafide ammune unistus rahvusatlasest. Taavi Pae asus 1994. aastal Tartu Ülikooli geograafiat õppima, sest teda võlus selle eriala laiahaardelisus. „Tänapäeval räägitakse palju, et inimestel on võimalus oma õiget kohta otsida ja erinevaid asju proovida, aga mina sattusin kohe õigesse kohta,“ ütleb ta.

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma ütleb, et kui püüdled millegi enneolematu poole, siis läheb midagi kindlasti ka nässu ja see käib asja juurde. 15 aastat tagasi peeti elavat arutelu selle üle, kas Eesti peaks liituma Euroopa Kosmoseagentuuriga. Tartu Ülikooli ja observatooriumi teadlased leidsid, et ilma spetsialistideta, kes kosmosekoostöösse reaalselt panustada oskaksid, pole sellel mõtet. Üliõpilastele avati uuenduslik kosmose- ja kaitsetehnoloogia õppemoodul, mis nõudis teaduspõhist praktikat.

Sellenädalase reoveeuuringu tulemuste kaardil hakkavad valdavalt rohelisel foonil silma üksikud asulad, mille koroonaviirusenäidud on suured ja väga suured. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusenäidud veidi suuremad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis.

Keemia on igal pool meie ümber ja teadaolevalt pole elu ilma keemiata. Äsja ilmunud kõrgkooliõpiku, Peter Atkinsi, Loretta Jonesi ja Leroy Lavermani „Keemia alused. Teekond teadmiste juurde.“ 7. väljaande tõlge eesti keelde on põhjalik sissejuhatus keemiasse ja võiks kõnetada üliõpilasi, kes õpivad keemiat, arsti-, keskkonna-, inseneri- või loodusteadusi. „Keemia alused” julgustab tudengeid küsimusi esitama ja arendama oma arusaamist maailmast, avades keemia olemust ja seda, kuidas keemilisi teadmisi saadakse ja kasutatakse.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse jätkuvat taandumist. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on kaks kolmandikku sel nädalal võetud proovidest vähese viirusesisaldusega. „Eesti keskmist olukorda iseloomustava indeksi võrdluses on viirusekogused suuremad üksnes Harjumaal, ennekõike Tallinnas,“ selgitas Tenson. Keskmise viirusesisaldusega proove on kõige enam Ida-Virumaal, Lääne-Eesti mandriosas ja Põlvamaal.

L’Oréal Balticu programmi «Naised teaduses» noorte talentide tänavused 6000 euro suurused auhinnad pälvisid Tartu ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko soovib stipendiumi abil välja töötada uudseid materjale pehmerobootika seadmete jaoks.