Uudised

L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ noorte talentide tänavused 6000 euro suurused auhinnad said Tartu Ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Stipendiumi toel püüavad nad abistada pehmerobootika uudsete lahendustega inimesi ja parandada mikroobide uurimise teel loomade elutingimusi. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko soovib L´Oreali stipendiumi abil välja töötada uudseid materjale pehmerobootika seadmete jaoks.

Kosmoseblogi eesmärk on tutvustada lähemalt Eesti ja ümberkaudsete riikide teaduse ning erasektori kosmoseprojekte ja -saavutusi.

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–30. juunini silmast silma. Tartus peetakse aktused vana anatoomikumi esisel platsil. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamine leiab aset juba eelmisel aastal menukaks osutunud individuaalaktustena. Narvas, Pärnus ja Tallinnas toimuvad lõpuaktused siseruumides.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on nädalaga veelgi langenud. Eesti keskmist olukorda iseloomustavast indeksist veidi kõrgemad näidud on üksnes Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Eesti geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu on oma elu jooksul sageli sattunud tegema täiesti uusi asju, mille kohta pole olnud varasemaid teadmisi ja kogemusi ei temal ega ka kellelgi teisel. Geeniteadus hakkas Metspalu huvitama keskkoolis 1960. aastate lõpus. Üldbioloogia ainest meenub talle uus õpik, kust sai esimest korda lugeda salapärastest geenidest. Salapärastest seetõttu, et juttu oli neist õpikus vähe ja isegi õpetaja ei osanud noortele seletada, mis see DNA täpselt on.

Tartu Ülikooli uurija-professor Andres Merits rääkis algatuse „Kust sa tead?“ raames tehtud videoklipis, et viimase 15 aasta jooksul on teadlased aru saanud, kui palju on maailmas inimestele külge hakkavaid viiruseid.

Inimesed on mikroobidega koos elanud juba miljoneid aastaid. Mikroobide elurikkuse saladuste jälile oleme aga hakanud jõudma alles viimastel aastatel, kuna neid palja silmaga nähtamatuid liike saab looduses edukalt määrata vaid hiljuti arendatud molekulaarsete meetodite abil.

Eesti Keele Instituut ning Haridus- ja Teadusministeerium algatasid seni suurima keeletehnoloogilise arendusprojekti, mille tulemusel Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ning Balti keeletehnoloogia- ja lokaliseerimisettevõte Tilde hakkavad looma vabavaralist ja suure usaldusväärsusega masintõlkeplatvormi kolmele keelepaarile: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti ja eesti-saksa-eesti.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste vähenemist üle Eesti. Üheski asulas pole viirusekogus enam väga suur.

Me kõik ootame tulevikult paremat elu – unistame helgemast ja kardame tundmatut. Uues Eesti Rahvusringhäälingu saatesarjas arutlevad teiste hulgas Tartu Ülikooli teadlased, mida toob alanud kümnend Eesti inimestele ning kas oleme kümne aasta pärast tervemad, rikkamad, targemad ja õnnelikumad.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse jätkuvat kahanemist reovees. Üldpildist eristub tunduvalt vaid Ida-Virumaa, kus viirusetase on Eesti keskmisest viis korda kõrgem. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tublisti kasvanud nende kohtade arv, kus reovee viirusesisaldus on väike. „Väikese viirusesisaldusega kohtade osakaal on praegu võrreldav sügisese tasemega,“ täpsustas Tenson. Kuidas ja kust proove kogutakse?

Ülikooli orienteerumiskuu mai hakkab lõppema, kuid et osalejate huvi on suur, saab orienteerumisrada läbida veel 6. juunini. Kõik töötajad, üliõpilased, vilistlased ja nende pered ning ka teised huvilised on oodatud Tartu linna orienteeruma. Tule avastama kohti, kus ülikoolipere on 19. sajandi algusest saati tegelenud liikumise ja spordiga!

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TÜMRI) saab 1. juunil 31-aastaseks. See pole küll kõrge vanus, kuid Eesti bio-, geeni- ja molekulaarteaduste arengut silmas pidades juba väärikas verstapost. Sel puhul on meil rõõm paluda kõiki huvilisi osa võtma instituudi sünnipäevamängust. Kuna siseruumides koguneda ei saa, pakume põnevat ajarännakut TÜMRI-eelsesse aega välitingimustes. Mai on ülikoolis orienteerumiskuu

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguse stabiilset, kuid väga aeglast kahanemist. Väga suure viirusesisaldusega proove on jäänud vähemaks, kuid viirus pole siiski kuskilt päris kadunud.

Delta õppe- ja teadushoones avatud Tartu Ülikooli demokeskus annab võimaluse tutvustada ülikooli atraktiivse videoinstallatsiooni abil. Demokeskust sisustades on silmas peetud vajadust näidata ülikooli teadustulemusi väliskülalistele ja koostööpartneritele ühiskonda muutvate lahenduste kaudu.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse taseme langust. Analüüsitulemustest ilmneb, et mitme Eesti asula reovees on viirusesisaldus kahanenud suisa väheseks. Samas tõdevad teadlased, et viirusekogus on reovees ikka veel üsna suur. Eriti teevad muret mõned Ida-Virumaa suuremad linnad, mille reovees püsib viirusekogus jätkuvalt Eesti keskmisest suurem.

Vaatamata valitsuse otsusele lubada alates 17. maist lähiõppele ka kõrgharidusasutused jätkab ülikool tööd plaanitud korras. Õppekorralduslikud otsused teeb instituudi juht, kes kooskõlastab need õppeprodekaaniga. Ainuke muutus on ruumide 25% täituvuse piirangu leevendamine. Täituvuse osakaalu otsustab instituudi juht. Praktikume ja eksameid võib teha, kui on tagatud hea ventilatsioon ja kantakse maske. Osalejaid võib olla kuni 20. Kui õppekorralduses tehakse muudatus, tuleb üliõpilasi sellest esimesel võimalusel teavitada.

Inimtegevuse tõttu on kadumisohus ligikaudu miljon liiki. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuringu põhjal on enim ohustatud suured ja aeglasema elutempoga liigid, eriti imetajate ja kahepaiksete hulgas. Kuna suurekasvuliste liikide ökoloogiline tähtsus on ebaproportsionaalselt suur, tuleks neile looduskaitses erilist tähelepanu pöörata.

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut Thomas Pesquet lendas eelmisel nädalal kosmosesse, et osaleda kuus kuud kestval missioonil rahvusvahelises kosmosejaamas ISS. 1. juunil korraldab kosmosehariduskeskus ESERO orbiidil viibiva Pesquet’ga virtuaalkõne, kus astronaut vastab kolmele eestlaste esitatud küsimusele.

Soojemad ilmad on viimaks pannud Eestis õitsema nurmenukud, mis lisaks silmailule pakuvad suurt huvi teadlastele. 2019. aastal algatatud harrastusteaduskampaania „Eesti otsib nurmenukke“ on sel kevadel levinud üle terve Euroopa. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on nurmenukumeeskonnas partnereid juba 30 riigist. Vaatlusel oodatakse kaasa lööma kõiki huvilisi.