Uudised

Loogikavõistlus DeltaSprint toimub esimest korda ja on Matemaatika ja informaatika tudengite seltsi poolt ellu kutsutud võistlus tugevamate loogikute välja selgitamiseks bakalaureuseõppe tudengite seas. DeltaSprint on üle interneti toimuv võistlus, kus pannakse proovile võistleja teadmised ja loogiline mõtlemine. Eesmärgiks on välja selgitada ja tunnustada kõige tugevamaid loogikuid, kes on kiired ja täpsed ülesannete lahendamisel.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse leviku jätkuvat kasvu. Lähinädalail võib nakatunute arvu tõusu oodata nii Lõuna- kui ka Lääne-Eestis.

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Eesti ettevõtete ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2-vastastel antikehadel põhinevat nina- ja kurguspreid. Esmased uuringud on näidanud, et see võib aidata tõkestada koroonaviiruse nakkust.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu alustas maailmas ainulaadset teadusuuringut, et tuua geenidoonorite abiga selgust vaimse tervise probleemide tekkepõhjustesse. Samuti loovad uuringu tulemused aluse personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks vaimse tervise valdkonnas.

President Toomas Hendrik Ilves peab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi digiajastu demokraatia külalisprofessorina 2021. aasta kevadsemestril neli avalikku loengut teemal „Turvalisus, demokraatia ja digitaalne maailm“. Sel sajandil on toimunud tehnoloogia kiire areng ja sellega seoses on esile kerkinud ka uued valitsemisvõimalused, näiteks täpsem ja kiirem otsuste tegemine ning paremad avalikud teenused.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on pea kõigi suuremate linnade reoveeproovides suur. Teadlaste hinnangul viitab see tõsiasjale, et lähema nädala-paari jooksul pole nakatunute hulga langust oodata.

1.–5. märtsini toimus Euroopa ülikoolide võrgustiku Enlight avanädal, kus oli võimalik osaleda kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel, töötajatel ja ka teistel huvilistel. Osasi keskkonda, digilahendusi, tervishoidu, võrdsust, energiat ja õpetamist käsitlevaid põnevaid rahvusvahelisi loenguid ning arutelusid saab järelvaadata YouTube'is.

Veel esmaspäeva, 15. märtsi südaööni saab esitada avaldusi selleks, et kandideerida Tartu Ülikooli võõrkeelsesse magistriõppesse. Võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse saab avaldusi esitada kuu aega kauem ehk 15. aprillini. Tänavu võtab Tartu Ülikool üliõpilasi võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse vastu kolme õppekava alusel ja võõrkeelsesse magistriõppesse 24 õppekava alusel. Veebruarikuust on SAIS-is avatud vastuvõtt ka eestikeelsesse magistriõppesse 46 õppekava alusel. Eestikeelse magistriõppe vastuvõtt lõppeb 30. juunil.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad endiselt suurt viirusesisaldust kõikjalt Eestist kogutud proovides. Teadlaste sõnul pole stabiliseerumise märke veel näha.

Auve Tech ning Tartu Ülikool allkirjastavad koostöölepingu, mille eesmärgiks on välja arendada vesiniku jõul töötav isejuhtiv sõiduk. Projekt saab ametliku stardipaugu esmaspäeval, 10. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli peahoone ees.

Eesti uussisserändajad kogevad jätkuvalt diskrimineerimist ja negatiivset suhtumist ning see on ka peamine põhjus, mis nende kohanemisprotsessi uues elukohas takistab, selgus Tartu Ülikooli inimgeograafia magistrant Marian Juuriku magistritöös, mille käigus uuriti milline on uussisserändajate kohanemisprotsess Eestis ja kuidas tööandjad saavad sellele kaasa aidata. Loe lähemalt Delfi Fortest.

Tartu Ülikool otsustas sel aastal rahastada 15 eksperimentaalarenduse projekti kogusummas 462 350 eurot, neist 10 projekti on loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. 2021. aastaks taotleti ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust kokku 34 projektile ligikaudu 1,2 miljoni euro ulatuses.

26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis.

26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis. Lahtiste uste päeva konverentsil räägiti ülikooli astumisest mitme nurga alt. Konverentsi juhatas ajakirjandusüliõpilane Susanne Rosenberg. Tulevasi kandideerijaid tervitas rektor Toomas Asser ja ülevaate vastuvõtutingimustest andis vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Teist aastat saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avaldusi Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii eestikeelsete kui ka võõrkeelsete õppekavade alusel. Lisaks on alanud vastuvõtt võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse. Eelmisel aastal alustas Tartu Ülikool esmakordselt vastuvõttu magistriõppesse juba veebruarikuus. „Senisest varasem vastuvõtt tõi kaasa kandidaatide arvu hüppelise, ligikaudu 20% kasvu, mis andis kindlust samamoodi ka tänavu jätkata,“ ütles õppeprorektor Aune Valk.

Koroonaviiruse levik on laialdane ja olukord tõsine. Igaühe kohus on hoiduda ebavajalikest kontaktidest. Kuna koolide ja kodude kõrval on nakatumise olulised allikad ka töökohad, tuleb ülikooliski vähendada kokkupuuteid ja suunata kaugtööle kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab.

Äsjased Tartu Ülikooli reoveeuuringu tulemused näitavad, et nädalaga on suure viirusesisaldusega proovide hulk veelgi tõusnud. Eesti keskmist olukorda iseloomustav reoveeindeks kinnitab viiruse leviku kasvu.

23. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Kadriorus üle noore teadlase preemiad. Tänavuse noore keskkonnateadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll. Velle Toll uurib inimtegevuse kliimamõju eesmärgiga suurendada tuleviku kliima prognooside täpsust. Kui kasvuhoonegaaside soojendava kliimamõju tugevust teame juba mõnda aega üsna täpselt, siis Tolli teadustöö tulemusena on teada, et inimtekkeliste mikroskoopiliste vedelate ja tahkete õhusaasteosakeste jahutav kliimamõju on seni arvatust nõrgem.

Robot ei hakka kunagi sünnitama, kuid robotist võib abi olla ämmaemandal, nimelt on Tartu Ülikooli pehmerobootika kaasprofessor Indrek Must asunud disainima esimest kunstliku emakakaela, mille dünaamilised omadused on päriselundiga võrreldavad. Loe lähemalt Tartu Postimehest.