Uudised

Tartu Ülikool korraldab veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on koroona kohta teada.

24. novembril 2020 valiti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi nõukogu poolt aastateks 2021–2023 instituudi direktoriks mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar.

Tartu ülikooli viroloogid koos ametikaaslastega kaugelt Austraaliast ja Indiast on teinud esmapilgul uskumatuna näivaid, ent nüüd paljulubavate tulemuseni jõudnud katsetusi: geene „ümber kirjutades” on loodud nõrgestatud ja eeldatavasti inimorganismile kahjutud SARS-CoV-2 muteerunud versioonid, mis on ühtlasi vaktsiinikandidaadid.

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi nõukogu valis 17. novembril toimunud koosolekul instituudi direktorina jätkama Toomas Planki.

Kui palju on koroonaviirus päriselt ühiskonnas levinud? Eestiski alustatud uuringud näitavad, et parima vastuse saame, kui vaatame kanalisatsiooni jõudvat bioloogilist materjali.

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

Koroonaviiruse jõudsast levikust ei jää mõistagi puutumata ka ülikool. Nakatunute arvu kasv on seadnud Terviseameti suure surve alla, mistõttu ei jõua vajalik info kõigi võimalike lähikontaktseteni nii kiiresti, kui ehk sooviksime. Meil on võimalik vähemalt ülikoolipere liikmete teavitamisega tulla Terviseametile appi. Nii aitame kaasa sellele, et üliõpilased ja töötajad ei kannaks enda teadmata viirust edasi.

Maailma teadust monitooriv Clarivate avaldas taas oma 2020. aasta tippteadlaste nimekirja. Seekord paigutub sinna kümme eestlast, kellest kaheksa töötavad Tartu Ülikoolis. Statuudi kohaselt toob Clarivate oma tippteadlaste nimistus välja teadlased, kes on näidanud oma erialal märkimisväärset mõju ja avaldanud seejuures ka mitmeid, oma eriala piires tsiteeritavuselt tipmise 1 protsendi sekka paigutuvaid artikleid. Eestlastest tuuakse sel aastal nimistus välja kaheksa teadlast:

Teisipäeval, 17. novembril räägiti saates "Suud puhtaks" valeinfost ja pseudoteadustest, mis ei hiili ainult internetis, aga jõuavad aina enam ka raamatukaante vahele. Saates osalesid Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner ja botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Vaata saadet ERR-i veebilehelt.

18. novembril 2020 valiti Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi nõukogu poolt aastateks 2021 – 2023 instituudi direktoriks praegune juht ja geenitehnoloogia vanemteadur Reet Kurg. Reet Kure sõnul on viimase kolme aasta suurimateks saavutusteks nii instituudi töötajate kui ka teadusprojektide mahu kasv kolmandiku võrra. “Samuti oleme andnud suure panuse koroonaviirusega seotud teadusuuringutesse - professor Tanel Tensoni eestvedamisel on algatatud viiruse leviku uurimine reoveest.

Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Antibiootikumide kasutamine vajab Eestis paremat reguleerimist, et vältida ravile allumatute ehk resistentsete mikroobide teket. Tartu Ülikooli teadlased soovitavad oma uuringu põhjal pöörata tähelepanu riiklike ravijuhendite korrapärasele uuendamisele ja arstide täienduskoolitustele, aga ka luua antibiootikumravi määramist puudutav järelevalve- ja tagasisidesüsteem.

Oktoobris hakkas Tartu Ülikooli füüsikainstituut katsetama kaitsemaske, nii et igaüks võis oma maski neile saata. Nüüd on katse läbi ja selgunud, et vaid väike osa korduvkasutatavatest maskidest kaitseb viiruste vastu parimal moel, aga isegi sellisest maskist üksi ei piisa. Oluline on tagada siseruumides väga hea õhuvahetus.

Elusaid mikroobirakke saab kasutada tööriistana, mis annavad infot keemilistest või füüsikalistest protsessidest. Tartu Ülikoolis töötatakse välja bakterirakke, mille abil on võimalik uurida antibiootikumide toimeid bakteritele organismis. Juba aastakümneid on teadlased laboris n-ö jumalat mänginud, olgu selleks siis loomade kloonimine või taimeliikide geneetiline muundamine s.t GMO, et need oleksid haigustele ja karmidele keskkonnatingimustele vastupidavamad, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia nooremteadur Mariliis Hinnu.

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte. Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Tartu ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori töötajad mõõtsid rohkem kui saja isesuguse maski kaitsevõimet koroonaviiruse mõõtu osakeste vastu ning selgus, et tulemused jagunevad väga laial skaalal. Labori juhataja professor Heikki Junninen rääkis, et kõigil soovijail oli võimalik oktoobris ja novembris kokku kolme nädala jooksul saata laborisse kontrollimiseks enda ostetud uus korduskasutamiseks mõeldud mask ning need kõik prooviti järele.

Tartu Ülikool kuulutab välja võistluse, et leida maskott, mis kannab endas alma mater’i põhiväärtusi. Kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased on 22. novembrini oodatud esitama maskotikavandeid.

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.