Uudised

Endiselt on levinud arvamus, et arvutimängud on laste pärusmaa, mille peale üks endast lugupidav maksumaksja oma kallist aega ei raiska. TÜ arvutiteaduse instituudis on aga juba aastaid õpetatud arvutimängude loomist. Selle eesmärk on saada videomängutööstuse konkurentsitihedas, aga võimalusterohkes maailmas jalg ukse vahele.

Tartu Ülikool ja Terviseamet tutvustasid 3. novembril Vabariigi Valitsuse liikmetele reovee seireuuringut, millega otsitakse iga nädal 20 püsivast ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti koroonaviirust.

Tuumasüntees on tuumaenergia tulevik – tootmine on ohutum ja keskkonnasõbralikum, kuid siiani mõistatavad teadlased, kuidas saaks tuumasünteesi abil energiat toota nii, et see reaalselt ennast ka ära tasuks. Inglismaal käivitati hiljuti uut tüüpi õunakujuline eksperimentaalne reaktor, mis avab tee senistest palju kompaktsemate jaamadeni. Tuumasünteesiks nimetatakse protsessi, kus kergete tuumade ühinemisel tekib väga palju energiat. Kerged tuumad on näiteks vesiniku aatomid.

Tänasel instituudi nõukogu koosolekul valiti järgmiseks matemaatika ja statistika instituudi juhatajaks tõenäosusteooria dotsent ning praegune asejuhataja Meelis Käärik.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid avaldasid ajakirjas Scientific Reports artikli, milles selgitatakse, kuidas aktiveeritakse koroonaviirus enne raku ründamist ja mis võiks aidata seda pidurdada.

Eesti ühel suurimal koolinoortele ja tudengitele suunatud küberkaitsevõistlusel Cyber Battle of Tartu selgitati välja võistkond, kes hakkab juba 18. novembril esindama Eestit rahvusvahelisel küberkaitsevõistlusel. Esikoha saavutas võistkond, kuhu kuuluvad kuhu kuuluvad õpilased Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Tartu Tamme gümnaasiumist, Tartu kutsehariduskeskusest ja Põltsamaa ühisgümnaasiumist.

Tartu ülikooli psühholoogiatudengite initsiatiivist alguse saanud psühhobuss esitles Tartus Intellektika haridusmessil esimest korda Tartu ülikooli virtuaalse reaalsuse kogemust. Psühhobuss viis inimesed läbi virtuaalreaalsuses Tartu ülikooli, tutvustas Tartu tudengielu, ülikoolilinnakut ning ülikoolis tehtavat õppe- ja teadustööd.

Eesti ühise eluruumi kujundajad kogunevad 5. novembril VI Tartu planeerimiskonverentsile „Planeerimisõigus ja ruum – 25 aastat planeerimisseadust, 100 aastat põhiseadust“, mis toimub sel aastal veebis ja on kõigile tasuta. Peaesinejatena astuvad kuulajate ette planeerija Pille Metspalu, kes selgitab kuulajatele planeerimise suurt plaani, endine Saaremaa vallavanem Madis Kallas, kes räägib Saaremaa näitel omavalitsusest planeerijana, ning riigikohtunik Ivo Pilving, kes käsitleb küsimust, kas kohus on superplaneerija.

Täna avalikustatud mainekas Times Higher Educationi erialade edetabelis on Tartu Ülikooli arvutiteaduse eriala tõusnud kõigi aegade kõrgeimale kohale ja jõudnud vahemikku 176–200. Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 75 koha võrra.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritöö kaitsnud Indrek Teino leidis koos kolleegidega võimaluse dioksiini- ehk arüülsüsivesinike retseptori hulga reguleerimiseks. Tulemustest võib tõusta kasu erinevate haiguste, sealhulgas viljatuse ja mitmete vähivormide ravis.

Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu poolt läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 79-st rahastustaotlusest 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad Eesti teadlased. Tartu Ülikooli teadlased on seotud kuue projektiga. Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.

Ülikool ootab 19.oktoobrist–1. novembrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel. 12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri ja bioinformaatika professori Jaak Vilo uurimisrühmad, kes on alates koroonakriisi algusest toetanud riiki andmete korje ja analüüsiga, saavad tänu ettevõtja Väino Kaldoja eraannetusele oma tööd jätkata.

Mereteadused, nagu ka teised loodusteadused, on enamikus maailma riikides meeste ala, kus juhtivatel ja otsustavatel ametikohtadel on märkimisväärselt vähe naisi. Eesti mereinstituut on selle poolest erandlik – akadeemiliste töötajate hulgas on mehi ja naisi võrdselt ning pooltes osakondades tuntakse meesteadlastest suurt puudust. Teisalt on juhtivteadurid praegu kõik mehed. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut osales partnerina augustis lõppenud programmi „Horisont 2020“ projektis Baltic Gender. Projekti kaudu on kaheksas Läänemere piirkonna partnerasutuses alates 2016.

Eesti maapõues leidub hinnalisi maavarasid, mida polnud seni põhjalikumalt uuritud, kuid mille järele maailmaturul nõudlus üha kasvab. Tartu Ülikooli eestvedamisel valminud uuring heidab uut valgust nii neile loodusvaradele kui ka nende võimaliku kasutusega kaasnevale sotsiaal-majanduslikule mõjule.

Tartu Ülikoolis on algamas viis uut rakendusuuringut, milles uuritakse ning arendatakse viiruse levikut pärssivaid materjale ja pinnatöötlusvahendeid, siseõhus olevate viiruseosakeste vähendamiseks vajalikku tehnoloogiat ning tervishoiusektori töökoormust kahandavaid automatiseeritud lahendusi. Viiruse levikut pärssivad materjalid

3. septembril kell 16.15 räägib molekulaarbioloogia professor Tiina Tamm ülikooli aulas viimaste aastate muutustest valkude biosünteesi protsessi ja seda mõjutavate tegurite uurimisel. Loengul „Valkude biosüntees ehk kuidas molekulaarne nanomasin infot tõlgib“ selgitab ta lähemalt ribosoomide rolli valgusünteesi regulatsioonis ning käsitleb ka informatsiooni tõlkimisel tekkinud vigade mõju haiguste väljakujunemisele.

7. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari ülikooli aulas sellest, kuidas rakendada masinnägemist inimese ja roboti suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Loeng „Afektiarvutus: inimkäitumise analüüs masinnägemise ja -õppe abil“ toimub inglise keeles. Tehisintellektil põhinevad sotsiaalsed agendid ja robotsüsteemid on pälvinud üha enam tähelepanu paljudes valdkondades, nagu masinnägemine, tehisintellekt, inimese ja masina suhtlus ning protsesside nutikamaks muutmine.