Uudised

17. mail peetakse Tartu Ülikooli peahoone aulas arengukonverents, kus otsitakse ühist arusaama neist lahendamist vajavatest ülesannetest ja täitmist ootavatest eesmärkidest, millele ülikoolid ja kogu Eesti ühiskond peaksid tulevikusihte silmas pidades keskenduma.

18. mail toimub Tartu Ülikooli kõigi aegade suurim vilistlaste kokkutulek. Kokkutulekul osalejaid ootab ees päev täis kohtumisi ülikoolikaaslaste ja õppejõududega. Jälgi vilistlaspäeva melu instagrammis ja facebookis. Kogu Tartu linn on ülikooli lõpetanute päralt ning toimub arvukalt üritusi: ekskursioonid õppehoonetes, kontserdid, mõttetalgud, ühislaulmine ja suurejooneline vilistlaspidu.

15.–16. mail toimub esmakordselt Tartus Euroopa loodusteaduslike kogude konsortsiumi CETAF-i 45. aastakoosolek, mis toob Eestisse üle poolesaja loodusmuuseumi ja botaanikaaia juhi arutlema liikide ohustatuse ning avatud andmete olulisuse üle elurikkuse säilitamisel.

Tartu Ülikooli uueks kantsleriks valiti Kstina Vallimäe, kes on töötanud alates tänavu 4. märtsist kantsleri kohusetäitjana, ja finantsjuhiks Kalle Hein, kes on täitnud alates 2018. aasta augustist ülikooli finantsjuhi kohuseid. Nüüdseks on selgunud ka, et TÜ Narva kolledžile direktori leidmiseks tuleb korraldada uus konkurss.

Rahvusülikooli sajanda sünnipäeva tähistamiseks soovib Tartu Ülikool jäädvustada vilistlasperede ja ülikooli ühise teekonna. Selleks palutakse endast teada anda vilistlastel, kelle perekonnas on aegade jooksul olnud mitu alma mater’i lõpetanut.

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond toetab tänavu Tartu Ülikooli arengufondist saadud rahaga projektide eksperimentaalarendust. Kokku esitati toetuse saamiseks 31 taotlust summas 1 234 200 eurot, millest toetati kuut projekti 175 000 euro väärtuses.

27. aprillist 2. maini peetakse Tartu Ülikoolis Balti informaatikaolümpiaad, mis on selle valdkonna kaalukaim ainevõistlus Läänemere piirkonnas. Võistlusel lahendab kümne riigi ligikaudu 70 gümnasisti kahe päeva jooksul kõrgetasemelisi programmeerimisülesandeid. Iga osalev riik saadab olümpiaadile kuni kuus oma parimat noort programmeerijat. Kummalgi võistluspäeval tuleb neil lahendada kolm ülesannet ja selleks on aega viis tundi.

Ida-Soome Ülikooli kasvatusteaduste professori Tuula Keinoneni avalik loeng Science Education promoting Career Awareness neljapäeval, 25. aprillil kell 15.00 Tartu Ülikooli peahoone senati saalis (Ülikooli 18-204). Loeng on inglise keeles.

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli astronoomia professor Elmo Tempel ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Universum astronoomi pilgu läbi“. „Universum ei piirdu ainult sellega, mis on nähtav inimsilmale. See, mis jääb silmale varjatuks, on kohati müstilisem kui kõige lennukam fantaasia,“ ütles Tempel. „Teadus on võti, mis aitab avada universumi müstilisi saladusi,“ lisas ta.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

21. märtsil toimunud Känguru võistlusmängul lahendas matemaatikaülesandeid 25 476 õpilast 403 koolist. Osalejaid oli eelmise aastaga võrreldes paar tuhat rohkem ja ühtlasi enam kui kunagi varem. Võistlus korraldati kuues vanuserühmas 1.–12. klassini. Kõige arvukamalt oli lahendajaid kahes noorimas vanuserühmas. Ekolieride (3.–4. klass) vanuserühmas osales 6512 õpilast ja pre-ekolieride (1.–2. klass) seas 6179 õpilast. Koolide arvestuses oli kõige rohkem õpilasi Tallinna Reaalkoolist (623) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist (618).

21. ja 22. märtsil toimus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi neljas teaduskonverents. Osalesid instituudi teadlased, üliõpilased ning ettevõtete esindajad, samuti poliitik Anne Sulling ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Tartu Ülikooli inimeste evolutsiooni uurijad leidsid rahvusvahelise töörühmaga senitundmatu varaste inimeste rühma. 250 000 aastat tagasi eraldunud Kagu-Aasias elanud inimrühma geenid on tänapäeval leitavad kaasaegsete paapualaste seas. Kui meie eellased 50 000-60 000 aastat tagasi Aafrikast lahkusid, olid kaasaegse inimese esimesed kontaktid neandertali inimestega. Nende kontaktide tulemusena kanname me ka tänapäeval 1-3% nende geene. Pikka aega arvatigi, et neandertali inimesed on ainsad varased inimesed, kes nüüdisinimestega segunesid.

Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome. Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole.

Tartu Ülikooli intelligentsete ja arukate materjalide labori materjaliteadlased on aastaid töötanud tehislihastega, kuid nüüd on leitud uus suund taimerobootikasse. Nimelt ehitasid nad täiesti ainulaadse taimevääti matkiva roboti, mis on võimeline väädil turnima ja ronima.

Akadeemik Ergo Nõmmiste 27.06.1956-11.04.2019

Neljapäeval, 11. aprillil kell 14.30 peab Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis Tartu Ülikooli peahoone aulas avaliku kõne, mida on kuulama oodatud kõik huvilised. Kuigi Läti presidendi riigivisiidi ajakava on tihe, soovib ta ülikoolis rääkida teadmiste tähtsusest vabaduste kaitsmisel. Aulasse on oodatud ülikooli töötajad ja tudengid, linnarahvas ning kõik teised huvilised. Presidendi kõne kannab üle UTTV.

Ehkki päikese- ja tuuleenergeetika tähtsus üha kasvab, sõltume endiselt kütuste põletamisest nii transpordisektoris kui ka elektri ja sooja tootmisel. Kütuste põletamisega kaasnev peamine keskkonnaprobleem on seotud tekkivate heitgaasidega ja selle lahendamisel saab aidata plasmatehnoloogia, kirjutab Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia vanemteadur Indrek Jõgi.

Silur on geoloogiline ajastu, mil esimesed taimed ja loomad hakkasid veest maismaale kolima. Uusi teadmisi selle kohta, milline keskkond valitses umbes 440 miljonit aastat tagasi praegusel Eesti maalapil, jagas Viirika Mastik, kes kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vetikafossiilidest. Eesti asus Siluri ajastul lähistroopilises kliimavöötmes ‒ ekvaatorist lõuna pool ning kogu meie ala oli sel ajal kaetud madala rannikumerega. Selles meres elas suur hulk veeloomi ja asus mitmekesine vetikafloora.

Seitsmendal Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil 29. märtsil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis keskenduti haridusele ja lõimumisele ning seal osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased. Arutleti rändepoliitika küsimuste ja hariduse rolli üle sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule.