Autor:
Jüri Parik

Nobelistist Svante Pääbot seob Tartu Ülikooliga teaduskoostöö

Tänavust Nobeli meditsiiniauhinna laureaati, evolutsiooni- ja populatsioonigeneetikut Svante Pääbot seob Tartu Ülikooliga teaduskoostöö vana DNA uurimise vallas.  

Pääbo uurimisteemad on seotud Tartu Ülikooliga nii ühiste teadusartiklite kaudu kui ka laiema mõjuna, mis avaldub vana DNA ja nn kadunud genoomide uurimise suuna tekkes ja arengus Tartus. Viimased ühispublikatsioonid ilmusid teadusajakirjas Nature aastatel 2014 ja 2016. „2014. aasta töö on märgilise tähtsusega, kuna selles toodi esile, et Euroopa asustamisel on oluline ka kolmas, pronksiajal aset leidnud inimeste massiline sisseränne (Ukraina) stepi aladelt,“ ütles genoomika instituudi direktor ja evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu. Teist, 2016. aastal ilmunud ühisartiklit kommenteerides sõnas Metspalu, et see oli üks kahest teadustööst, mis tõi teadlastele analüüsimiseks sadu genoome kuni paarisajast eri populatsioonist üle maailma.

„Genoomika instituudi otsene koostöö Svantega on sama tähtis kui laiem ühistegevus tema juhitud Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudiga,“ ütles Metspalu. Tema sõnul on meditsiiniauhinna andmine Pääbole kinnitus, et meie evolutsioonilise ajaloo tundmine on tähtis ka tänapäevaste terviseprobleemide mõistmiseks. 

Nobeli meditsiinauhinna andmine Pääbole on kinnitus, et meie evolutsioonilise ajaloo tundmine on tähtis ka tänapäevaste terviseprobleemide mõistmiseks.

Genoomika instituudi direktor ja evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu
Image
Svante Pääbo Tartu Ülikoolis pidamas avalikku loengut.
Foto: Jüri Parik

„Ta on erakordselt töökas!“ ütles värske nobelisti kohta Tartu Ülikooli arheogeneetika ja populatsioonigeneetika professor akadeemik Richard Villems, kelle sõnul seisneb Svante Pääbo erakordsus eelkõige soovis küsida noorusest peale mitte lihtsalt huvitavaid, vaid meie kõigi jaoks fundamentaalse tähtsusega küsimusi. „Läks aga aastakümneid, enne kui tehnoloogiline progress DNA uurimises jõudis tasemele, mis võimaldas hakata saama nendele küsimustele vastuseid. Pääbo teene oli see, et ta rakendas vana DNA uurimises nn uue põlvkonna sekveneerimist, mis tõi kaasa suure edu ja Nobeli auhinna,“ lisas Villems. 

Akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan, kes oli aastatel 1996–1998 Müncheni Ülikoolis Svante Pääbo uurimisrühmas järeldoktorantuuris, ütles värsket uudist Novaatori portaalile kommenteerides, et Pääbot aitas auhinnaväärilise avastuseni kanda uudishimu ja julgus riskida. Pääbo kombineeris kõige ootamatumaid teadusvaldkondi (nt egüptoloogia ja DNA-uuringud), küsis ootamatuid küsimusi ja julges teha teadustööd tundmatu piirimail, kus keegi pole varem kõndinud. 

„Svante innustas ka noorteadlasi oma mõtetega kaasa tulema ning tekitas eelarvamustest vaba loova mõtlemise õhkkonna, mis stimuleeris koostööd ja uute väljakutsete vastuvõtmist. Tema loodud paleogeneetika teadussuunda viljeletakse nüüd  kõikjal maailmas, et saada rohkem teada nii inimese kujunemise loost kui ka kogu eluslooduse minevikust,“ rääkis Laan.


Svante Pääbo on Tartu Ülikooli külastanud mitmel korral. Viimati pidas ta siin avaliku loengu arhailise inimese genoomide uurimisest 2019. aasta detsembris.

Robotont ja robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe

Tootmises vajalike andmepõhiste rakendustehnoloogiate arendamine Ida-Virumaal

Tähtede õhtu Tõraveres - Tartu observatoorium - Tartu Ülikool

Antti Tamm toob rahvani universumi tumedama poole

Triebisch jõgi Saksamaal Meissenis

Linnavete seminaripäeval arutletakse vee liikumise ja sini-rohealade kasutamise üle