Autor:
Andres Tennus

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus hõlbustab teadusaladevahelist koostööd

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus otsib lahendusi ühiskonna sõlmküsimustele, mis tulenevad üha süvenevatest vastuoludest keskkonna taluvuspiiride ja inimtegevuse mõju vahel. Keskus toob kokku teadlased ja nende teadmuse ülikooli neljast teadusvaldkonnast ja kahest muuseumist, olles partner ka ülikoolivälistele organisatsioonidele.

Kestlik areng tähendab tasakaalu inimese ja ühiskonna heaolu, kultuuri elujõu, majanduse jätkusuutlikkuse ning looduskeskkonna hoidmise ja taastamise vahel. See kätkeb omavahel tihedalt põimunud teemasid, mille probleemkohti saab lahendada üksnes eri ühiskonnasektorite ja teadusvaldkondade ühist teadmust kasutades, koostöös ja üksteisega arvestades.

Kestliku arengu keskuse juhi, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessori Margit Kelleri sõnul on eri teadusalade süvendatud koostöö üks keskuse olulisemaid sihte.

 

Soovime muuta keskuse toel teadusaladevahelise koostöö hõlpsamaks ja senisest paremini nähtavaks nii ülikooli sees kui ka sellest väljaspool. Tahame tegelda sellega süvendatult, sest teadusalade piiril tekivad hoopis uuelaadsed küsimused ja lahendused...

Margit Keller, Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juht

„Soovime muuta keskuse toel teadusaladevahelise koostöö hõlpsamaks ja senisest paremini nähtavaks nii ülikooli sees kui ka sellest väljaspool. Tahame tegelda sellega süvendatult, sest teadusalade piiril tekivad hoopis uuelaadsed küsimused ja lahendused. Samuti on meie eesmärk tuua kestliku arengu arutellu senisest nähtavamalt kultuuri ja keele aspektid ning inimese tervise teemad,“ ütles Keller.

Tartu Ülikooli arendusjuht Taivo Raud avaldas lootust, et keskus soodustab teadlaste ja poliitikakujundajate omavahelist suhtlust, pakkudes Eestile oluliste arenguvajaduste rahuldamiseks sünteesi eri teadusalade eksperditeadmistest. „Tartu Ülikoolis on ainsa eesti klassikalise ülikoolina esindatud paljude teadusharude pädevus. Seetõttu on keskus Eesti mõistes ainulaadne koostööplatvorm meie partneritele.“

Tartu Ülikoolis on ainsa eesti klassikalise ülikoolina esindatud paljude teadusharude pädevus. Seetõttu on keskus Eesti mõistes ainulaadne koostööplatvorm meie partneritele

Taivo Raud, Tartu Ülikooli arendusjuht

Näiteks on Eestis üha enam juttu terviklikust ruumiloomest, mis hõlmab korraga maakasutust, transporti, liikuvust, taristu arendust ja inimese heaolu. Eri teadusharude ja partnerite ühistöös on võimalik riigile ja kohalikele omavalitsustele pakkuda ruumiloomeks teaduspõhist nõu ja tuge. See aitab arendustegevuses arvesse võtta nii kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, eri ühiskonnarühmade elukvaliteeti, elurikkust kui ka uute tehnoloogiate arengut. Sama mitmetahuline ja eri teadlaste koostööd nõudev temaatika on näiteks õiglane üleminek Ida-Virumaal, mis tähendab pikaajalist tegevust majanduse mitmekesistamiseks ning elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks piirkonnas, mis on seni tugevalt seotud peamiselt põlevkivisektoriga.

Keskuse asutajate seas on ülikooli loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide ning meditsiiniteaduste valdkond, Tartu Ülikooli muuseum ning loodusmuuseum ja botaanikaaed. Keskust juhib üheksaliikmeline nõukogu, mis esindab nii partnereid, üliõpilasi kui ka rektoraati. Keskuse igapäevatööga asuvad tegelema eksperdid ülikooli igast valdkonnast, kes omakorda kaasavad kolleege, sest keskus on oma olemuselt võrgustik.

Kestliku arengu keskuse ametlik avaüritus toimub 13. detsembril ülikooli raamatukogu suures saalis. Üritust kantakse üle veebikeskkonnas Worksup.

Rohkem infot leiab keskuse veebilehelt.

 
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Sarnaselt hobusetõugudele sobivad mõned pärmiliigid ja selle tüved teatud ülesannete täitmiseks teistest paremini. Autor/allikas: Maarja Liiv/Tartu Ülikool

Uudne meetod aitab leida kohalikust pärmirikkusest parimad töörügajad

Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka