AIRE sai tööstusettevõtete digihüppe toetamiseks 6 miljonit eurot

Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kolmeaastane projekt, mis aitab Eesti ettevõtetel tõusta digiarengus uuele tasemele, sai juuni algul Euroopa Komisjoni heakskiidu. See tähendab kolmeks aastaks 6 miljoni euro suurust rahasüsti, millest pool tuleb Euroopast ja pool Eestist.

Eesmärk on luua selle raha eest kolme aasta jooksul tippteadlaste abiga 54 tehisintellekti ja robootika demoprojekti ning saavutada Eesti ettevõtete digiarengu tõus 25% võrra. Kui eesmärk täidetakse, jätkub rahastus veel neli aastat ning sel juhul ulatub toetussumma 14 miljonini. See on lühike samm Euroopa seisukohast, kuid pikk samm Eesti teaduse ja tööstuse arengu vaatenurgast.

Alates 2021. aasta oktoobrist on AIRE keskus toetanud juba 75 Eesti tööstusettevõtte digiteerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud ja koolitanud ning viinud kokku ettevõtte vajadused ja Eesti teadlaste pakutud kõrgtehnoloogilised lahendused. AIRE-sse on oodatud iga väike või keskmise suurusega ettevõte, kes vajab arenguhüpet või otsib robootika- või tehisintellektilahendusi.

Tartu Ülikooli teadusprorektor ja ettevõtlussuhete juht Kristjan Vassil rõõmustas, et AIRE lubab ülikoolidel ning erasektoril üksteisele läheneda viisil, mis on mõlemale kasulik. „AIRE keskuse pakutavad tehisintellekti- ning robootikalahendused ja -konsultatsioonid on ettevõtete jaoks kindlasti väärt viis efektiivsuse suurendamiseks ning konkurentsivõime hoidmiseks. Uudsed kõrgtehnoloogilised lahedused ei jää seega vaid teoreetiliseks, vaid leiavad praktilise lahenduse Eesti majanduses nii kohalikus kui ka rahvusvahelises mastaabis. Saadud lisarahastus lubab AIRE-l kujuneda tööstusettevõtete jaoks veelgi enam hinnas olevaks teadmuskeskuseks,“ ütles Vassil.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land lausus, et kui kuue miljoni euro suuruse rahasüsti mõju tunnevad kõige kiiremini projekti osapooled, teadlased ja Eesti ettevõtted, siis mõne aasta pärast saavad sellest osa juba kogu Eesti ühiskond ja inimesed. „Julgen arvata, et selle mõju Eesti majandusele on pikemas perspektiivis väga suur. Oodata on paljude Eesti tööstusettevõtete kvaliteedihüpet, milleni jõutakse koostöös Eesti tippteadlastega. Kõrgtehnoloogia ja tehisintellekt jõuavad tänu sellele ka ettevõtetesse, kus seni on suuri muutusi edasi lükatud või püütud tootlikkust kasvatada muul viisil. Ettevõtted, kes on AIRE toel oma tegevust ümber kujundanud, on kogenud lühikese ajaga positiivseid muutusi. Kasvanud on käive ja tulud, aga muutused on mõjutanud teisigi näitajaid ja väärtusi, sh suhtumist töösse ja töötegijasse. Kokkuvõttes muutub Eesti rikkamaks ja hoolivamaks ning keskkond puhtamaks,“ tõdes Land.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul aitavad tehisintellekti- ning robootikalahendused kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. „Innovatsioon aitab teha tööd targemini, ressursisäästlikumalt ja suurema efektiivsusega. Uudsed lahendused on täna ja tulevikus Eesti tööstuse vedur, mis aitab tõsta toodete kvaliteeti ning paigutab kohalikud ettevõtted nähtavalt maailmakaardile. Järjepidevus innovatsioonis on võti, millega pindalalt ja rahvaarvult väikesest Eestist kerkivad esile globaalsed ärid, mis tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. Digitaliseerimine aitab tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet ja täiendav rahastus toetab uudsete lahenduse jõudmist rohkemate Eesti firmadeni, kes vajavad uuele tasemele jõudmiseks digitaalset arenguhüpet,“ ütles Sutt.

AIRE keskuse juhi Kirke Maari sõnul aitab keskus ka edaspidi leida igale tuge otsivale ettevõttele just selle rätsepalahenduse, mida ta vajab, kaasates selleks parimad Eesti tippteadlased ja teadussaavutused. „Suurim töö ongi viia kokku teadlase pakkumine ja ettevõtte vajadus,“ märkis Maar.

Ta lisas, et keskusel ei ole väikseid ega keskmise suurusega tööstusettevõtteid (AIRE missiooni peamisi sihtmärke) tulnud väga otsida või veenda, vaid nad seisavad lausa järjekorras, et oma tegevusele kõige sobivam kõrgtehnoloogiline lahendus leida. Praegu on arenduses seitse demoprojekti, mille hulgas on tark laohaldussüsteem, haiglarobot ja tehisintellektil põhinev energiatarbimise diagnostikasüsteem. Kirke Maar rõhutab, et kõiki loodavaid lahendusi on võimalik hiljem teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Taustteave

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste (EDIH) võrgustikust. Keskuse seitsmeaastane projekt algab 1. juulil 2022 ja kolme aasta eelarve on 6 miljonit eurot. Positiivsest rahastusotsusest teatas Euroopa Komisjon 1. juunil 2022.

Keskusel on kuus osalist: eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikool ning partnerid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja IMECC OÜ. Riigi esindaja ja kaasrahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

AIRE on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. See pakub inspiratsiooni ja ülikoolides sündinud praktilisi teadmisi, kuidas katsetada ja rakendada oma ettevõttes tehisintellekti- ning robootikalahendusi.