Eesti Teaduste Akadeemia juhatus otsustas autasustada Wilhelm Ostwaldi nimelise medaliga akadeemikut ja Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professorit Enn Lusti ning Alma Tominga nimelise medaliga Tartu Ülikooli teadusprorektorit ja koosluse ökoloogia professorit Mari Moorat.
Enn Lusti tunnustatakse märkimisväärse teadustegevuse ja teaduse populariseerimise eest. Tema uuringutes on efektiivselt ühendatud sügav keemiliste protsesside tunnetus ja filigraansed insener-tehnilised lahendused. Enn Lust justkui näeb, kuidas liiguvad ja asetuvad üksikud ioonid, nii et nende elegantselt struktureeritud kogumid hakkavad tööle ootamatul moel. Tulemuseks on sageli maagilisi asju teha suutvad seadmed alates kütuseelementidest ja lõpetades uut tüüpi akudega, kus liitiumit asendab naatrium ja kallist looduslikku grafiiti meie oma turbast sünteesitud poorne materjal. Veel olulisem on Lusti võimekus ehitada üles universaalsed tehnoloogiad, millega luua energia salvestamise ja muundamise süsteemide jaoks vajalikke uudseid materjale ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid. Tema pingutused rohelise vesiniku tootmise ja kasutamise avardamiseks nii sõidukites kui ka globaalses energiaportfellis on tähelepanuväärsed.
Kombinatsioon laiast silmaringist ja oivalisest teadusest ning oskusest neid rakendada ühiskonna hüvanguks on toonud Enn Lustile mitu riiklikku ja rahvusvahelist tunnustust. Tema tööd viib edasi rohkem kui 40 tema käe all doktorikraadi kaitsnud teadlast.
Mari Moora saab esimest korda välja antava Alma Tominga medali tänu oma kõrgetasemelisele uurimistööle, mis on läbi ja lõhki erialadevaheline. Ta on vaimustavalt ühendanud sügavad teadmised geneetikast ja klassikalise taimeteaduse alustest taimede nähtava ja nähtamatu mitmekesisuse uurimiseks. Ta on toonud meie vaatevälja mulla „tervise“ uutmoodi mõistmise inimsilmale varjatud metagenoomika elurikkuse kaudu, mis kujundab looduses ilmnevaid märgatavaid mustreid, nagu paljudele tuntud seente mükoriisa. Tema tööd seovad omavahel DNA-põhiste, taimeteaduse ja ökoloogiliste suurandmete süstemaatilise ja mitmetahulise analüüsi, eluslooduse dünaamika ning looduse ajaloo käsitlemise. Saadud teadmised on äärmiselt olulised nii kestliku elukeskkonna kui ka põllumajanduse hoidmise ja arendamise seisukohast.
Mari Moora on nii Eesti tunnustatud teadusjuht, edukas järgmise põlvkonna teadlaste kasvataja ja atraktiivne mentor noortele välisteadlastele. Ta on korduvalt maailma mõjukaimate hulka valitud hinnatud ekspert ökoloogias ja taimeteaduses. Lisaks näitab ta kolme täiskasvanud lapse emana ning mitmekordse vanaemana noortele naisteadlastele suurepärast eeskuju, kuidas ühendada edukat teaduskarjääri ja pereelu.
Medalid antakse pidulikult üle akadeemia üldkogul 6. detsembril.
Teaduste akadeemia nimelised medalid antakse Eesti teadlasele, kel on väljapaistvaid saavutusi oma teadusvaldkonnas. Keemias ja sellega seotud valdkondades välja antava Wilhelm Ostwaldi medali on alates 2006. aastast saanud kolm teadlast: Viktor Palm (2006), Ilmar Koppel (2010) ja Mati Karelson (2014).
Alma Tominga medaliga tunnustatakse valdkondadeülest sünergiat edendanud Eesti tippteadlast, kes juhib või on juhtinud kõrgetasemelist erialadevahelist teadus- ja arendustööd ning andnud märkimisväärse panuse noore teadlaspõlvkonna kasvatamisse. Alma Aline Tomingas oli esimene eestlasest naisprofessor (1940) ja esimene Eesti naisakadeemik (1946), kelle sünnist möödub täna 123 aastat.