Rahvusvahelisel geoloogia konverentsil arutletakse Maa arenguloo ja kliimamuutuste üle

18.–21. juulil toimub Tallinnas 14. rahvusvaheline ordoviitsiumi sümpoosion („14th International Symposium on the Ordovician System“), mille keskmes on Maa ja elu mitmesaja miljoni aasta tagune arengulugu ning selle mõju tänapäevase keskkonna kujunemisele.

Konverentsile tulnud Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ning Austraalia tippteadlased saabusid Eestisse juba eelmisel nädalal. Koos uuriti Eesti geoloogilisi vaatamisväärsusi Põhja-Eesti rannikul, külastasid karjääre ja teisi aluspõhjakivimite paljandeid. Näiteks tutvuti Põhja-Kiviõlis põlevkivi ja Aru-Lõunas lubjakivi kaevandamisega, käidi Reinu ja Sutlema lubjakivikarjääris Raplamaal ning Vasalemma karjääris Harjumaal.

Neljapäevasel konverentsil saavad osalejad ülevaate viimaste aastate tähtsamatest avastustest. Ürituse üks peakorraldajaid, Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia professor Tõnu Meidla võttis konverentsi temaatika kokku järgnevalt: „Ordoviitsium mängis üle 400 miljoni aasta tagasi olulist rolli tänapäevase Maa ja meile tuttavate eluvormide kujundamisel. Selle ajastu uurimine on ülioluline, et mõista sügavamalt Maa ajalugu, elu evolutsiooni, aga ka kliimamuutusi ja geoloogilisi protsesse.“

Ordoviitsiumi ajastul moodustusid mitmesugused maapõuerikkused, muu hulgas meie põlevkivi. „Uurimistöö aitabki meil mõista paljude kaasaegsete liikide ja ökosüsteemide päritolu ning annab lisaks väärtuslikke õppetunde selle kohta, kuidas reageerib elu karmidele keskkonnamuutustele ja väljasuremisjuhtumitele, millega praegu silmitsi seisame,“ ütles Meidla.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia kaasprofessori Olle Hintsi sõnul saavad teadlased minevikust õppides täpsustada kliimamudeleid, parandada tulevaste kliimamuutuste prognoose ning aidata välja töötada tõhusamat poliitikat kliimamuutuste mõju leevendamiseks. „Ordoviitsiumi kliima- ja keskkonnamuutuste uurimine parandab meie arusaamist Maa kliimasüsteemist üldisemalt ja selle tundlikkusest eri teguritele, sealhulgas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutustele,“ leidis ta.

Konverentsi päevakava ja muu teabe leiab ürituse kodulehelt.

Konverentsi korraldavad ja toetavad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Loodusmuuseum, Skandinaavia teadusorganisatsioon Lethaia Foundation ja Rootsi teadusselts Geologiska Föreningen.