Autor:
Kaspar Koolmeister

Ülikool toob Ida-Virumaale tippspetsialiste ja tulevikutehnoloogiaid

Ida-Virumaa üleminek kestlikule majandusmudelile nõuab uute tehnoloogiate loomise kõrval mitmekesiste oskustega spetsialiste ning teadusmahuka ettevõtluse arendamise tuge. Selle kõige eelduseks on tihedam koostöö piirkonnas tegutsevate teadusasutuste ja ettevõtete vahel, leiti hiljuti Narvas toimunud Tartu Ülikooli teadusrühmade ja piirkonna õiglase ülemineku eestvedajate koostööseminaril.

Image
Jaanus Purga
Jaanus Purga (autor: Mirjam Savioja)

Kui 2018. aastal oldi üsna veendunud, et Ida-Virumaal tegutsev põlevkivienergiatööstus võib vanaviisi jätkata veel aastaid, siis 2019. aastal suure hüppe teinud CO2 kvoodi hind andis kindla signaali, et maakond vajab põlevkivikesksest tööstusest väljumise strateegiat. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu arendusspetsialisti Hardi Murula sõnul otsitakse senini head plaani nii maakonnas kui ka riigi tasandil. Piirkonna elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul vähenenud pea kolmandiku võrra. Murula nimetas väljarände ühe olulise põhjusena tõsiasja, et piirkonna noored ei soovi siduda oma tulevikku põlevkivitööstusega.

Jaanus Purga, Vabariigi Valitsuse esindaja Ida-Virumaal, leiab, et tulevik eeldab mitmekesisemate oskustega töötajaid. Seepärast on tähtis, et piirkonnas pakutav täiendõpe poleks ühe tööstusharu keskne. Tema sõnul annavad õiglase ülemineku fondi ettevõtlustoetuste taotlused lootust, et tööstuspilt muutub lähitulevikus märksa mitmekesisemaks ja Ida-Virumaal võiks kõigi plaanide õnnestumisel lisanduda kuni 1500 uut töökohta. 

Tippspetsialistid kujundavad tulevikutehnoloogiat

Aasta alguses õiglase ülemineku teadusmeetme toel Tartu Ülikoolis alustanud 11 teadusrühma teadlased märkisid, et üks suurimaid väärtusi, mida ülikool saab piirkonnale pakkuda, on kestlikke tehnoloogiaid tundvate erialaspetsialistide ettevalmistamine. See puudutab nii energiasalvestusseadmete, vesiniku- ja ringmajandustehnoloogiate kui ka suurandmete analüüsi ja robootikat.

Ettevõtetel on hea võimalus teha ülikooliga koostööd kas teadmussiirdemagistrantuuri või -doktorantuuri kaudu. See võimaldaks suunata magistritudengit või doktoranti tegelema ettevõtte püstitatud arendusülesande või probleemiga ning kaasata selle lahendamisse ka ülikooli teadlasi. 

Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut, kelle töörühm arendab madalatemperatuurilisi elektrolüüsereid ja rohevesiniku salvestusseadmeid, tõi näite keemia instituudist, kes teeb teadmussiirdemagistrantuuri tarbeks koostööd nelja ettevõttega. Neruti sõnul oleks igati hea, kui õnnestuks kaasata ka mõni Ida-Virumaa koostööpartner. 

Tööstus 5.0 areneb Narvas

Suurandmete ja robootika vallas on ülikoolil plaanis lähiaastail luua Narva kolledžisse võimalusi nii õppeks kui ka teadustööks ning ettevõtteid toetavateks teenusteks. Kolledži juht Indrek Reimand avaldas heameelt, et teadusprojektidest on tuge nii olemasolevate IT rakenduskõrghariduse õppekavade arendamisel kui ka piirkonnas päris uue magistriõppekava väljatöötamisel.

Image
Karl Kruusamäe

Robootika kaasprofessori Karl Kruusamäe sõnul võiks Narva kolledžis 2025. aasta sügiseks olla robootikalabor, mis pakub kõrgtehnoloogilist õppekeskkonda üliõpilastele, töötingimusi teadlastele ning võimaldab teenusena katsetada ettevõtetele vajalikke rakendusi. „Otsime lahendusi, toetamaks Eesti tööstuse automatiseerimise vajadusi seal, kus suuremahulised tööstuse digiteerimise lahendused on liiga kulukad ja ei vasta väikeettevõtjate vajadustele, sest tootmismahud on sageli väikesed ning võivad kiiresti muutuda,“ selgitas Kruusamäe.

Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal Katri Raik lisas, et teadusprojektide otsene kasusaaja on ülikooli esindus Ida-Virumaal, Narva kolledž. Investeeringud kolledži IT-õppekavade arendusse võimaldavad õppe- ja teadustöö omavahel põimida ning panna kiiremast tehnoloogiaarengust huvituma ka väike- ja keskmised ettevõtted. „Just siin peitub Ida-Virumaa majanduse edendamise võti,“ oli Raik lootusrikas. 

Haruldaste muldmetallide eraldamine
Image
Ove Oll

Euroopa roheenergiaplaanide teostumisel kasvab lähitulevikus hüppeliselt haruldaste muldmetallide nõudlus. Ida-Virumaal asub Euroopa üks suurimaid haruldaste muldmetallide tehaseid, mistõttu on valdkonna ekspertide ettevalmistamine strateegiliselt tähtis mitte ainult sellele piirkonnale, vaid kogu Euroopale. Füüsikalise keemia professori Enn Lusti ja teadur Ove Olli juhitavad uurimisrühmad tegelevad haruldaste muldmetallide ekstraheerimismeetodite arendamisega, et eraldada neid eri maakidest.

Teadustöö kõrvalt on pandud kokku ka teemat selgitav loengukursus. Kui huvilisi on piisavalt, hakatakse seda lugema tänavu sügissemestril. Loengukursuse edukalt läbinud saavad võimaluse osaleda aine praktilises osas 2025. aasta kevadest. 

Tööstusjäätmete analüüs ja väärindamine
Image
Riho Mõtlep

Ida-Virumaal on hinnanguliselt kuni miljard tonni tööstusjäätmeid, mille täpne koostis, asukoht ja vahel ka omandisuhted on sageli ebaselged. Samuti pole seni tehtud põhjalikumat eeltööd nende väärindamiseks tänapäevase tehnoloogia abil. Geoloogia teaduri Riho Mõtlepi sõnul on mitu väiksemat ettevõtet, kel oleks huvi nende jäätmetega midagi ette võtta, aga puuduvad vajalik tehniline baas ja oskused. Ülikool saab siinkohal neile abiks olla.

Geoloogia ja mineraloogia professori Kalle Kirsimäe juhitavas projektis uuritakse nende jäätmete võimalikke rakendusi ehitusmaterjalide tootmisel. Narvas projekti tutvustanud geoloogia teadur Peeter Paaver tõdes, et kui vana soojuselektrijaama tööst tekkinud põlevkivituha sideainelised omadused on võrdlemisi head, siis õlitööstuse tuhale ja poolkoksimägedele kasutust leida on märksa keerulisem. 

Siirdeprotsessi, innovatsioonisüsteemi ja tervisemõju seire

Ühiskonna siirdeprotsesside seirele keskenduva töörühma eesmärk on töötada välja elanikkonna sotsioloogiline portree ja tööjõu regionaalne ennustusmudel, millest oleks abi nii omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka piirkonna avalike teenuste pakkujatele oma tegevuse kavandamisel ja prognooside tegemisel. Samuti võetakse vaatluse alla see, kuidas Eesti ühes kiireimini vananevas elanikkonnas tervishoiusüsteemi ja -teenuste kättesaadavust paremini kavandada.

Image
Kadri Ukrainski

Teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainski töörühm keskendub aga tehnoloogilistele niššidele, millest võiksid välja kasvada tulevased süvatehnoloogia (idu)ettevõtted, mille vastu investorid huvi tunneksid. Samuti analüüsitakse eelkirjeldatud teadusmeetme projekte selle põhjal, kas nendest võiks välja kasvada lootustandvaid nišitehnoloogiaid. Ukrainski sõnul on olemasoleva tööstuse kõrval väga oluline toetada just iduettevõtete loomist, et soodustada uuendusmeelset mõtteviisi ja teadusmahukat ettevõtlust. 

Teadusasutuste koostöö
Image
Katri Raik

Katri Raigi sõnul on suur rõõm näha teadlaste huvi Ida-Virumaa vastu ja konkreetseid koostööprojekte Tallinna Tehnikaülikooliga. Kahe Eesti tippülikooli koostöö tihendamine Ida-Virumaal on üks õiglase ülemineku fondi rahastuse eesmärke. „Meie õppejõud on alustamas ainekursustega Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži üliõpilastele. Peame ära kasutama mõlema ülikooli tugevaid külgi. Just see rahastus toetab uute, rohemajanduse edendamisele keskenduvate kursuste väljatöötamist. Usun, et Tartu Ülikool kujuneb selles valdkonnas ka märkimisväärseks täiendkoolitajaks.“

Meie õppejõud on alustamas ainekursustega Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži üliõpilastele. Peame ära kasutama mõlema ülikooli tugevaid külgi. Just see rahastus toetab uute, rohemajanduse edendamisele keskenduvate kursuste väljatöötamist.

Katri Raik, Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal

Õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumisse kuulub kokku 22 teadusrühma Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist. Konsortsiumi teadustööd rahastavad Eesti ja Euroopa Liit toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.

 

Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiate laureaadid

Presidendi kultuurirahastu preemiad pälvisid Hedvig Tamman ja Liisa Rätsep