Autor:
Andero Kalju

Tartu Ülikool lõi esimese Eesti kõrgkoolina võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustiku

Tartu Ülikoolis alustasid kevadel tegevust võrdse kohtlemise tugiisikud, kes annavad ülikooliperele nõu ja esmast tuge ebavõrdse kohtlemise kahtluse korral. Eesti kõrgkoolide hulgas on see esimene omataoline algatus.

Personaliosakonna juhataja Kristi Kuninga sõnul on avatud, kaasav ja võrdseid võimalusi edendav kultuur tänapäevase organisatsiooni alus. „Töö ülikoolis on nõudlik ja kius või muu sobimatu käitumine töökeskkonnas võimendab pingeid, põhjustades rahulolematust, stressi või ärevust. Seepärast on oluline, et meie hulgas oleks võimalikult palju neid, kes oskaksid probleemolukordi märgata ning lahendusi otsida. Mul on väga hea meel, et võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustikus on kokku saanud inimesed, kellele läheb töötajate ja üliõpilaste heaolu korda ning kes on valmis aitama kaasa sellele, et kõiki ülikoolipere liikmeid koheldaks väärikuse, võrdsuse ja hoolivuse põhimõtetest lähtudes,“ ütles Kuningas.

Tugiisik kuulab ära üliõpilase või töötaja mure ja annab nõu, kelle poole võrdse kohtlemise rikkumise kahtluse korral pöörduda. Samuti selgitab ta võrdse kohtlemise juhendi põhjal juhtumite lahendamise käiku. Tugiisikul on konfidentsiaalsuskohustus ja ilma pöörduja nõusolekuta ei tohi ta saadud teavet kellegagi jagada. Tugiisikute rolli täidavad vabatahtlikult ülikooli eri üksuste töötajad, kelle nimed ja kontaktandmed leiab ülikooli kodulehelt. Töötaja või üliõpilane võib ise valida, millise tugiisiku poole soovib pöörduda.

Kõik tugiisikud läbisid 2023. aasta kevadel 26-tunnise võrdse kohtlemise tugiisikute koolituse, kus said muu hulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja ahistamise kohta ning arendada praktiliste harjutuste käigus oma nõustamisoskust. Sama koolitusprogramm algas ka maikuus ja jätkub tulevastel semestritel.

Võrdne ja õiglane palk

Ülikooli jaoks on tähtis tagada oma töötajate heaolu, paremad töö- ja õpitingimused ning liikmete kaitstus ebaõiglase või ebavõrdse kohtlemise eest. Need sammud aitavad ülikoolil saavutada arengueesmärke, luua innustava õpi- ja töökeskkonna ning väärtustada töötajaid ja üliõpilasi.

Alates 2022. aastast täidab ülikool soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK). Ehkki detailsema statistika ja järelduste tegemiseks on liiga vara, võib tõdeda, et naissoost professorite osakaal on ülikoolis viimase kahe aasta jooksul kasvanud: kui SVK koostamise ajal 2020. aastal oli ülikooli professorite hulgas naisi 26%, siis 2022. aasta lõpuks juba 30%. Sealjuures valiti 2021. ja 2022. aastal professoriks 12 naist, kellest kaks said professori ametikoha edutamise teel. Võrdluseks saab tuua, et samal perioodil valiti professoriks 8 meest, neist üks edutamise teel.

Ülikooli statistikaveebis on võimalik vaadata viimase viie aasta palgalõhe andmeid. Valdkonniti ja ametikohtade võrdluses võib erinevus meeste ning naiste tasus ulatuda kohati kuni 17%-ni. Andmete süsteemne kogumine, analüüsimine ja jagamine suurendab läbipaistvust, aitab teadvustada ebakõlasid ning teha õiglasemaid otsuseid.

„Kui samaväärsel ametikohal töötav mees saab kõrgemat palka kui naine, tuleb analüüsida selle põhjuseid: kas ülesanded või pädevus erinevad, kui palju panustatakse ja milline on tulemuslikkus, kuidas on jagunenud tasustatavad ning tasustamata lisaülesanded. Tuleb mõelda sellele, kas ja mida on võimalik teha, et soolisi erinevusi ka näiteks ülesannete jaotuses vähendada,“ rääkis Kristi Kuningas.

Õiglane palk ja võrdne kohtlemine on alused selleks, et väärtustada ülikoolipere kogu selle mitmekesisuses. Iga ebaõiglase käitumise tagajärjel ülikoolist lahkunud töötaja või üliõpilane on kaotus ülikoolile ja ühiskonnale.


Kui soovid olla kursis kestlikkusega seotud teadustöö, ürituste ja avalike sõnavõttudega Tartu Ülikooli eri teadusvaldkondades, siis telli kord kvartalis ilmuv kestlikkuse infokiri.


 

Tänavavõrk

Suurandmetes on inimeste liikumise uurimise ja ruumiplaneerimise seisukohalt veel palju kasutamata väärtust 

tuvi purskkaevus

Klimatoloog: kuumalainete esinemissagedus on Eestis kahekordistunud

Meediakajastus

JÄRELVAATA: milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?